Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Vee ja niiskuse teadlikud teisest olulisest problee- seente eoseid leidub mõõdukalt koosne niiskuskindlatest ja isoleerimise mist tervisekahjustustest. nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuse suhtes stabiilsetest vajalikkusest niiskuskahjustustega ruumides materjalidest, nagu uksed-aknad Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterela...
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Inimene ei saa elada ilma bakterite ja seenteta Bakterid on meie maailma kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid on võrreldes seentega natuke vähem. Seentega seostuvad tavaliselt esimesena söögiseened, mis on meile kasulikud, ning järgmisena hallitusseened, mis on vastupidiselt kahjulikud ning millest me igati lahti saada tahame. Nagu näha, isegi alateadvuses mõtleme me seentest pigem kui heateguritest. Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest. Teda ei kohuta nende esinemisvormide ...
tegutsemise ajal. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ning esitama selle Tööinspektsioonile allkirjastatult. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Töökeskkonna ohutegurite hulka kuuluvad füüsikalised (müra, vibratsioon), keemilised (kemikaalid), bioloogilised (niiskus, hallitus, bakterid), füsioloogilised (füüsilise töö raskus, sundasend, ühte tüüpi liigutuse kordamine) ja psühholoogilised ohutegurid (pikalt üksi töötamine, stress). OLMETINGIMUSED Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ja kindlad ruumid. Vajadusel tuleb riietusruumides ette näha võimalus riiete kuivatamiseks. Riiete vahetamise võimalus tuleb ette näha ka töötajate jaoks, kes kasutavad eririietust. Nendele ruumidele
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? 55. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi 56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? 57
ühtlane värvus, harilikult seoses oksüdeerumisega. – Pargend - punakas või sinakaspruun keemiline värvus – Keemiline kollasus - okaspuuliikide parvetuspuidu maltspuidu helekollane värvus, tekib intensiivsel kuivatamisel. – Hele keemiline värvus - – Tume keemmiline värvus - sügavatooniline keemiline värvus Seenkahjustused – Lülipuidud seenlaik/seenvööt – Hallitus – Maltspuidu seenvärvus – Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. – Pruunisus – Mädanik - rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele. – Sõelmädanik – Pruun lõhemädanik – Valge kiudmädanik – Maltspuidu mädanik Biokahjustused – Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus
Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015) Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus: 1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6). 1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus ametlikuks asjaajamise keeleks. (Samas, lk 7). 1920. aastal loodi kirjanduslik rühmitus „Tulekandjad“. (Samas, lk 74). 1937
..6% juures seiiskub paljunemine. Pidurdub ka võihappebatsillide eluteg. Tulenevalt mikroobide arengu pidurdumisest, jääb AH hulk soolastes juustudes väiksemaks. Soolasisalduse alanedes proteolüütilised protsessid aktiveeruvad ja AH hulk kasvab. Kõrge soolsuse korral on pid. ka lipolüütilised protsessid. 13. Miks on juustu pinna katmine vajalik? Milliseid meetodeid kasutatakse kõvade juustude katmiseks? Kaitseks mustumise ja mikrobioloogilise saastumise vastu. Hallitus ja limakoorikuga juustude katmisel peab arvestama nende valmimise eripära, võimaldades selle jooksul tekkivate gaaside eraldumist jm. tingimusi. Kõvade juustude katmiseks kasutatakse: · Parafiinimist · Kilega katmist e. kiletamist · Katmist vedela polümeriseeruva materjaliga Juustu pind kaetakse hallitamisvastase kihiga Natmycin, Delvocid 14. Juustu valmimist mõjutavad tegurid. Kuidas?
Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5 Sinihallitusjuust Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris. Sinihallitusjuustud on Rokfoor, Stilton, aga ka Dorblu, Blue Castello, Bella Mont...
Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke.
bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak
juustumass valmistamise käigus tükeldatakse hästi väikesteks teradeks käärimisaeg on vähemalt 6 kuud juust sisaldab veidi ovaalseid ja ümargusi aukusid, pisut magusa maitsega, pähklit meenutav, rasva sisaldus 50%, Emmentali juust Hollandi tüüpi juustud kalgend lõigatakse hernesuurusteks teradeks järelvalmimine kuni 3 kuud hapukas maitse, pisikesed silmakesed, rasvasisaldus 25-50% Hollandi leibjuust Hallitusjuustud valmistamise ajal nendele tekib hallitus kas juustu sisse või pinnale ja nad on spetsiifilise maitsega Valgehallitus Sinihallitus Rohehallitus Segu (rohe+sini) Hallitusjuustud 1.juustumass nakatatakse hallitusseenega 2. juustumass on pandud juustuvormidesse, pind nakatatakse hallitusega ja siis torgitakse augud sisse ja hallitus areneb sees Hallitusjuustud Hallitusjuustude säilimisaeg on 1-1,5 kuud Kõige pehmema maitsega on valge hallitusjuust, kõige tugevama - rohe- hallitusjuust
väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi. Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida. Vesi peab saama takistamatult konstruktsioonidelt maha voolata ja suunduma hoonest võimalikult kaugele. Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud: hallitus võib põhjustada allergiat, mikroorganismid armastavad niiskust ja kaasaegsetest ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid. 3 Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja
A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned · sinep on väga sobilik · sojast ja riisist valmistatud kastmed ja pastad · äädikat ei soovitata · päevakübara- ja aaloetee sobib; ig...
Puuvillane Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal. Puuvillane riie laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Eriti on puuvilla väärtustatud pesu, voodipesu valmistamiseks. Puuvillane kiud tõmbub pestes kokku, kortsub ja imab hästi niiskust. Puuvillane kiud venib vähe. Puuvillase hooldamine · Puuvillase hooldamisel tuleb meeles pidada, et märgi ja musti esemeid ei või jätta seisma, kergesti tekib hallitus. · Puuvillane määrdub kergesti, kuid teda on kerge pesta, sest kemikaalide taluvus on hea. · Valge puuvillane: täispesupulber, värviline puuvillane: color pesupulber · Kirkaid värvilisi puuvillaseid esemeid peaks pesema eraldi, sest need võivad anda värvi. · Paksud puuvillased esemed pööratakse enne pesemist pahempidi. · Masinkuivatus on küll lubatud , aga tuleb arvestada tugeva kortsumisega. Parim viis kuivatamiseks
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXxX 6 fakte hallitust mold on üks kõige iidne elavatest liikidest maal. ta näitas üles 200 miljonit aastat tagasi, ja õppis ellu tingimused: radiatsiooni, arktika jää ja avatud ruumi. ta päästab elusid ja võimeline tapma. tark hallitust mäletad vana eksperiment, kus rott on leida õige tee labürindis, et too söök. nii, see on see, mida teada jaapani teadlane toshuki nakagaki, hallitus, kantseldanud see ülesanne, mitte hullem. 2000 aastal, ta hoidis eksperiment, asetades drenaazisüsteemide labürindi plesnevoy seene "physarum polycephalum", ja väljalaskeava tükk suhkrut. mold kohe panna "kuludjne" on pool suhkru, vaidlused grib täitsin kõik ruumi labürindis, razdvaivayas igal tänavanurgal. niipea kui mõnda aega protsessidega tupik, pööras ta tagasi ja otsis teed teises suunas. seene miscroscopic võttis ainult 4 tundi täita kõik liigutused labürindi ja leida
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sa...
SISUKORD 1SISSEJUHATUS................................................................................................................................2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID Referaat Õppeaines ,,Hoonete energiavarustus ja energiaauditid" TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööp...
Külmkappide jagunemine ja hooldus Külmkappe on hästi palju erinevaid. On olemas nii proffi külmkapid kui ka kodu majapidamises kasutatavad külmkapid. Külmkapid jagunevad külmkappideks, sügavkülmadeks (sügavkülmasi on olemas nii püstiseid kui ka kirstudena), jahutuskappideks, baarikülmikuteks, minibaarideks, impulsskülmikuteks, veinikülmikuteks ja on veel palju erinevaid sorti külmikuid. Jahutuskapid jagunevad veel omakorda kiirjahutuskappideks ja sügavkülmad jagunevad veel omakorda külmkambriteks, kiirjahutuskambriteks, kiirjahutustunneliteks, süvenditega külmlaudadeks ja jää valmistamise seadmeteks. Kõiki külmikuid kasutatakse eri otstarbel ja kõikidel külmikutel on erinevad temperatuurid. KÜLMIKUTE ARENG LÄBI AJA Masstootmisse jõudsid külmikud alles peale teist maailmasõda. 1950- 1960ndatel tegi külmikute areng suuri edusamme. Hakati tootma masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääk...
Näiteks võtavad laabis sisalduvad ensüümid osa nii juustupiima kalgendamisest kui ka hilisemast valkude lõhustamisest. [6] Juustude valmimise esimesel etapil paljunevad jõudsalt mikroobid, millega kaasneb mitmesugune käärimine. Bakteriaalselt valmivatel (Hollandi ja Chedari tüüpi ning soolveejuustudel) on need seotud eelkõige piimhappebakteritega, kes toituvad laktoosist. [5] Juustukalgend Sveits Holland Hallitus Limakooriku Toor- i i tüüpi - all valmivad juustu juustud tüüpi juustud juustud d juustu d Juustude valmimist suunavad ensüümid Piimahappebakterid Propioonhapp Hallitussee Limabakter
Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni, milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest. Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked, suurte söögitubade ning salongidega elukohad. Kuid tegelikult ei erine rikkad vaestest sugugi palju. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Raha teeb sageli vale inimesi. Mõni arvab, et asine inimene on õnnelikum, sest tal on ohtrasti vara. Nii ütleb ju ka vanasõna, et mida rohkem, seda uhkem. Seetõttu võidakse minna
Rakvere Ametikool Rando Pajula PÕRANDAKÜTE Referaat Juhendaja: Hanno Jõe Rakvere 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Põrandakütte eelised............................................................................................................... 5 2. Erinevad põrandakütte viisid.................................................................................................. 6 2.1 Elektriline põrandaküte..................................................................................................... 6 2.2 Vesipõrandaküte................................................................................................................6 3. Põrandakütte paigaldamine..........................................................................................
Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaudu, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei
Juudid Juudid on nii rikkad kui ka haritud. Nende tava oli vägev, nii vägev, et hoidis rahva elus kui üks inimene lükati kuristikku ja hukkus, jätkas tema tööd järgmine. Nad on suutnud ronida läbi iga vähimagi pilu, mis neile on antud. Neil juutidel, keda kirik ei jõudnud tappa, keelati kui valeusulistel mõistlikele inimestele mõeldud tööalad. Juutidele jäi kaubitsemine kas see on siis mingi töö? Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) j...
Rakk Tsütoloogia ehk rakubioloogia 17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sam...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sellised seened ei "söö" puitu, vaid toituvad selle rakuõõntes olevatest lahustunud ainetest, vähendamata oluliselt puidu tugevust. Mõningate arvamuste kohaselt sinavusseente niidistik välistingimustes isegi kaitseb puitu päikesekiirguse ja vihma mõju eest, leevendades järsust
* Acer negundo saarvaher - lehed paaritu sulgjad liitlehed - kaheli 3-7, üsna ebasümeetrilised - kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega (suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib val...
kunsti värvina. Lateksvärvid on sideaineks väikeste piisakeste kujul veel hajutatud polümeer. Kui vesi aurustub lähevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Kelme on painduv ja kuivab kiiresti, kuid lõplikud omadused kujunevad välja alles kahe nädala pärast. +/- +lihtne värvida. –lahtised poorid, millesse võib niisketes +nakkub hästi ruumideskergesti tekkida hallitus +palju värvitoone -Raske hooldada. +kuivab kiiresti +praktiliselt lõhnatu Liimvärvid: Koosnevad kriidi ja mõne vesilahuse segust. Liimvärvid on traditsiooniliselt sideainena kasutatud naha-, kondi-, taime-, tselluloosi-, või kasuiinliimi ning rukkijahu kliistist. Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3
kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda. Esiteks toimub visuaalne vaatlus, mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles. Teiseks tehakse uurimistulemused lihtsamate mõõtmisseadmetega. ( soojakao arvutused, Kolmandaks võetakse pisteliselt proove
Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. SEENED sh. HALLITUSSEENED JA PÄRMID Seened üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Seeneriik hõlmab pärmi ja hallitus kui kübarseeni. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilise...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb silmas pidada autoriõigust. Kogude korrastamise põhimõtted: Korrastamine sõltub kogude omaniku olemusest ja vajadusest kogusid kasutada. Sellest tulenevalt on juhendi sihtgr...
Hallitus tekib üksnes nõrgalt happelises keskkonnas ja temperatuuril 20-40 ºC. Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa. Hallitus on tekstiilis nähtav hallide, pruunide, kollaste, siniste ja oranzide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga. Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi. Niiskuse tekitatud Niisketes tingimustes puuvillasele kangale tekkinud
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
Ajalugu 1928. aastal avastas penitsiliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Flemming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman. 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Sel ajal ei olnud see midagi ebatavalist, sest hallitused lendlevad kogu aeg õhus. Kuid lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse vahetus läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhalliks kasutatakse muide paljude juustude valmistamiseks nagu näiteks Brie, Camembert, Roquefort)) nimetas ta aine penitsilliiniks.
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
tuleb silmas pidada asjaolu, et nii loodus kui ka kultuur arenevad edasi. Uuendused on hädavajalikud, konkurents otsustab millised ideed on läbilöögivõimalised ja millised mitte. Teadlane on kompetentsi saavutanud oma plaanipärasel arendamisel, kuid ideede teke on siiski juhuslik mitte plaanipärane. Enamik kasutatavad ravimid ja materjalid on avastatud juhuslikult. A. Fleming naasis puhkuselt ja avastas, et tema labor oli hakanud hallitama. Ta märkas hallitust uurides, et seal kus vohas hallitus olid bakterid kadunud. Sellist vahendit bakteriaalse infektsiooniga võitlemiseks oli Fleming otsinud aastaid. Kui inimese teke oli juhuse tahe on ka tema sünd vastavasse kultuuriruumi juhuse tahe, siis võib tõdeda , et kogu inimese elu kulgeb juhuse tahtel. Psühholoog L.Terman püüdis ennustada inimese eluteed. Ta valis katsealusteks kõrge IQ-ga lapsed ja jälgis nende eluteed. Selgus, et mitte kõik ei saanud
ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus...
kergelt pehme 6. Kortsus, läbimõõt väiksem, värvus Nahk kortsulisem, kergelt pehme, pruunikaskollane, pruunikad nahk laiguline, värvus tumedam laigud, väga pehme, tugevam lõhn kollane 9. Väga tugev lõhn, läbimõõt Kortsuline, pruunikad laigud, õrn märgatavalt väiksem, nahk väga lõhn kortsuline, suured pruunid laigud 12. Mustad laigud, kerge hallitus, Suuremad laigud, läbimõõt väiksem, nahk väga kortsus, nahk läheb nahk rohkem kortsulisem, nahk kergelt katki tugev 15. Värvus pruun, hallitusplekid, väga Tugev lõhn, pruunikad laigud, tugev lõhn, nahk läheb kergelt värvus tumekollane, nahk katki kortsuline, märgatavalt väiksem 10 KOKKUVÕTE
suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja
allergiliste reaktsioonide risk tõuseb märgatavalt. mõõtmised nii soojal, kui ka külmal Kuivas õhus lendleb ka tolm kergemini. Liiga aastaajal. Vastavalt tulemustele valida niiskes õhus paljunevad aga mikroobid ja sobivad meetmed. hallitus, mis on inimese tervisele ohtlikud. Töötamine normaalsest madalama temperatuuri Optimaalne vahemik õhu temperatuuril juures ning niiskes keskkonnas soodustab keha kategooria IIa korral suveajal on üldist jahtumist, nahahaiguste teket, luu- ja 21°C...23°C ja külmal aastaajal 17°C...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
