Uurimistöö "Õunvili erinevatel temperatuuridel" (1)

5 VÄGA HEA

Vändra Gümnaasium
ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL
Uurimistöö
Keit Saveljev
10a klass
Juhendaja : õp Hille Arumäe
Vändra 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ÕUN 3
HÜPOTEES 4
1.UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 5
1.1Õunte valimine ja välimus 5
1.2Katse alustamine 5
2.KATSE LÄBIVIIMINE 6
1.1. Katse aeg 6
2.2 Õunte pooleks lõikamine 15. päeval 9
Tabel 1. 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD MATERJAL 12

SISSEJUHATUS

Valisin teemaks erinevate temperatuuride mõju õuntele, kuna olin huvitunud, kui palju on vahet, kas hoida õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurisin säilimise sõltuvust temperatuurist.

ÕUN

Õun on põhjamaalasele lähedaseim toiduks tarvitatav õunapuu vili.
Kodumaiseid õunu tuleb hoida jahedas kohas. Kõige paremini säilivad nad külmkapis, soovitatavalt kilekotis, see takistab vee aurumist ja õunte närtsimist. Kui külmkapis pole ruumi, on mõistlik hoida neid jahedal ajal näiteks rõdul või muus jahedas ruumis temperatuuril 0 - 8° C, aga mitte üle 10 kraadi. Õun talub lühiajaliselt ka kuni 5 külmakraadi ilma et tema maitseomadused sellest oluliselt muutuks.
Välismaised õunad on pritsitud üle kaitsekihiga ning see ei lase õhust tema pinnale laskunud õunahaiguste tekitajal arenema hakata. Nii ei juhtu nendega midagi isegi siis kui neid hoida soojas toas, nad võivad muutumatuna seista kuid. Eesti õunad üldreeglina ei ole sellist kaitsepritsimist saanud ja seepärast nad hästi ei säiligi.
Toatemperatuuril võib sügisene õun säilida ehk umbes nädala, juhul kui ta on ilma plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja sisse. Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti vohama ja põhjustavad riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema, võib alata ka pruunistumine või hallitamine vilja sees. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad.

HÜPOTEES

Õunad säilivad paremini jahedas temperatuuris kui toatemperatuuril.
Põhjus: Soojal temperatuuril mõjutab hapnik õunu palju rohkem kui jahedal temperatuuril.
Hüpoteesi tõestamiseks tegin järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutumist 15 päeva jooksul.

UURIMUSKATSE ALUSTAMINE

Õunte valimine ja välimus

Valisin keldrist kaks samast sordist õuna. Õunad olid veel ilusad ja ei olnud kortsulised. Oli näha, et õunad ei ole väga kaua keldris seisnud. Värvus oli punakaskollane ja läbimõõt mõlemal umbes 6cm.

Katse alustamine

Katse läbiviimiseks panin ühe õuna külmkappi, kus temperatuur oli 5°C ja teise õuna panin külmkapi kõrvale väiksesse kaussi. Toatemperatuur oli keskmiselt 22°C. Kumbki õun ei puutunud kokku teiste toiduainetega.

KATSE LÄBIVIIMINE

Katse aeg

Õunu jälgisin kokku viisteist päeva ja iga kolme päeva tagant tegin õunte kirjelduse ja muutuse võrreldes varasemaga. Nii nägi muutusi õuntega selgemalt. Õunte kirjeldamisel on „esimene õun“ toatemperatuuril olev õun ja „teine õun“ külmkapis olev õun. Õunu ei mõjuta miski muu peale temperatuuri, õhuniiskuse, hapniku jne. Mina isiklikult õunu kuidagi ei mõjutanud. Mõlemad õunad olid teistest toiduainetest eemal.

PÄEV
Mõlemast õunast on näha, et on korralikud ja söödavad. Mõlemad on punakaskollased ja läbimõõt on umbes 6cm. Õunte nahad on mõlemal siledad ja normaalse värvusega. Õunad on normaalse kõvadusega.

PÄEV

Esimesel õunal on nahk kergelt kortsuline juba ja värvus on natuke tumedamaks kollaseks läinud. Õuna nahk on natuke laiguline. Õuna kätte võttes on tunda, et õun on kergelt pehmem, võrreldes esimese päevaga.

Teisel õunal on nahk peaaegu samasugune, kui oli esimesel päeval. Hästi kergelt on tunda naha pehmemaks muutumist. Värvus on nüüd rohkem kollane.

PÄEV

Esimene õun on nüüd juba üsnagi kortsus ja tundub, et on muutunud väiksemaks. Värvus on muutunud veelgi tumedamaks, olles nüüd pruunikaskollane. Pruunikad laigud on selgemalt näha. Õun on kätte võttes veelgi pehmem ja kui õunale õrnalt sõrmega peale suruda, tuleb õunale kergelt muljumisjälg. Ka õuna lõhn on muutunud tugevamaks.

Külmkapis olev teine õun kaheksandal päeval on peaaegu samade tunnustega, mis oli toaõun kolmandal päeval. Nahk on kortsulisem ja kätte võttes on tunda, et õun on pehmemaks läinud. Kergelt on näha, et õun on muutunud laigulisemaks.

PÄEV

Esimese õuna lõhn on nüüd juba üsnagi kaugele tunda. Õuna läbimõõt on nüüd märgatavalt muutunud väiksemaks, nahk on vägagi kortsuline. Pruunid laigud on muutunud suuremaks ja tumedamaks. Umbes 1/3 õunast on nüüd pruunika varjundiga.

Teine õun on palju paremini säilinud. Õun on küll kortsuline, kuid pruunikad laigud ei ole märkimisväärsed. Ka õuna lõhn ei ole tugev.

PÄEV

Õuna välimuses on kollakaspruuni osa kuskil ½ tervest õunast. Laigud, mis olid juba neljandal päeval olemas, on nüüd täiesti tumepruunid või isegi kalduvad musta poole. Kahe tumepruuni laigu keskel on näha väga kerget hallitust. Nahk on väga kortsus ja läheb kergelt katki.

Teise õuna nahal on nüüd juba näha, et pruunikad laigud on läinud natuke suurenemaks, kuid siiski mitte palju. Alles nüüd on sellel õunal kerge näha, et õun on muutunud väiksemaks. Samuti on õun läinud kortsulisemaks. Siiski ütleks välimuse järgi, et seda õuna saaks veel vajaduse korral kasutada. Õuna nahk on tugevam kui toaõunal üheksandal päeval.

15. PÄEV

Toaõunal on nüüd nahk kollane ainult 1/6 tervest osast. Ülejäänud on pruun. Õunal on hallitusplekid, millest suurim on ühe sentimeetrise läbimõõduga. Õuna lõhn on väga tugev. Õuna tuleb käes hoida väga ettevaatlikult, sest nahk läheb väga kergelt katki ja muljumisjäljed tulevad kasvõi kõige õrnema surumise peale.

Teisel õunal on nüüd samuti lõhn üsna tugev. Selle pruunikad laigud on umbes 1/5 tervest õunast ja ülejäänud on tumekollane . Õun on kortsulisem ja väiksem, kuid siiski üsnagi normaalse välimusega

2.2 Õunte pooleks lõikamine 15. päeval

Kui lõigata esimene ehk toaõun pooleks, siis on näha läbilõikel, et keskelt ja väljast on õun täiesti pruun. Väljast ulatub tumepruun osa sissepoole umbes 1,5 cm ja terve õun on tegelikult juba kollakaspruun. Õun on väga pehme.

Teise õuna pooleks lõikamisel on näha, et väljas ulatub pruunikas osa sissepoole umbes 0,5 cm. Keskelt on õun samuti juba osaliselt pruunikas. Siiski on õun üsnagi heas seisus, kui võrrelda seda toaõunaga. Õun on pehme, kuid siiski normaalsuse piirides.

Tabel 1.

Päev
Õun külmkapis
Õun toatemperatuuril
1.
Värvus punakaskollane, sile nahk, normaalne kõvadus
Värvus punakaskollane, sile nahk, normaalne kõvadus
3.
Nahk kergelt kortsuline, värvus tumedam kollane, nahk laiguline, kergelt pehme
Sile nahk, kergelt pehme, värvus kollakam
6.
Kortsus, läbimõõt väiksem, värvus pruunikaskollane, pruunikad laigud, väga pehme, tugevam lõhn
Nahk kortsulisem, kergelt pehme, nahk laiguline, värvus tumedam kollane
9.
Väga tugev lõhn, läbimõõt märgatavalt väiksem, nahk väga kortsuline, suured pruunid laigud
Kortsuline, pruunikad laigud, õrn lõhn
12.
Mustad laigud, kerge hallitus, nahk väga kortsus, nahk läheb kergelt katki
Suuremad laigud, läbimõõt väiksem, nahk rohkem kortsulisem, nahk tugev
15.
Värvus pruun, hallitusplekid, väga tugev lõhn, nahk läheb kergelt katki
Tugev lõhn, pruunikad laigud, värvus tumekollane, nahk kortsuline, märgatavalt väiksem

KOKKUVÕTE

Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem.
Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need külmemasse kohta, et need seal paremini säiliks.

KASUTATUD MATERJAL

Rebasetalu. „Õunte säilitamine“ [WWW]
http://rebasetalu.ee/oun/ounte-saeilitamine (15.01.2012)
2

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 30 allalaadimist

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #1

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #2

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #3

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #4

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #5

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #6

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #7

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #8

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #9

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #10

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #11

Uurimistöö-Õunvili erinevatel temperatuuridel #12

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkkeit Õppematerjali autor

Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem.

Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need külmemasse kohta, et need seal paremini säiliks.

õuna definitsioon õuna säilitamine hüpotees katse alustamine katse

Sarnased õppematerjalid

doc

ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL

Tallinna 32. Keskkool ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Koostas: Joonas Piirits 11.B Tallinn 2013 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN....................................................................

Bioloogia

docx

Eksootilised puuviljad

Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.

Toiduainete õpetus

doc

Õpimapp "Eksootilised viljad"

TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longan...........................................

Tooraine õpetus

odt

Eksootilised puuviljad

EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Euroopasse tuuakse avokaadot peamiselt Iisraelist. Ostmine Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse enesestmõistetavusega kui õunad ja pirnid. Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päevaga. Kui koor sõrmega etteva

Mikrobioloogia ja toiduhügieen

doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Toitumisõpetus

doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

Eesti keel

docx

Eksootilised puuviljad

SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15

Bioloogia

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee Astelpajumari - tõeline tervise eliksiir. Astelpaju kasutusvõimalused köögis väga mitmekülgsed. Marju kasutatakse värskelt, külmutatult või kuivatatult.

Toiduained

Rohkem sarnaseid