Niiskus ja hüdroisolatsioon ruumides (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Plaatimine läbi ajaloo

Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad. Silikoonid: niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti. Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka oluliselt lihtsam pindasid puhastada ja puhtana hoida. Teatud aja tagant on mõistlik protseduuri korrata (u. 1 x aastas), kuna vuugikaitse kulub pindade puhastamisega. Plaatimistöid ei saa teha väga kiiresti. Pead varuma aega tööde teostamiseks. Tuleb

Plaatimine

5

docx

Plaatimine

Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis. Sanitaarruumide ja vannitubade plaatimine 1. Ettevalmistavad- ja tasandustööd. Sanitaarruumi ja vannitoa plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist ­ tervisekahjustustest

Plaatimine

7

odt

Plaatimine

1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3

Ehitusviimistlus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav). Uste miinimummõõtmed on laius: välisuksel 0,9m, sise- ja rõduuksed 0,7m, wc uksed 0,6m kõrgus 2m Vannitoa wc ja dusiruumi ukse mõõtmed peavad võimaldama nendes ruumides asuvate sanitaartehniliste seadmete vahetamist. Eluruumi iga toa põrandapindala peab olema >8m2 toa laius >2,4m kõrgus >2,5m ühepereelamutes >2,3m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poolel põrandapinnal. Eluruumi elu ja töö- ja magamistubades peab loomulik valgustus. Eluruumi igal toal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda suhe ei tohi olla >1:8

Hoonete konstruktsioonid

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega

Ehitus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148 8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8.1 Meetodid 154 8.1

Ehitusfüüsika

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8

Ehitiste renoveerimine

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks

Ehitusmaterjalid

Meedia

Kommentaarid (0)