Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamine
  • Elu omadused:
    • Koosnemine rakkudest
    • Aine ja energiavahetus
    • Kasvamine ja arenemine
    • Reageerimine ärritusele
    • Paljunemine
    • Stabiilne sisekeskkond
    • Kõrge organiseerituse tase
    • Muutlikus (evolutsiooniga)
    • Kohastumine

  • Molekulmolekulaarbioloogia , molekulaargeneetika
  • Rakutase -tsütoloogia
  • Kude - histoloogia
  • Organi = elundi tase – kardioloogia, pulmonoloogia
  • Elundkond - nefroloogia
  • Organism – anatoomia, füsioloogia, etoloogia , psühholoogia
  • Populatsioon e liik – ornitoloogia , intüoloogia, algoloogia
  • Ökosüsteemi tase – botaanika , zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia
  • Biosfääri tase – ökoloogia, evolutsiooniteooria

  • Teaduslik uurimismeetod
    • Teaduslik probleem
    • Uurimisobjekt
    • Muutuja (tegur mille mõju uuritakse)
    • Teaduslik hüpotees (oletatav vastus)
    • Katsed vaatlused
    • Hüpoteesi kontrollimine

  • Keemiliste elementide sisaldus rakkudes
    Anorgaanilised ained %
    Orgaanilised ained %
    Vesi 80
    Valgud 14
    Teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5
    Lipiidid 2
    Sahhariidid 1
    Nukleiinhapped
    DNA 0,4
    RNA 0,7
    Madalmolekulaarsed org üh 0,4
  • Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) – EI OLE IOONIDENA!
    • C- skelett
    • H- skeleti täiteaine
    • N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis
    • P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid
    • S – aminohapped , energeetilised ühendid
    • O – oksüdeerija

  • Ioonide ülesanded
    • Ca+2 – lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös
    • K+, Na+ - närviimpulsside edastamine
    • Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel
    • Mg+2 – aktiveerib paljusid ensüüme, valkude nukleiinhapete stabiliseerijaks, taimede klorofülli koostises
    • Fe+2 – transpordib hapniku
    • Mn – ribosoomides, rinnapiima produtseerimiseks, vereloome soodustamiseks, side- ja luukoe moodustumiseks
    • I- - kilpnäärme hormoonide süntees

  • Peptiidsideme moodustumine
    • 2 aminohappe omavahelisel reageerimisel
    • Valgu molekulis peptiidsidemega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke

  • Valgu struktuurid
    • Primaarstruktuur (aminohapete järjestus) – määratud valgu omadused
    • Sekundaarstruktuur (keerdumine või voltimine – juuste ja küünte valgud – karantiin
    • Tertsiaarstruktuur ( gloobulid või fibrillid -1. Vereplasmavalgud, ensümid 2.lihaskoevalgud
    • Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) – hemoglobiin , enamik antikehasid

  • Denaturatsioon ja renaturatsioon
    • Denaturastiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturastiooniga taastuvad
    • Nt munavalge kloppimine

  • Valkude ülesanded

  • Lipiidide jaotus
    • Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid
    • Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid
    • Steroidid (tsüklilised ühendid) – suguhormoonid , neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool

  • Lipiidide tähtsus
    • Lipiidid on organismide energiaallikaks
    • Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti)

  • Sahhariidide jaotus
    • Monosahhariidid – süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos , riboos RNA’s , desoksüriboos DNA’s)
    • Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud ( maltoos , sahharoos, laktoos )
    • Polüsahhariidid – polümeerid, mille monomeeriks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos , glükogeen)

  • Sahhariidide tähtsus
    • Pärilikkusaine koostises
    • Energiaallikaks
    • Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus)
    • Energeetiliseks varuaineks tärklis- taimedel, looma ja seene glükogeen valkude stabiliseerijad)
    • Kaitseülesanne (kitiin putukatel )

  • Nukleiinhapped
    • On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid

    Tunnus
    DNA molekul
    RNA molekul
    Monomeeri nimetus
    desoksüribonukleotiid
    Ribonukleotiid
    Lämmastikalus
    Andeniin, guaniin , tsütosiin, tümiin
    Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
    Sahhariid
    desoksüriboos
    Riboos
    Happejääk
    Adenosiinfosfaat , guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat,
    tümidiinfosfaat
    Adenosiinfosfaat,
    Guanosiinfosfaat,
    Tsütidiinfosfaat,
    Uridiinfosfaat
    Molekuli ruumiline kuju
    Kaheahelalne ( biheeliks )
    Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel)
    Komplementaarsus
    A=T ja C=-G
    A=U ja C=-G
    Põhiülesanne
    Päriliku info säilitamine, ülekanna raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
    Päriliku info realiseerimine
  • RNA jaotus
    • Informatsiooni RNA (mRNA) – toob geneetilise info rakutuumast (kromosoomidest) tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse
    • Transport RNA (tRNA) – ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine, toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse
    • Ribosoomi RNA (rRNA) – kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis

  • Rakkude võrdlus
    Taimerakk
    Loomarakk
    Seenerakk
    Tsentrioolid
    puuduvad
    olemas
    puuduvad
    Kest
    Olemas (tselluloosist)
    puudub
    olemas (kitiinist)
    Plastiidid
    olemas
    puuduvad
    Puuduvad
    autotroofne
    heterotroofne
    heterotroofne
    Rakuvaheseinad
    olemas
    olemas
    Võivad puududa
    Jagunemine
    piiramatu
    piiratud
    piiramatu
    Varuaine
    Tärklis
    Glükogeen
    Glükogeen
    Tsentraalvakuool
    esineb
    puudub
    Puudub
    Eukarüootne rakk
    Prokarüootne takk
    Membraansed organellid
    Olemas
    Puuduvad
    Kromosoomid
    Palju lineaarseid kromosoome (neis histoonid )
    1 rõngaskromosoom (histoonvalke pole)
    Ribosoomid eri ehitusega
    Suuremad, enamused seotd karedapinnalise ER’iga
    Väiksemad, vabalt tsütoplasmas
    Tsütoplasma
    Viskoossus ühtlane
    Viskoossus suureneb keskele minnes
    Ümbris
    Membraan , kest (taim, seen)
    Membraan, kest, kapsel
    Piilid
    puuduvad
    olemas
    Vibur
    Võivad olla
    Olemas
    Plasmiid
    puudub
    olemas
  • Bakterite kujud
    • Pulkbakterid
    • Punguvad ja jätketega bakterid
    • Keerisbakterid
    • Spiraalsed bakterid
    • Kerabakterid
    • Niitjad bakterid

  • Bakterite tähtsus
    Kasulikkus
    Kahjulikkus
    Lagundajana oluline osa mulla kujunemisel, surnud organismide lagundaja
    Hammastel bakterid suhkruid piimhappeks—hambaaugud
    Osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes
    Bakterhaigused
    Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid org ühendeid
    Tsünobakterid veekogudes paljunedes eritavad vette mürgiseid toksiine
    Toiduainete hapendamine
    Põhjustavad toidu riknemist (käärimist)
    Seenhaiguste tõrjeks
    Toiduainetööstus (jogurtid jne)
    Ajaloo uurimisel
  • Seente tähtsus
    Kasulikkus
    Kahjulikkus
    Toiduainetööstus (pärm, hallitus )
    Seenemürgitused
    Inimesele toiduks (kübarseened)
    Hallitusseened kahjulikud (süües, sisse hingates)
    Ravimitööstuses ( migreeni , patrinsoni tõve vastu)
    Naha ja küüneseened
    Sümbioosis taimedega (mükoriisa)
    Seened, mis viljaga jahu sisse sattudes eritavad mürgiseid aineid
    Tähtis lagundaja looduses
    Seened, mis hävitavad puitu (maja..)

  • Kloroplast
    Mitokonder
    Ülesanne
    Fotosüntees
    Rakuhingamine
    Asukoht
    Taimerakk
    Kõik päristuumsed rakud
    Tsülakoidid
    olemas
    puuduvad
    Sarnasused: kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid, olemas oma genoom , oma ribosoomid, mõlemad tegelevad energia muundamisega, sarnane ATP tekitamise mehhanism

  • Hingamine
    Fotosüntees
    lähteained
    Glükoos, hapnik
    Süsihappegaas ja vesi
    saadused
    Süsihappegaas ja vesi
    Glükoos ja hapnik
    Toimumiskoht
    mitokonder
    kloroplast
    Toimumisaeg
    pidev
    Valguse käes
    Sarnasused: mõlemas protsessis energia muundub, tekivad ATP’d
  • Rakuteooria põhiseisukohad
    • Kõik organismid on rakulise ehitusega
    • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
    • Uued rakud tekivad jagunemise teel
    • Rakkude ehitus ja talitus on kooskõlas
    • Organismi kasvamine ja areng põhineb rakkude jagunemisel

  • Rakkude uurimismeetodid
    • Valgusmikroskoobid
    • Värvimistehnika
    • Kudede lõikamine õhukeseks
    • Katsed bakteritega
    • Elektronmikroskoobid
    • Kompuutertehnika

  • Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid , kuidas hoiduda)
    • Tuberkuloos – köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi
    • Puukborrelioos – ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus , palavik , valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi – kontrollida pärast metsas käimist riideid , juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid
    • Düsenteeria – kõhuvalu, palavik, kõhulahtisus – saastunud vee ja toiduga – olla arengumaades reisides toidu ja veega ettevaatlik (mitte süüa tänavatoitu ja kohalikku kraanivett)
    • Salmonelloos – kõhulahtisus, peavalu, ägedad kõhuvalud, palavik – muna ja munatoodetega, linnulihaga – hoiduda toore muna ja toore linnuliha söömisest
    • Süüfilis – esmahaavand ( suguelunditel suus), lümfisõlmede suurenemine, lööve nahal, (8-12 nädalal juuste, ripsmete ja kulmude väljalangus), peavalu, isutus , nõrkus – peamiselt sugulisel teel – turvaline seksuaalne käitumine

  • Vee tähtsus
    • Lahusti
    • Ühendite lähteaine
    • Reagent ühendite lagundamisel
    • Hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu

    Rakus
    • Hea soojusmahutavus
    • Hea soojusjuht
    • Tsütoplasma peamine koostisosa
    • Annab rakule kuju
    • kapillaarsus

  • Bioloogia kordamine #1 Bioloogia kordamine #2 Bioloogia kordamine #3 Bioloogia kordamine #4 Bioloogia kordamine #5 Bioloogia kordamine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SelenaL Õppematerjali autor
    Elu omadused: Organiseerituse tasemed Teaduslik uurimismeetodkeemiliste elementide sisaldus rakkudes Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) – EI OLE IOONIDENA! Ioonide ülesanded Peptiidsideme moodustumine Valgu struktuurid Denaturatsioon ja renaturatsioon Valkude ülesanded Lipiidide jaotus Lipiidide tähtsus Sahhariidide jaotus Sahhariidide tähtsus Nukleiinhapped RNA jaotus Rakkude võrdlus Bakterite kujud Bakterite tähtsus Seente tähtsus Rakuteooria põhiseisukohad Rakkude uurimismeetodid Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) Vee tähtsus

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid
    20
    docx

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

    MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED:  POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)  PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda  HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda  HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED:  ON RAK

    Bioloogia
    BIOLOOGIA 11-klass I periood
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

    soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas

    Bioloogia
    ELU TUNNUSED
    6
    docx

    ELU TUNNUSED

    ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises

    Bioloogia
    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    Bioloogia 11-klass I kursuse
    8
    docx

    Bioloogia 11. klass I kursuse

    Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ ­ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad ­ nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub org

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun