Inimesed teevad vale raha aga sageli teeb raha vale inimesi (9)

Kodukirjand
Inimesed teevad vale raha, aga sageli teeb raha vale inimesi
Honore de Balzac „Isa Goriot ”
Mis on raha? Materiaalselt võib öelda, et on paberitükid ja metallist ringid, millele on vermitud numbrid ning iga arv omab kindlat väärtust. Kindlasti on raha elus vajalik, kuid igaühele tähendab see erinevalt. Kuna on diferentseid inimesi, väärtustatakse seda, mida tähtsamaks peetakse. Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel , kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus?
Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba agraarajastul toimus inimestel omavaheline kaubavahetus ning vastutasuks anti luksuskaupu. Nüüd aga on igal riigil oma kindel rahaühik, nagu meil on nendeks kroonid ja sendid ning romaanis „Isa Goriot ”, mille tegevus toimub 19. sajandi algul Prantsusmaal, olid maksevahenditeks sou, eküü, livr ja frank. Kuid võib tekkida küsimus, miks meile üldse raha vaja on. Poodi minnes ei saa keegi lihtsalt niisama süüa, riideid või muid vajaminevaid asju võtta, vaid peame nende eest tasuma . Kuna kahjuks on maailmas ka neid, kellel ei ole võimalus osta vajalikke, võib tekkida probleeme. Et endale süüa või varjualust leida, hakatakse tegelema kuritegevusega, näiteks varastamisega. Kuid seda ei saa väita kõikide väikese sissetulekuga perede kohta. Honore de Balzaci romaanis oli üheks peategelaseks üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac , kes läks Pariisi õppima.
Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni , milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest . Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked , suurte söögitubade ning salongidega elukohad . Kuid tegelikult ei erine rikkad vaestest sugugi palju. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse.
Raha teeb sageli vale inimesi. Mõni arvab , et asine inimene on õnnelikum, sest tal on ohtrasti vara. Nii ütleb ju ka vanasõna, et mida rohkem, seda uhkem. Seetõttu võidakse minna liiga kaugele, et saada seda, mida ihaldatakse. Balzaci romaanis loobusid Goriot´ tütred oma isast raha nimel, et abielluda rikka mehega. Isa Goriot armastus oma tütarde vastu oli aga nii suur, et ta oli nende jaoks valmis tegema ükskõik mida, pärandades kõik oma raha tütardele. Need olid aga ahned ja luksusejanulised ja kasutasid isa ära. Kui Delphine ja Anastasie olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Tütred ei ole hiljem isegi isa matustele kohale ilmunud. Sellest eelnevast saab järeldada, et raha võib muuta meid ahneks ning endakasupüüdlikumaks. Võidakse minna ka nii kaugele, et tehakse vale raha. Maailmas on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kui noored on tänapäeva moodsa tehnikaga valmistanud rahatähti, millega tahetakse ennast rikkaks teha. Tihti varastavad häkkerid internetivõrkude kaudu pangakontodelt raha. Kuna ka vaesed inimesed on elanud oma elu õnnelikult, näitab see, et õnn ei pruugi seisneda jõukuses.
Räägitakse, et raha eest saab osta kõike, kuid kas see nii on. Võib öelda, et igal asjal on oma hind, kuid viimset kui ühte ei saa aga tingimata just väärtpaberi järgi arvestada. Teatud esemete, asjade ja inimeste väärtus võib peituda hoopis sõnades. Delphine, kes abiellus jõuka mehega, ütles aga hiljem: „Maailma silmis olen ma õnnelikum naine Pariisis, tegelikult aga kõigist õnnetum.” Eelnevast lausest saab öelda, et armasust ei saa mingit moodi rahas väljendada. Samamoodi ei saa tervist kroonide eest osta.
Iga isik väärtustab raha erinevalt. Alles oli see, kui kaks noormeest plaanisid röövida Eesti rikkama mehe tütart, nõudes lunaraha, et oma elujärge parandada. „Isa Goriot´s” oli Egene eesmärgiks saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik ning samas päästa oma perekond vaesusest. Et oma tagamõtet täita hakkas ta suhtlema kõrgseltskonnaga ning õppima nende stiili. Järelikult üliõpilasele ei olnud jõukus just kõige tähtsam. Vautrinile oli raha aga esikohal, sest ta oli selle nimel valmis võtma ka teiselt inimeselt elu. On nii rikaste kui ka vaeste seal neid, kes väärtustavad perekonda, sõprust ja tervist rohkem kui raha.
Raha on meil vaja selleks, et osta süüa, riideid ning peamine, et meil oleks koht, kus elada. Arvan, et keegi ei tahaks elada vaesuses, kuid rikas ei ole ka just kõige parem olla, sest me võime muutuda liiga ahneks ning seetõttu võime kaotada lähedasi. Inimesi ju kroonide eest osta ei saa. Kuid on ka neid, kellele ei ole tähtis see, kui jõukas ta on, vaid hoolib oma perest ja tervisest. Isa Goriot ei hoolinud, et ta elas vaesuses. Ta oli õnnelik, kui tütred rõõmsad olid. Maiset vara ju hauda kaasa ei panda.