Bioloogia - rakk (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Rakk

Tsütoloogia ehk rakubioloogia
17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid , see võimaldas näha mikroskoobilist elu
Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal

 vaatas korgilõiget
võttis kasutusele raku (cellula)

Karl Ernst von Baer avastas 1826 . Aastal imetaja munaraku

Teooriad:

Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega.

Kõik rakud saavad olemasolevast rakust.

rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
Rakkude mitmekesisus

prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid
eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan , ainu-ja hulkraksed . Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud
rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani.  inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti.
Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe

 lihaskude – organismi liigitustalitlused; vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude südamelihases.
sidekude – kaitseb ( veri ja rasvkude ), toestab (luu- ja kõhrkude ), seob lihaseid luudega ( kõõlused ), transpordib aineid (veri), ühendab kõik koed ühtseks tervikuks.
 epiteelkude – eraldab keha väliskkeskonnast, võimaldab ainevahetust keha ja väliskkeskonna vahel, katab keha ja siseelundite pindu.
 närvikude – ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine.

Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma ( bakter )  0.1 – 0.3 m suurune
Kõige suuremad rakud on lindude munarakud

Loomarakk

Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks , kaitseb rake.
Tsütoplasmavõrgustik (ehk endoplasmaatiline retiikulum, ER) – sünteesitud ained liiguvad mööda kanalite süsteemi nendesse raku osadesse, kus neid vajatakse.
Siledapinnaline ER – süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport
Karedapinnaline ER – valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport.
Ribosoomid – koosnevad valkudest ja RNA-molekulidest; valgu süntees
Mitokondrid – kahekordse membraaniga rakuorganellid ; rakkude varustamine energiaga ; sisaldavad eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgu süntees) ; kindlustavad hingamise raku tasandil ; toitainete lõhustamisel hapnikuga eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP)
Golgi kompleks – rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. ; võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid.
Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed ; surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks
Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur ; annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks ; kindlustab rakkude liikumise ; kuju muutumise ; organellide ümberpaiknemise
Tsentrosoom – asub rakutuuma läheduses, koosneb 2st tsentrosoolist ; olulised rakujagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
Rakutuum – membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine ; juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Tuumake – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi (RNA) rRNA ja ribosoomide moodustumine.

Taimerakk

Rakukest – koosneb tselluloosist ; kaitseb rakku välismõjude eest, annab rakule kuju ja tugevuse, ainevahetus , kaitse ; eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirsi seemned) ; rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub
Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained /vanemates jääkained ; võivad sisaldada ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid
Plastiidid

 kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees , leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome
kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon
leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu
Bakterid
- üherakulised eeltuumsed organismid

Jätked – vajalikud kinnitumiseks ( ekstra pikad jätked on paljunemiseks)
Kapsel – kaitseb bakterit antibiootikumide, immuunsüsteemi,loomse organismi kaitsemehhanismi eest.
Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid , mis võimaldavad baterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises ; väga vastupidavad, taluvad 30-40 minutit keetmist.
Rakukest,membraan ja tsütoplasma – ainete liikumiseks, sisaldavad vett, valke, rasvu, mineraalaineid.

Bakterite suurs:

Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad, kui ohutud bakterid.
Mikroplasmad on kõige väiksemad bakterid (0.1-0.3 m)
Suurim leitud bakter on 0.75mm (tsüanobakter)  nad olid esimesed, kes suutsid energiat toota päikesevalguse kaasabil, sellest sai hapnik atmosfääri ning arenema said hakata keerukamad organismid.

Bakterite kuju

Kerakujuline – kerabakterid
Pulkbakterid – batsill
Spiraalsedbakterid
Niitjad bakterid
Jätkega bakterid

Bakterite toitumine

Toituvad valmis orgaanilisest ainest  parasiidid , langundajad
Toodavad ise orgaanilist ainet  tsüanobakterid
Aeroobsed bakterid kasutavad energia saamiseks hapniku – levivad kõikjal, kus on hapniku
Anaeroobsed bakterid on kääritaja bakterid, jogurti ja juustu tootmisel.

Nakatumine bakteriaalsetesse haigustesse

Enamasti nakkushaigused

 piisknakkus (tuberkoloos)
 saastunud toit/jook ( salmonella )
 siirutajatega (puukborrelloos)
 kontakt haigus (leepra ehk pidalitõbi )
Vaktsineerimine eestis

Immuniseerimiskava

Normaalne mikroflora

Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid

takistavad organismil kahjulike bakterite kinnitumist kudedele
aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele
sünteesivad vitamiine
 inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus)
Seenerakk

Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad

Tunnused:

Eukarüoot ehk päristuumne
Prokarüoot ehk eeltuumne
Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet

 sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest
 biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet

Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks
Mütseeli ehk seeneniidistik
Üherakuline seen ntks pärmiseen
Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad)

Seente mitmekesisus

Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel
Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud
Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm

Seente paljunemine

Eoste abil (enamikel)
Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune)

Vajadus looduses ja inimese elus

Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks
Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel
Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga
Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikast
Parasiidid – toituvad teiste arvellt (majavamm, jahukaste , tungaltera)
Toiduainetetööstuses – pagaritooted , juustud, salaami , õlu, vein, loomasööt
Ravimitööstuses – penitsiliin, tunglaterad (alkaloidid)

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ilvest Õppematerjali autor

Eino, kõik mis rakust teada tahad on siin.

bioloogia konspekt 10.klass gümnaasium raku tähtsus inimese elus tsütoloogia rakubioloogia bakter seen bakterid rakud membraan rakukest tsütoplasma

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E

Bioloogia

doc

Nimetu

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike

Kategoriseerimata

doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike

Bioloogia

docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused  Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng

Bioloogia

odt

Bakterirakk

· Mattias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. · Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow · Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Edasised uurimused lisasid veel seisukoha: "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Seega rakuteooria põhiseisukohad oleks: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Rakke uuritakse mikroskoopide abil

Bioloogia

doc

Taime- ja loomarakk

Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust

Bioloogia

doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Ühte liiki isendid, kes omavahel territooriumil kokku puutuvad ja neil on võimalus paljuneda, moodustavad populatsioone- ühte liiki isendeid. 4.) Liigi tasand- liik on sarnase ehituse ja talitlusega organismid kellel on looduslikult võimalik normaalselt paljuneda ja järglasi saada. Liik koosneb paljudest populatsioonidest. Liik on oluline tasand evolutsiooni käigus, st elus looduse ajaloolises arengus. Liik Maal koosneb paljudest populatsioonidest. Ökoloogia- bioloogia haru, mis uurib liikide vahelisi suhteid. 5.) Ökotasand- organismide omavaheliste suhete ning organismide ja keskkonnavaheliste suhete süsteem. Ökosüsteemis suhted kujunevad piirkondlikul tasandil ja kõrgeim tasand biosfääri tasand- kõik piirkonnad maal, kus on võimalik elu. Teaduslik uurimismeetod Teadusliku tegevuse eesmärgiks on teha kindlaks teaduslikke fakte. Teadusliku töö kõige ulatuslikum, aeganõudvam etapp- hüpoteesi kontrollimine.

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

Bioloogia

Rohkem sarnaseid