Majavamm (0)

Majavamm
Õpetaja :
Koostaja :
2009
Sisukord
Majavamm…………………………………………………………………………..3-5
Materjalid…………………………………………………………………………...6-7

Majavamm
Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. 
Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms.
Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi. Ehitamine on muutunud nii keeruliseks, et ilma spetsiaalse koolituseta enam hakkama ei saa. Konstruktsioonides kasutatakse uusi materjale, mille omadusi ja sobivust ei ole piisavalt kontrollitud. Materjalid, mis sobivad uute majade ehitamiseks ei pruugi sobida vanade konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks.
Muutunud on ka meie elukombed . Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline perekond võib toota toiduvalmistamise , pesemise, kuivatamise ja lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni.
Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. 
Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi.
Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada . Suuremale osale saab siiski kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida. Vesi peab saama takistamatult konstruktsioonidelt maha voolata ja suunduma hoonest võimalikult kaugele. 
Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud: hallitus võib põhjustada allergiat, mikroorganismid armastavad niiskust ja kaasaegsetest ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid.
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad , mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 – 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga . Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 – 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 – 6 mm päevas. 
Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni  +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel , et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. 
Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma.  Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni.
Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. 
Majavamm toitub peamiselt puidust ( kuusk , mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga.
Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mäsdanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
2 firmat kes toovad eestisse majavammi tõrjevahendeid :
Pestchemical
Ehitusmarket
2 vahendit mis saab majavammide vastu kasutada :
MAJAVAMMI TÕRJEV. BORACOL 20 1L  
MAJAVAMMI TÕRJEV.BORACOL 20 5L  
6