Referaat Põrandaküttest (0)

Rakvere Ametikool
Rando Pajula
PÕRANDAKÜTE
Referaat
Juhendaja : Hanno Jõe
Rakvere 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. Põrandakütte eelised 4
2. Erinevad põrandakütte viisid 5
2.1 Elektriline põrandaküte 5
2.2 Vesipõrandaküte 5
3. Põrandakütte paigaldamine 7
7
4. Põrandakütte reguleerimine ja juhtimine 8
8
Allikad: 9

SISSEJUHATUS

Esimesed küttekaablitega põrandaküttesüsteemid võeti Soomes kasutusele 1970-te aastate algusel. Pikka aega kasutati põrandakütet põhiliselt ruumides, kus põrandakatte materjal tundus puutudes külm – näiteks pesuruumides.
Põrandakütet kasutatakse sageli ilma teisi, täiendavaid kütteviise rakendamata kogu kodu soojendamiseks. Põrandaküte sobib kõikide Teie kodu tubade ja ruumide – olgu siis elutoa või WC – soojendamiseks nii uusehitustes kui ka remonditööde käigus paigaldatuna. Pealegi ei jää kütteseadmed nähtavale, mistõttu Te saate sisustada oma tube vabama käega. Eriti kasulik on põrandaküte niisketes kohtades, sest see kiirendab põranda kuivamist ning hoiab ära hallitus- ja niiskuskahjustuste tekkimise. Köögi ja majapidamisruumi põrand on tihtipeale valmistatud praktilistel põhjustel kõvadest materjalidest, aga põrandakütte abil saab mõnusalt soojaks needki . Põrandaküte on kasutatav koos erinevate põrandamaterjalidega, sobides nii puidust ja betoonist kui ka kipsplaatidest põrandatega.
Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi . Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (puudumine), ehitaja-paigaldaja kogenematus või kokkuhoiupüüd.

1. Põrandakütte eelised

Paljud võivad küsida miks just põrandakütte kasuks valida. Põhjuseid on mitmeid:

• Põrandakütte korral kerkib soojus  kogu põrandapinnalt ülespoole, tagades meile ühtlase temperatuuri kogu ruumis. Radiaatorkütte korral jaotub soojus ebaühtlaselt ning kõige soojem on lae all ning kõige külmem põrandal.
  
• Ei teki intensiivset õhuliikumist nagu radiaatorkütte korral ja seega ei tooda põrandalt õhku, tolmu- sissehingatav õhk on puhtam ja tervislikum.
  
• Tänu soojuse optimaalsele paigutusele põrandas saate keskmist temperatuuri ruumis alandada, säästes sellega energiat.
  
• Põrandakütte korral saate oma elutoa või köögi kujundada täpselt oma soovi kohaselt, enam ei tule arvestada radiaatorite asukohaga.
  

2. Erinevad põrandakütte viisid

Põrandaid saab kütta mitmel viisil, kasutades selleks siis kas elektrit (põrandaküttekaablid ja -matid) või torudes ringlevat sooja vett mida ajab ringi pump. Kvaliteetse küttesüsteemi eelduseks on kütteinseneri projekt, mis on ka tulevase haldajaga läbi arutatud.

2.1 Elektriline põrandaküte

Elektriline põrandaküte teostatakse küttekaablite, kaablivõrkude või mattide abil sõltuvalt põranda konstruktsioonist. Põrandakütet võib kasutada peaaegu kõikide põrandakonstruktsioonide korral. Põrandaküte nõuab väga vähe hooldust – küttekaableid ei tule üldse hooldada ning nende tööea kestust mõõdetakse aastakümnetega. Küttekaabli rikke korral ei kahjustata ümbritsevaid konstruktsioone ning kaabli rike on koheselt tuvastatav. Raskusi ei tekita ka vigastatud kaablisektsiooni leidmine ja remontimine.

2.2 Vesipõrandaküte

Vesipõrandakütte süsteemi saab paigaldada iga kütteallikaga. Kui peaksite tahtma oma kütteallikat hiljem vahetada, siis Te ei pea muretsema – Teie vesipõrandakütte süsteem töötab samamoodi edasi nagu enne. Põrandaküte on madala temperatuuriga süsteem ja seetõttu toimib hiilgavalt boilerite, soojuspumpade, päikeseenergia või energiat raiskavate allikatega. Seetõttu on vesipõrandaküte keskkonnasõbralik investeering tulevikku.
Parameetrid , mille järgi saab vesipõrandakütet hinnata:

• Küttetoru peab olema difusiooni- (hapniku)kindel ka küttegraafikust kõrgematel temperatuuridel (nt katlaautomaatika avarii korral).
  
• Kasutatava toru läbimõõt on eluruumides soovituslikult kuni 16 mm ja tehnoruumides kuni 20 mm, see tagab põranda tasasoojuse ja võimaldab vajadusel paigaldada torusid tihedama sammuga . Näiteks: Nereuse 14 mm küttetoru võimaldab paigaldust sammuga 75 mm. Seda moodust kasutatakse suurte aknapindade puhul, kui muidu peaks paigaldama lisaradiaatorid.
  
• Ühe küttetoru maksimaalne pikkus ei tohiks ületada 70 jm. Suurtes ruumides tuleks kasutada vajadusel mitut küttekontuuri ja ääreala (akende, välisseinte) piirkond katta eraldi kontuuriga, tiheda paigaldussammuga.
  
• "Märjad ruumid", nagu vannitoad ja duširuumid, võiks olla eraldi "toitega", sest üldjuhul soovitakse seal kõrgemat temperatuuri kui eluruumides ja köetakse ka suveperioodil.
  

3. Põrandakütte paigaldamine

Küttekaablite enamlevinud paigalduskohaks on tavaliselt maapinnale toetuv betoonist aluspõrand, kuid küttekaablit võib paigaldada ka betoonist või õõnespaneelidest vahelagede juures. Küttekaableid võib kasutada ka puidust (ventileeritava aluspõrandaga) või kipsplaatidest põrandate juures. Kasutatav kaabel tuleb valida vastavalt põranda konstruktsioonile, see tähendab, et betoonpõrandate jaoks ettenähtud kaabel pole tavaliselt sobiv puitpõrandate jaoks. Puit ja plaatpõrandate korral kasutatakse kaableid erivõimsusega 8 kuni 10 W/m2 ning betoonpõrandate korral sobivad kaablid, mille erivõimsus on 10 kuni 20 W/m2.
Põrandakütte korral pole teatavat tüüpi parketi (pöögiparketi) kasutamine soovitav puidukiudude lahtituleku tõttu. Kütmise mõju saab vähendada, kui hoida põrandatemperatuuri ühtlasena pideva põrandaküttega ja sobivalt valitud termostaadi abil. Väga paksud puitpõrandad (> 300 mm) toimivad soojusisolaatorina, vähendades väiksemal või suuremal määral soojusülekannet. PVC- kattega korkpõrand võib aja jooksul kokku tõmbuda, põhjustades plaadiääriste üleskerkimist.

4. Põrandakütte reguleerimine ja juhtimine

Põrandakütet reguleeritakse ruumi soojust mõõtvate termostaatidega. Põrandale paigaldatud anduriga põrandatermostaat reguleerib põranda temperatuuri ning väldib põranda liigset temperatuuritõusu. Ruumi temperatuuri võib muuta vastavalt vajadusele. Põrandatermostaate kasutatakse põhiliselt sellistes ruumides nagu pesuruumid või ruumides, kus primaarseks nõudeks on kindla põrandatemperatuuri tagamine. Eluruumides tuleb reguleerimise täpsuse parandamiseks kasutada ruumitermostaate või kasutada korraga nii ruumi- kui ka põrandatermostaate. Põrandatermostaat piirab põrandatemperatuuri ülemäärast tõusu, ruumitermostaat takistab ruumi õhutemperatuuri tõusmist liiga kõrgele. Põranda pinnatemperatuur on üldreeglina piiratud maksimaalselt 26 kuni 28 0C-ga, kusjuures põrandakattematerjali all oleva termostaadi töötemperatuur on 30 kuni 33 0C. Põrandakütte reguleerimisel tuleb teada, et kui välistemperatuur on kõrgem projekteeritud temperatuurist, siis peab põrandapinna temperatuur olema madalam projekteeritud temperatuurist – vastasel juhul osutub õhutemperatuur soovitust kõrgemaks.

Allikad:

1) http://www.ensto.com/www/estonia/index/home_electrification/electricalheating/electricalheatingmethods/floorheating.html
2) www. devi .ee
3) http://www.ehitusinfo.ee/index.php?porandakuete
9