Juustud (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

pptx

Juustud

JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST  Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve  Meierei  Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis,  sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine:  kaaliumnitraat  100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334  kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid  16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5  g, valke 27 g, soola 1,4 g  Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS  toodetakse aastast 1958  maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga  täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega  konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt  viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3­ 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate  aukudega  tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib  taimetoitlastele  enne serveerimist on soovitav juustu hoida  vähemalt 30min to

Toiduaineõpetus

20

docx

Referaat: Juustud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust

Toidukaubandus

22

pptx

Juust

 Peene maitse ja tugeva lõhnaga.  Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles.  Münster  Pont-l'Eveque  Livarot  BelPaese  Ēpoisses Poolkõva juust  Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis.  Kahvatukollase värvusega.  Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata.  Cheddar  Cantal  Gouda  Edam  Fontina  Monterey Jack Kõva juust  Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist.  Laagerdumine kestab 4–12 kuud.  Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke.  Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi  Emmental  Gruyère  Parmesan  Raclette  Beaufort  Romano Sinihallitusjuust  Seda juustu ei kuumutata ega pressita.  Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks,

Toiduaineõpetus

16

pptx

Juust

Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level Maheda maitsega. Fifth level Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 4­12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse

Toiduaine Õpetus

4

doc

Juust

tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Kui hakati sveitsi tüüpi juustu valmistama, siis ajajooksul Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil väga palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalise säilivusega toode.

Toiduainete õpetus

2

odt

Juustu sordid

seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud pakuvad kokkadele piiramatuid kasutusvõimalusi ­ sobib hästi võileivale, fonüüsse, gratineerimiseks jne..

Toitumisõpetus

13

pdf

Juustud

või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990.aastal juustu ligi 6000 tonni. Eesti juustutoodang kokku ulatus siis umbes 14000 tonnini. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 17 lk.) Aja jooksul Sveitsi tüüpi juustu valmistamine Eestis vähenes ja ülekaalu saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil kaunis palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta.

Toiduhügieen

12

pptx

Juustud

JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ­ ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozza

Toit ja toitumine

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)