Juhend vana palkhoone tarindite ülevaatuseks (0)

TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Kinnisvara haldus
Juhend vana palkhoone tarindite ülevaatuseks
Kodune töö
Juhendaja : xxx
Tallinna 2015

Ehituspalk

Ehitus kasutatavad puuliigid :
Kuusk -Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd . Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd.
Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit . Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks.
Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen - ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur.

Palksein

Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke.
Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist.
Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda , asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena.

Sõrestiksein

Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse.
Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid :

• Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina
  
• Sõrestiksein ei vaju , samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine .
  
• Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda.
  
• Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale.
  

Sõrestiksein koosneb sõrestikust ja sõrestiku prusside vahelisest täitematerjalist. Vastavalt täitematerjali paigutusviisile jagunevad sõrestikseinad täidisseinteks, topeltplankseinteks ja püstpalkseinteks.

Puitseina hooldamine

Seinet puhul on määrav pinnasest ja soklist tuleva niiskuse isoleerimine puidust. Maapinna ja alumise palgi vahe peaks olema vähemalt 30 cm. Maapind tuleb vajadusel koorida kaldega hoonest eemale. Oluline on sokli ja aluspalgi vaheline hürdoisolatsioon (nt kasetoht, kaks kihti ruberoidi vm). Nii mõnelgi hoonel puudub sokli veelaud , mistõttu võib alumine palk aastate möödudes mädaneme hakata. Liigset niiskust põhjustavad hoone vahetus läheduses kasvavad puud, põõsad takistades palkide kuivamist. Kõrghaljastus peab olema hoonest mitu meetrit eemal.
Kui hoonel on kahjustatud ülemiste ridade palgid, siis on üldjuhul põhjuseks olnud leke katuse. Tihti leiab mädanikukoldeid akende ja uste alt. Aknalt alla voolav sademe- ja kondensatsioonivesi nõrgub seinale. Et seda vältida, tuleb hoolitseda aknalaudade, veeninade jms korrasoleku eest. Kaitseks niiskuse eest võib aknaaluse palgi peale paigaldada niiskustõkke.
Hoolikalt tuleb jälgida seinte olukorda siseruumides. Kahjustuste ärahoidmiseks tuleks märjad ja niisked tsoonid, veevärk ja kanalisatsioon planeerida väliseintest eemal. Vältimaks auru kondenseerumist seintes, peaksid märgruumid võimalusel paiknema hoone sisemuses, välistarindid peavad olema eraldatud ja hästi tuulutatud.

Puitsente kahjustused

Puitsein säilib meie kliimas vähese hooldusega pikalt. Aja möödudes võivad puitu kahjustada ehitusvead, päikesevalgus, vihmavesi , hoone aktiivne kasutus, aururühk erinevad sise- ja välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks. Avatud palktarindid kahjustusi on lihtne märgata, suletud konstruktsioonides avastatakse kahjustsust enamasti hilinimesegi. Kahjustustele võivaf viidata vajumised, ades märku tarindis toimunud ohtlikest muutustest.
Oluline on välja uurida, kas tegemist on jõudsalt kasvava majaseenega või varasema veekahjustuse jälgedega. Seda saab selgitada puidu niiskust määrates: alla 20% niiskussisaldusega kuiva puidu puhul ei ole seen enam aktiivne. Kindluse mõttes on siiski mõistlik kutsuda asjatundja , kes aitab määrata majaseene liigi ja soovitab , millist tõrjet teha.
Putukkahjustused esinevad tihti koos mädanikseentega. Putukkahjustuste korral on soovitatav jälgida olukorda pikemat aega, sest tegemist võib olla vana kahjustusega. Igal juhul pole putukate hävitustöö väga kiire, palkhoone puhul kestab see aastakümneid.
4