Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (0)

Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“
1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest)
2) teiseks oli sisekliima , kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus)
3) passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed)
1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool --)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----) väljavool
Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid.
Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine.
Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused.
Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks.
hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine , keemiline sadenemine
orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine
lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine .
fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina.
ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme.
ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine .
ökotehnoloogia peamised rakendusvaldkonnad:

• ökosüsteemide taastamine
  
• alternatiivne energeetika
  
• ökoloogiline põllumajandus
  
• ökoloogiline ehitus
  
• jäätmekäitlus
  
• heitvee puhastamine looduslikes ja tehismärgalades
  

aktiivmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boitiigid. Biokilel põhinevad puhastid- biokile -bakterite mass tekib kõrge reostustasemega vees, enamasti kinnitub piirpinnale. Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad.
2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid , kiirgus)
väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist.
Sundventilatsioon - on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet.
Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest.
Ruumikliima komponendid:

• õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter.
  
• tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi
  
• elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega.
  
• õhuniiskus . Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid .
  
• ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid.
  

Energia auditi võimalused:

• õhupidavus on üks olulisemaid hoonete kvaliteedinäitajaid. Mõõtmisega saab kindlaks teha kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. Blower- door test on üks vähestest võimalustest ehituse kvaliteeti mõistlike kuludega kontrollida.
  
• Termokaameraga ülevaatus: võimalik tuvastada soojalekkeid, kontrollida hoone seina, akende ning liitekohtade kvaliteeti, võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu.
  

Värvide koostises on :

• sideained - tugeva kile moodustav aine pulbrilised materjalid, mis veega segatult moodustavad pasta taolise massi, mis õhu käes füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks
  
• täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid , mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk)
  
• pigmendid - väga peened värvilised pulbrid, mis ei lahustu sideaines ja vedeldajas, kuid segunevad nendega ühtlaselt, andes segule oma värvuse. värvuse järgi jagatakse pigmendid akromaatilisteks ehk värvituteks ning kromaatilisteks ehk värvilisteks.
  
• kuivamist kiirendavad ained
  
• lisaained - ülesanne on mõjutada konkreetseid värvi omadusi soovitud suunas, moodustavad tavaliselt alla 1% kogu mahust
  

Värvide tüübid:

• liimvärvid- tselluloosliimvärvi valmistamisel kasutatakse sideainena tselluloosi. Värv koosneb kriidist, veest ning tselluloosliimist. Kaseliinvärv koosneb kasemiinist, kriidist ja booraksist. Värv on tervislik, hingavate omadustega ning kiiresti kuivav.
  
• muldvärvid - sideainena kasutatakse rukki ning –nisujahu keetmisel saadavat tärklisekliistrit, pigmentidena looduslike maake ja lahustina vett.
  
• õlivärvid - koosnevad sideaineks olevast kuivavast õlist, lahustist , pigmentidest, ning värvi kuivamist kiirendavatest lisaainetest ehk sikatiividest.
  
• mineraalvärvid- sideaine on mineraalne, kasutatavad pigmendid peavad olema leelisekindlad, lahjendamiseks kasutatakse vett.
  
• silikaatvärvid- kaaliumvesiklaasi lahusesse lisatakse leelisekindlaid pigmente ja täiteaineid .
  

3) Soojusenergia hulk mis kandub läbi ehitusmaterjali sõltub materjali sooja erijuhtivusest ja kihi paksusest.
Aine omadusi iseloomustab soojaerijuhtivus lanta (W/mK).
Tavalise nõukogudeaegse raudbetoonpnaeelist välisseina U-arv on ligikaudu 1 W/(m2K). Seda võib seina välispinnale soojustuse teel vähendada 0,4-0,3 W/(m2K).
Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt , et soojajuhtivus ei ületaks 0.25-0,28 W/m2K.
Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000 kWh energiat iga akna m2 kohta aastas.
Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast.
Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel , et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma sisekliimale. Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2. Alla selle saab maja mugavalt ära kütta, andes vajaliku väga väikese koguse lisasooja ainult sissejuhitavasse õhku. See põhimõte kehtib muuhulgas kõikide eluruumide kohta sõltumata kliimast. Välised olud hakkavad mõjutama alles seda, kui raske on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada.
Passiivmaja omadused :

• ülihea soojapidavus
  
• tihe ehitus
  
• sooja tagastamine ventileerimisel
  
• lõunasse orienteeritus
  
• energia passiivne salvestamine
  
• ökoloogilised ehitusmaterjalid
  

Moodulehitis:

• Paindlik planeerimine puitkarkassi võimaluste näol
  
• passiivmaja standardeid järgida lubav detaillahendus
  
• kiire ja ratsionaalne ehitus suurte moodulitena
  
• vajalik õhutihedus tänu savi-linakanga seinatehnoloogia kasutamisele
  
• parim võimalik mugavus nii suvel kui talvel
  

Puit kui ehitusmaterjal:
+ taastuv ressurss
+ madal primaarenergia sisaldus
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid
+ hea sisekliima
+ kohalik materjal

• tuleohtlik
  
• tundlik vee ja niiskuse suhtes
  

Savi kui ehitusmaterjal:
+ madal primaarenergia sisaldus
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid
+ hea soojapidavus
+ parim sisekliima, tervislik
+ tulekindel
+ kohalik materjal
+ disain materjal

• tundlik otsesele kokkupuutele veega
  
• savi erineva kvaliteediga
  
• käsitöö mahukas
  

Lubi kui ehitusmaterjal:
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid
+ reguleerib õhuniiskust, temperatuuri, hingav materjal
+ tulekindel
+ kohalik pikkade traditsioonidega materjal

• agressiivne
  
• vajab põletamist, võib tekitada negatiivse CO2 bilansi
  

Pilliroog kui ehitusmaterjal:
+ taastuv ressurss
+ madal primaarenergia sisaldus
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid
+ hea soojapidavus
+ hea heliisolaator
+ kohalik materjal

• tuleohtlik
  

Lina kui ehitusmaterjal:
+ taastuv ressurss
+ madal primaarenergia sisaldus
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid
+ hea soojapidavus
+ hea isolatsioon
+ kohalik materjal
+ hea kliima kujundaja