SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Tartu Kolledž
Tauri Must
SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID
Referaat
Õppeaines „Hoonete energiavarustus ja energiaauditid“
TE.0529
Tööstus- ja tsiviilehitus
ER 3
Üliõpilane: “ ..... “ .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must
Juhendaja : “ ..... ” ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup
Tartu 2012
Piirete omadused ja sisekliima
Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööpäevast siseruumides, mistõttu on siseõhu ja -kliima kvaliteet muutunud äärmiselt oluliseks näitajaks seoses uute innovatiivsete õhutihedate materjalide ja lahenduste kastusele võtuga. Siseõhk puhastub ruumis sõltumata piirete tihedusest diffusiooni teel, mida nimetatakse seina hingamiseks, ja ventilatsiooni abil. Seinte hingamine ei tähenda piirete madalat õhutihedust nagu ekslikult arvatakse. Kuna inimene oma elutegevusega eraldab veeauru ja CO2 –te, tõuseb nende konsentratsioon siseõhus, mis tekitab suurema osarõhu toas. Seetõttu hakkavad reogaasid ja aur füüsika reeglite kohaselt liikuma läbi piirde väja madalalama osarõhuga keskkonna poole ning külmem värske õhk tasakaaluks sisse, mistõttu mängivad suurt rolli seina kattematerjalide omadused [4,6].
Niiskuse liikumine läbi piirde on loomulik protsess, kuid ei maksa arvata, et kogu siseruumis olev liigniiskus läbi piirde väljub. Enamus toimub siiski ventilatsiooni abil. Probleemiks muutub niiskuse eraldumine läbi piirde siis, kui tekib kondenseerumine või materjal seinas niiskub kriitilise tasemeni- hakkab kaotama oma soojapidavus - või tugevusomadusi. Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus , mis on tervisele eriti ohtlik.
Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda , peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või –paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam niiskusesisaldus ei tähenda aga väiksemat ventilatsioonivajadust. Normi kohaselt peaks õhuvahetus inimese kohta olema 0,42 l/sm2 ja sellise õhuvahetuse suudab tagada vaid toimiv ventilatsioon. Ebameeldivuse vältimiseks tuleks ka jälgida, et sissetulev õhk asuks elu- ja magamisruumides ning väljatõmme wc-s, vannitoas ja köögis [2,5].
Veel üks oluline näitaja on materjali niiskusmahtuvus , mis iseloomustab materjali omadust siduda endaga õhusleiduvat niiskust ja seda uuesti õhku loovutada. See sõltub otseselt õhu suhtelisest niiskusest- mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on materjali niiskussisaldus. Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike periood, jõuab akumulaatorina reageerida vaid materjali pinnakiht- erinevate toodete puhul 1-12 mm. Just sellepärast mängivad siseõhu niiskussisalduse tasandajana olulist rolli viimistlusmaterjalid. Hästi sobivad selleks looduslikud produktid nagu savi- ja lubikrohv , mis päevasel ajal eraldavad öisel ajal elutegevuse tagajärjel seotud niiskust [5,6].
Looduslike viimistlusmaterjalide eelised
Looduslike viimistlusmaterjalide eesmärgiks on keskkonna- ja inimkahjulike ainete välistamine ning heade eelpoolmainitud ehitusfüüsikaliste omaduste tagamine. Aja jooksul on värvidesse segatud mürke ja kemikaale, et neid efektiivsemaks ja vastupidavamaks muuta. Ometi on jäätnud tähelepanuta hoopis nende negatiivne mõju aluspindadele, kus võib tekkida kondenseerumine ja sellest tulenevalt materjali lagunemine, ning tervisele [1].
Aina suureneva ehituskoormuse all tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusmaterjalide utiliseerimise - ja taaskasutusvõimalustesse. Looduslike materjalide puhul need omadused on tagatud ning nende ökoloogiline jalajälg on väike. Nad peavad olema ohutud nii inimesele kui töödeldavale aluspinnale ja looduslike materjalide komponendid peavad pärinema loodusest ning peaksid olema ka loodusesse tagastatavad näiteks komposteerimise teel.
Oluline aspekt ehitusmaterjalide tootmisel on nende valmistamiseks ja transpordiks kuluv energia. Savikrohvi enamasti toodetakse kohalikust materjalist ja põletamata savi veega segatuna on kergesti taaskasutatav. Savi tasakaaluline niiskus on võrdlemisi maadal, tänu millele imab see endasse lisaks õhust ka kokkupuutes oleva aluspinna niiskuse vätides nii seente või putukate kahjustusi. Lisaks headele niiskust stabiliseerivatele omadustele savi sein toimib ka kui sooja akumulaator, talletades endas päeva jooksul aknast kiirgunud päikesesjoojust, mille abil on võimalik kütteenergiat pikas perspektiivis oluliselt kokku hoida [3].
Ehitise siseõhu kvaliteedi määramisel, tema kütmiseks ja ventilatsioonile tehtavatest kulutustest tuleb kõigepealt lähtuda hoone kasutusviisist ja eesmärgist. Alles seejärel projekteerida ülejäänud parameetrid . Üks oluline näitaja siseõhu kvaliteedi hindamisel, on lenduvate orgaaniliste ühindeite sisaldus, mis hõlmab endas suurt rühma keemilisi ühendeid. Nad satuvad õhku eelkõige just tööstuslikest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest. Looduslikud materjalid eritavad neid ühendeid minimaalselt. Teada on, et intensiivse ventilatsiooni ja kõrge õhuniiskuse korral, nende osakeste konsentratsioon tõuseb veelgi. Mõne üksiku ühendi rohkus ei ole tervisele veel ohtlik, küll aga mitme aine segud . Kasutusele on võetud ka mõiste: haige hoone sündroom, mille välistamiseks karmistatakse ELis pidevalt ehitusmaterjalidele esitatavaid nõudeid ja direktiive [7].
Kasutatud kirjandus

Elvisto, T. Looduslikud värvid. [WWW] http://www.renoveeri.net/?id=272 (26.04.12)

Energiatõhususe miinimumnõuded. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585/htmllisa/12905682 (25.04.12)

Hiielaan, U. Savikrohv . [WWW] http://www.urmasehitus.ee/Savikrohv_130.ht m (29.04.12)

Kalamees , T. Hingav puitsein ruumide sisekliima mõjutajana (2001).- Ehitaja, 9 (61), 38-40

Kalamees, T. Piirete omaduste mõju hoonele ja sisekliimale (2003).- Ehitaja, 10 (86), 18-21

TTÜ Ehitiste Projekteerimise Instituut. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. [WWW] http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf (26.04.12)

Leet , L. Ehitusmaterjalid mõjutavad ruumiõhu kvaliteeti (2009).- Ehitaja. [WWW] http://www.ehitaja.ee/artikkel/ehitusmaterjalid-mojutavad-ruumiohu-kvaliteet i (30.04.12)
4