aga ka süütunde. Meie räpasus spiritualiseeritakse, kehalisest räpasusest saame lahti, saame teada oma hingelisest vajakajäämisest, oma patususest. Kõige gnostilisem näide popkultuurist fikseeritav 60ndatesse aastatesse, siis konsentreerus, psühedeelia nime alla. Algselt tegelikult toetub LSD võtmele (pm meskaliin keemiliselt loodud, vaimuhaiguste jaoks) valgus kultuuri laiali (lasteraamatud, folkloor). Pshüedeelne kultuur, teataval määral jumalik/vaimse otsing. Filosoofiliselt öeldes mindi otsima nomenaalset tasandit, asja iseneses, seda mis on seletamatu. Narkootiline kogemus peaks aitama tabama seletamatut. (Naisprintsiibi vastu mässamine ka looduse/loomulikkuse vastu, urbanistlik. Rokkmuusika linnakultuur, noor kultuur, liikuv.) Psühhedeelia aja maha võtmine sellest. Kreeka keeles tähendab hinge nähtavaks tegemist (psühhedeelia), tõus materiaalsest kõrgemale. Otsib teed koju, aja maha võtmine rokkmuusika (mitte teel olev). Rahu, tasakaalu otsiv
Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega. Filosoofiliselt on seda vaadet raske põhjendada, sest mis teeb mõtlemisobjekt on uurida mida tähendab “hea”. Moraaliväited on tõesed ja väärad; st nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse koha, mida on võimalik teada. Moore intuitsionismi programm: just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama
o Ma nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga
(Suudan vaevu taastada oma mälus seda viisi, kuidas Bach mulle kõlas, kui ma laps olin.) Ning tundub, et ma ei saa teada, mis tunne on olla nahkhiir (Nagel 1996) või kas sina näed samu värve mis mina, kui me vaatame üles selgesse 'sinisesse' taevasse. Igapäevased juhtumid veenavad meid nende eriliste omaduste reaalsuses nood subjektiivsed maitsed, vaated, lõhnad, helid , mida me siis definitsiooni tarvis näiliselt isoleerime seda filosoofiliselt destilleerides. Nende omaduste erilisust on raske haarata, ent seda võib näha intuitsioonipumba # 2: veini degus- teerimise masina tegevuse kaudu. Kas Gallo Brothers võib asendada oma inimestest veinidegus- taatorid masinaga? Arvuti abil tehtava kvaliteedikontrollija klassifitseerimise "ekspertsüsteem" jääb arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et
religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia, antropoloogia jne. religio on ladinakeelne sõna, mille etümoloogiat ei teata. Arvatakse, et see tuleneb
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Kui kaua nauding kestab, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias. Nooruses oli kristlane, pöördus paganlusse tagasi, püüdis seda ka filosoofiliselt põhjendada. Origenes - kaasõpilane, kuid uusplatonistide hulka ei kuulu. PLOTINOS (u. 204-270): Ammoniuse õpilane. Uusplatonismi väljakujundaja. Sündis Lykopolises. Pärast mõningaid õpinguid läks Rooma ja rajas sinna kooli. Pälvis keisri soosingu ja rahva suure austuse. Oli puhas ja hea inimene, tõeliselt andunud Jumala otsimisele. Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi
automargiga, ostetakse järgmine kord suure tõenäosusega mõni teine. Ja pankurid ei tee ammu enam nalja, et klient pigem lahutab oma abielu, kui vahetab panka. 99% inimestest tarbijaturul ostab rohkem kui ühte marki, 85% käib rohkem kui ühes supermarketis ja Euroopa ,,lendajad" korjavad tavaliselt boonuspunkte kolme erineva lennukompanii lojaalsusprogrammidest. Rahulolu ja selle uurimine kuulub paljudes ettevõtetes oluliste eesmärkide hulka. Olulisust on võimalik põhjendada nii filosoofiliselt, emotsionaalselt kui ka objektiivsest statistilisest lähtepunktist. Iseenesest mõistetavaks ja aksioomilaadseks on muutunud järgmised väited: - 4% rahulolematutest klientidest tuleb ise kaebama. - Keskmise probleemiga kokkupuutunud inimene räägib sellest üheksale inimesele. - Keskmine rahulolev klient räägib oma positiivsest kogemusest viiele inimesele. - Kulu uue kliendi värbamisele on tavaliselt 5 7 korda suurem kui olemasoleva säilitamine.
Ta väitis, et paljud ideed on väärad ja kahjulikud, eriti religioossed ideed - seepärast on vajalik uus teadus ideedest, mis ôpetab, missugused on ôiged ideed, mis viivad ratsionaalse ja ônneliku ühiskonna loomisele. Miks oli Marxi jaoks terminil `ideoloogia' negatiivne tähendus? Terminil `ideoloogia' Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt, kuid ei ole vôimelised seda muutma. Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb. Ideoloogia käsitlus Lenini poolt. Lenin viis sisse uue tähenduse raamatus "Mida Teha?" - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.)
Uuendustesse ja mingisugusesse progressi ei usutud. Inimesed olid tihedalt seotud oma kogukonnaga, kirikuga, külaga. Abieludest emotsionaalset suhet ei otsitud. Abieluvälised kurtuaassed suhted olid normaalsed. Pidustused ja puhkeaeg oli samuti oluline eluosa, mis teenis kõrgemat eesmärki vaimse tasakaalu hoidmisel. Prassida võis siin tühises elus küll. Mõnesti oldi aga keskaja ja kaasaja vaimsed probleemid sarnased- filosoofiliselt otsiti vastust küsimusele, milline on keele ja reaalsuse vahekord. Kuidas suhestub keeles loodus maailm reaalse maailmaga. Kuidas on omavahel seotud tähistatav maailm ja tähistaja (vrd F. de Saussure ja strukturalism ja semiootika). KUNSTI suhtuti kui loomulikku elu ja maailma osasse. Kuna elu on samuti illusoorne, polnud oluline ka kujutada ja taga otsida kunstis midagi tõelist. Kunstnik oli tehniit, käsitööline, meister ja vahendaja
Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest
NT: Mitte ladina keel pole surnud, vaid ladina kõne on surnud. o Struktuur, strukturalistlik mudel: Nt: Malemäng. On reeglid ja mäng ise. Need on erinevad. Ilma reegliteta malet mängida ei saa, kuid reeglid ilmutavad end vaid mängu kaudu. o Saussure'i eesmärk on uurida keelt ennast. o Filosoofiliselt on Saussure kreeka mõtleja Platoni moodi. Platon: suhteleme konkreetsete nähtustega. Suhtleme mehe ja naisega aga kuskil on olemas mehe ja naise idee. Kusagil on kõige idee, mis on nähtav. On üksikud juhtumid mingisugusest ideest mis asub kusagil sealpool mis viib meie ideid üksikutekst ilminguteks reaalseks maaimaks.
õiguste deklaratsioonist (mis hiljem võetakse sõna-sõnalt prantsuse põhisedusesse): vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi inimesi, üksnes seadusega saab keelata ja käskida seadus on üldise tahte väljendusega. Üheks abinõuks uue vabaduse kaitseks sai kirjutatud konstitutsioon mis on teine oluline jälg prantsuse revolutsioonist. Jumala tahte asemele astus inimeste tahe. Uus põhiseadus pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjapandud, riigikorda vahetult normeeriv ning võimalikult täiuslik. Uus põhiseadus oli see akt mis allutab õiguse õigusele ehk seaduse seadusele. Vastavalt rooma õigusest tulevale süsteemsusele pidi põhiseadus olema aluseks õiguskorra süsteemseks ülesehituseks. Kõik õigusaktid pidid olema kooskõlas põhiseadusega ning olema kooskõlas ka omavahel. Praktiliselt hakkab kujunema modernne kõrgemal ja madalamal asetsevate õigusaktide süsteem. Prantsuse ja
taotlused, mis positivismil olid. Püüab lahku lüüa ja suundub tagasi pragmatismi suuna juurde. Analüütiline filosoofia tõrjub välja pragmatismi. Peale teist maailmasõja ja siiamaani on ameerika koolid analüütilise filosoofia poolt domineeritud. Rorty annab ülevaate, kuidas peaks analüütiline filosoofia edasi arenema. Teksti osa: Platonistid, positivistid ja pragmatistid Jamesi võtab Rorty nii kokku: ta ütles seda, et tõde ei ole sedasorti asi, mille kohta võiks oodata filosoofiliselt huvitavat teooriat. Filosoofia taotltus: midagi ühist leida neile või mitte leida (see viib segaduseni). Traditsioonilise filosoofia definitsioon „alates Platonist… lk 30)“. Mis on filosoofia tema järgi – kirjandusžanr, see on üks selline kirjandus žanr. Selle žanri rajajaks on Platon, mida teised on matkinud ja nii on tekkinud filosoofia. Mis on tema liigi tunnused – defineerimispüüdlused, Tõe ja Hea defineerimine, välja pakutud definitsiooni püüdluste kriitika
empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes
Eristab ka loomulikku ja üleloomulikku teadmist. Loomulik teadmine toetub meeltele, aga üleloomulikest nähtustest on võimalik saada üksnes ebaselget tunnetust. Üleloomuliku tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. Samuti seisnes Scotuse eripära selles, et ta rõhutas individuaalsust. Leidis, et looduse tegelik eesmärk ongi individuaalsuse teenimine. Tema pooldajaid nimetatakse skotistideks. Nad eitasid, et kirikuõpetusele on võimalik filosoofiliselt läheneda. Prantsuse eksistenstialismile iseloomulik see, et tegu sekundaarse ja mittereligioosse eksistentsialismiga (erinevalt Kierkegaardist). Eksistenstialiste peeti ühiskondlikult ohtlikeks, ebamoraalseteks. Prantsuse eksistentsialism saab alguse II MS järgsel perioodil selle suure vapustuse ajal natsikuriteod (võitjate üle ju kohut ei mõistetud) jne kuidas võimalik, et üks inimene teisele nii saab teha. Siin ka see mõte, et selline asi ei tohi korduda
saavutada, käsitleb ,,Pidusöök". Selle kohaselt on suurim raskus, millega inimene peab toime tulema seksuaalne tung. Armastus üksikisiku vastu annab meid juhuse meelevalda. See juhuslikkus on ideaalset riiki takistav probleem. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid hoopis vabastab pead proovima jõudma teist laadi armastuseni. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb armastusest ja püüab teha seda üldiselt või filosoofiliselt, kuid nagu Sokrates pärast näitab, siis tegelikult kõik räägivad oma isiklikust kogemusest ja ainult Sokrates näeb üldist pilti ja sellest tulenevalt suudab näidata, mis on tõeline armastus. Sokratese kõne: Sokrates esitab analüüsi, mis see armastus täpsemalt on ja kõigepealt, kuidas on armastus ja ihaldamine seotud. Armastus tähendab seda, et x ihaldab y (üks inimene ihaldab teist). Kuid seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata
Kunagise rooma allakäiku väljendab. Kaasaja allakäik. Pessimistlikud toonid. Teine teema on igatsus sünnimaa Prantsusmaa- järele. Ilmselt kõige mitmekesisem on Ronsardi looming. Elas 1524-1585. Religioosne konflikt algas Prmaal. 1572 Pärtliöö. Kirjeldab neid sündmusi masendusega, häving, mis tulnud Prmaale. Kirjutab ka oode tulnud otse antiigi mõjul. Kuulsaimad siiski sonetid. Jälgib üldist sonetilaadi, msi oli kujunenud. Maailmavaateliselt ja filosoofiliselt tuleb nihe. Ei ole enam nii idealiseeriv, vaid rõhutatult rohkem näitab maise elu tähendust ja keskendub siinpoolsele. 1578 hiline luulekogu ,,Sonetid Helenele". Kõik on tõlkinud Semper. Meeleolu täpselt tabavad tõlked. Euroopa luules on saj II poolel, R lõpuperioodil on Hispaanias müstikute e müstiliste luuletajate liikumine (müstiline luule tõuseb esile). Taustaks katoliiklik vastureformatsioon. See tähendas vastusena reformatsioonile ka vajadust usku
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
põhineval karistusel tõepoolest eesmärki; kui aga eesmärgi all mõista idee teostamist, siis muidugi on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku. Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane. Hegel põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet, millele õigusrikkuja vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama
-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun. Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima. Talupoegliku kultuuri vahendaja. Tõde ja õigus romaanisari, kus iga romaan on iseseisvalt loetav, kuid nad moodustavad ühtse terviku, need on tervikuks sünteesitud. Tammsaarele endale ei istu kriitikute tõlgendused ning tõlgendas ise: I osa teemaks võitlus maaga, II võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem seos on I ja V osa vahel
Tal oli suhteliselt kehv tervis ning ta õppis jesuiitide koolis. *) Kui raamatu taga on märge SJ, siis see näitab, et tegemist on jesuiidiga ehk tegemist on väga kaaluka ja targa lähenemisega. -) Pärast õpinguid liitus ta Temple' ringiga, kes olid seotud ka vabamüürlastega. Üks hetk kirjutas ta raamatu, mis oli riigi vaenulik ja ta pandi vangi. Hiljem elas ta pikalt pagenduses ning olles Inglismaal, luges ka Locke, kellest sai väga suurt mõjutust. -) Filosoofiliselt oli ta empirist, kes uskus, et ei maksa spekuleerida, vaid toetada tuleks kogemusele. Ta uskus, et kogu metafüüsika on üleüldiselt selgusetu (eriti ründab ta religioosset metafüüsikat). -) Ta uskus, et kui jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab, et ta on olemas. * Rousseau (1712-1778) - kõige originaalsem mõtleja. -) Kui üldiselt ei olnud prantsuse valgustajad väga originaalsed, siis oma mõtted said nad Locke'lt ja
Gongorismile lähedased nähtused olid manerism ja marinism nende ühistunnus oli peen ja valitud kujundlikkus ja pretsioosne kirjandus ehk aristokraatlik salongikirjandus 17.saj algul Prantsusmaal. F. Quevedo sai tuntuks satiirikuna. Quevedo kritiseeris Gongorat tema ähmase luule tõttu. Quevedo oli kõrget päritolu hispaanlane, töötas mõnda aega ministrina ja asekuninga juures. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Tema loomingut, sarnaselt Gongora omaga, mõjutas filosoofiliselt enim stoitsism ta otsib hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Quevedo tuntud teosed on ,,Unenäod" fantastilised ja grotesksed kujundid proosasatiiris ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik". Ajastu kriisi sügav läbielamine viivad Quevedo mõtted surmale. Temalt pärineb idee, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid see elab meis endis, ahistades inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult
pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus. Me peame loobuma mõtlemisest, tunnetama Jumalat ja lugema pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil.
Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; ning samuti erinevates erakollektsioonides. �Talvemaastik linnup��nisega� on �ks paljudest koopiatest, mille Pieter Brueghel noorema ateljee maalis Pieter Brueghel vanema maali j�rgi �Maastik linnup��nise ja uisutajatega� (1565, Musees Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, nr 8724). Imekaunis talver��mude k�llane maastik Brabanti k�laga ja uisutajatega j��l on filosoofiliselt s�mboolne stseen, mille juhtmotiiviks on elu l�hiajalisus. �petlaste s�nul s�mboliseerib linnup��nis lindude l�ksulangemist ja kadu ning uisutajad �rnal j��l ja j��auk viitavad m�tlematule ettevaatamatusele. Samuti on arvatud, et kaks musta varest taevas v�ivad ennustada surma, mis luurab hooletuid uisutajaid niisama nagu p��nis, kuhu langevad �nnetud linnud. Filosoofiline on ka
suruda, siis läheb asi hullemaks; mine eemale, anna aega, näita üles kannatlikkust ja vesi tiigis selgineb. Takistused, blokeeringud, viivitused, edu puudumine on kõik selle aspekti sümptomid. Kontrollitud kannatlikkus tundub olevat ainus vastus, sest sel ajal kui poolkvadraat sinu kaardil on jõus, ei tasu püüda maailma muuta. POOLTEISTKVADRAAT (135 kraadi) Peamised põhimõtted: frustratsioon tegevusest, mis lõpuks viib hilise saavutuseni. See aspekt on nii matemaatliselt kui filosoofiliselt kombinatsioon kvadraadist ja poolkvadraadist. See võimaldab kvadraadi tegevuse, aga ainult peale poolkvadraadi põhjustatud märkimisväärset frustratsiooni, tulgu need siis läbi inimese enda viivituste või teiste tegevuse. Need on viivitused, mis sunnivad inimesed uut moodi tegutsema - aga ainult peale seda kui on korduvalt üritatud vanamoodi tegutseda. Kasutades kvadraadi puhul toodud katkise auto näidet, siis siin auto jääb seisma, aga siis peaaegu et käivitub uuesti,
Laulik ehk jutustaja räägib endast nt osas „Sissejuhatuseks“. Jutustaja avab end ja selgub, et ta on lihtne inimene, üldse mitte üleloomuliku inspiratsiooni kuju saanud muinasjutuline tegelane. Võib arvata, et ta on vanem mees, kes viitab 10 oma noorusaegadele. Jutustaja loob ajaloolise distantsi – ajad, millest räägib, on ammu möödas. Ta rõhub filosoofiliselt seda ajalist distantsi. Toimub 2-astmeline jutustus: sündmusi edasi andev tasand (mida Kalevipoeg tegi, kus käis jms) + kaasaegne tasand (minevikusündmustest distantseeritud tasand). Loodud minevikupilt, kust laulud tulevad, on väga hämar ja gootilik. See annab skeptilise, tumeda, melanhoolse meeleolu maailmast: palju kalmukünkaid, pisaraid, varitsevaid hingesid. Tumedust selgitab jutustaja filosoofia: tegu pole ülitumeda ja hämara
valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: 1) Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. 2) Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. 3) Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 4) Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Samuti on nad jaotunud vastavalt
Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased.
pidevalt (äraolev; see, mis ümberringi toimub, seda ta ei märka). Liikus aeglaselt nagu unes. Kui keegi püüdis teda kiusata, siis ta libises osavalt eest ära, nii et keegi ei saanud talle kunagi pihta. Igasugune kättemaks põrkus tema hämmeldunud ilmele. Pierrot'i uudsus eriilmeline, eripalgeline. Teda oli võimatu paari sõnaga määratleda. Kurjuse ja kavaluse joon võis otsekohe asenduda headusega, vastandlikud omadused. Deburau ütles Pierrot' kohta, et see on filosoof, vaatab elu filosoofiliselt, püüdes kõiki mõista ja kõigile andestada samas ei saa olla liiga hea. Dell'arte kohta oli see uskumatult lai mask. Dell'arte pidi andma ühe vastuse küsimusele milline. Pierrot' puhul aga kes? mitte milline?. Üldistus inimesest kui üldisest. Sama teeb hiljem Charlie Chaplin. Pierrot' mask etteaimamatu. Koomilise tähtis tunnus oli etteaimamatus ootuste petmise võte. Vaataja ootab üht aga tuleb hoopis midagi muud. Pierrot' sisaldas kõikide commedia dell'arte maskide omadusi
valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle
valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle
Hiljem taandus farss jämekoomiliseks jandiks. Faust ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (17491832). fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend
hoidmist käitumine järjepidevuse ja stabiilsuse hoidmisel (tava), kus iga muutuse suhtes ollakse umbusklik, kuna selles nähakse järjepidevuse ja stabiilsus rikkumist. Selline püüd stabiilsuse poole on hoiakuna ja käitumisena ajas muutuv, ehkki selles protsessis osalejad seda ise ei pruugi tajuda toimuvad ju sellised muudatused aeglaselt, mitme generatsiooni jooksul. Arhailise õiguse näitena on toodud ka veritasu2 ja taliooni3. 1 Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada. 2 Veritasu on õigusmõistmise vorm, mis põhineb iidsetel tavadel ja arusaamistel aukoodeksist. 3 Talioon on Hammurapi seadustest tuntud üldine karistuspõhimõte: "silm silma, hammas hamba vastu". 8 Õiguse'eelastmed' Õiguse'eelastmed' Tava' Moraal' 02.09.12' EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool' 1'
vastu monismile - veendumusele, et on või peaks olema ainult üks asi. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühe substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism erisust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralistliku poliitikateaduse intellektuaalsel algupäral on viis olulist tunnust. Pluralism sai alguse kui rünnakuna riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Nõustuvad nad sellega, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. Nad arutasid institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle
Sokrates oli monist, mis oli V saj. e. Kr. haruldane. Küsitlusmeetodi abil teiste seisukohtade ümberlükkamine tekitas talle palju vaenlasi ning tema ideed ja Ateena demokraatia kritiseerimine tõid kaasa surmanuhtluse aseebia ja noorsoo laostamise eest. Õpilastest tuntumad on Platon, Aristippos, Antisthenes. Sokraatilised koolkonnad 1 . k üre na i k ud Kk nimi Kreeka kolooniast Kürenest. Aristippos sündis seal. Aristippos rajas hedonismi (`nauding'). Hedonism põhjendab nautlemist filosoofiliselt. Õnne saavutamiseks tuleb nautida, aga säilitada mõistus. Hea (moraalselt nauditav) ja halva (mittenauditav) kriteeriumiks on nauding. Hedonismile rajas Aristippos tunnetusteooria e. sensualismi. Selle kohaselt on tõe peamine allikas inimmeeled. Mõistus põhjustab eksitusi. Looduste 35 teaduslikust uurimisest tuleks loobuda (vastand naturalismile) Rikkus on vahend elu
Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. 2.1
Näiteks on loodud mitmeid kodanikerühmi, mis edendavad teatud konkreetsete ühiskonnagruppide huve Värviliste Inimeste Elu Edendav Riiklik Ühendus (NAACP), mis võitleb rassilise diskrimineermise vastu, Riiklik Naiste Organisatsioon, mis kaitseb naiste õigusi ja La Raza, mis on suurim Ameerika hispaanlaste lobigrupp. (ibid., p. 225) Lisaks on osa kodanikegruppe pühendunud kindla poliitilise maailmavaate edendamisele ning enamasti tulenevad nende põhimõtted kindlast filosoofiliselt või moraalsest ideoloogiast. Näiteks on suurimaks konservatiivseks organisatsiooniks Ameerika Konservatiivne Ühendus, mis on keskendunud maksustamise ja riikliku kaitsega seotud lobitööle. Sellele vastanduvad omakorda liberaalsed MoveOn ja Ameeriklased Demokraatliku Tegevuse Heaks liikumised. Lisaks on üheks ideoloogilise kodanikegrupi näiteks ka Ameerika Kristlik Koalitsioon, mis tegeleb mitmete teemadega, sealhulgas abort ja koolipalvused, ning kirjeldab end kui "USA
,,Ja selge?" küsis õpetaja. ,,Üsna selge," kiitis härra Maurus. ,,Väga rõõmustav, härra direktor, et olete minuga ühel arvamusel," ütles õpetaja nüüd, ,,aga nemad siin mõtlevad nähtavasti, nagu õpetaksin mina neile midagi võimatut, midagi lausa rumalust. Nemad panevad kõik naeruks ja vastavad mulle kõigile küsimustele ainult koopula, nagu poleks ma neile midagi muud õpetanudki või nagu oleks see kogu saksa keele grammatika. Muidugi, ma ei vaidle vastu, et kui asja filosoofiliselt võtta, siis võib ainsast mõistest kogu süsteemi tuletada, nagu terve ilmavaate arendada, samuti ka koopulast kogu grammatika dedutseerida, nagu mina seda oma tehtavas teoses vastuvaidlematult tõestan; kuid mina ei usu, et meie võiksime või saaksime seda tähtsat küsimust siinkohal nii põhjalikult käsitleda või et õpilastel jätkuks arusaamist koopula filosoofilisest tähendusest inimeskõnes üldse, vaid mina arvan, et nemad tahavad mind oma korduva vastusega naerda ja pilgata, seda
Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. ,,Jevgeni Onegin" ilmus järjejutuna, mida lugejad hakkasid ootama
meid igapäevatasemel võõraste alade tulemusi kasutamast ja ka neist mõtlemast ja rääkimast. Väike mõttepaus tekib abstraktsete mõistete juures. Kas demo- kraatia või armastus või korrutise kommutatiivsuse seadus on olemas ka „päriselt” või ainult inimeste peades, või paigutuvad nimetatud näh- tused koguni mingile inimsõltumatuse skaalale (nt et jalgpallireeglid sõltuvad inimese suvast rohkem kui loogikareeglid), on filosoofiliselt huvitav, kuid praktilise oskuskeeletöö seisukohalt ükskõikne. Kui lähtuda valitsevast kombest lugeda ka abstraktsed nähtused kõige tajutava või kujuteldava hulka, siis on nad kirjeldatavad tavalisel viisil: on demokraatia kui niisugune (objekt), siis on inimese ettekujutus demokraatiast (mõiste) ja siis sõna demokraatia. Isegi kui paigutada abstraktsed (või kujuteldavad) nähtused tervenisti inimteadvusse ehk pidada neid mõistetest eristamatuks, siis on kolmnurgast vaid objekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
