, sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-,,uus kunst". 1320-1380 a
probleemile,maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvai ilmeid. Kui ta ei hülga täielikult lineaarset käsitlusviisi. Tema töödes on tähtis ka sisuline külg. Oma varasemas loomingus on Degas palju tõuget saanud Ingres'ilt. Tema hilisemat laadi iseloomustavad veidi Manet' ja jaapani värviline puulõige. Jaapanlastelt õppis ta kehade liikumispoosid ekujutamist. Degasi maalides lõikab raam figuuri pooleks. Samuti asetab ta figuure ebaharilikesse perspektiividesse. Ainet valis ta moodsa suurlinna elust: naised tualetti tegemas, hobuste võidujooks, kohvikute elu, kabareed ja teater, eriti aga baletti.Kõigis töödes esineb ta pessimistliku j kritiseeriva vaatlejana. Naine ei esine tema töödes võluva meelelise olendina nagu Renoiri maalides, Degas näitab teda triviaalsetes poosides: pesu pesemas, minkimas, riietumas jne. Tema tööde võlu peitub oskuses suurepäraselt
Joan Miró BIOGRAAFIA JA LOOMING: Joan Miró i Ferrà (20.04.1893-25.12.1983) oli Barcelonas sündinud katalaani kunstnik, skulptor ja keraamik. Miro isa oli kellassepp, ema kullassepp, seega tegi Joan kunstiga tutvust juba väga noores eas. Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis. Tööd, mis ta tegi enne 1920. aastat(enne esimest Pariisireisi), peegeldavad erinevate kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning ro...
Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas?
küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi. Skulptuurid saledamad, kergemad. Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest). Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus. Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2.
16 .Reljeefid olid domineeriva iseloomuga. Skulptuuri ülesanne oli Rahvale oli vaja pühapilti piltlikult selgeks teha. 17. Peetrius võtmega mees Püha barbara kannab kes tornikest Püha martin mõõgaga pooleks löödus mantli omanik. 18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes. 19. Seda iseloomustab tahe kujutada tseene võimalikult elamislikult ning figuure hästi liikuvatena. 20. Romaani kunst pani aluse kogu keskaja edasisele kunstiloomingule. GOOTI KUNST 1. Varagootika, kõrggootika, hilisgootika. 2. tekkis 12 saj, lõppes 16 saj. 3. Prantsusmaal. 4. germaani hõimude nimetusest, kuigi neil pole midagi selle kunstiga ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajakäigu kunsti. 5. Linnad olid müüriga piiratud, Linna keskuseks oli ruudukujuline turuväljak, linna tähtsamad hooned
George Bernard Shaw Elulugu Koostas: Elulugu George Bernard Shaw (1856- 1950) oli iiri päritolu Inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, sotsiaalkriitiliste pamflettide meister ning üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses. George Bernard Shaw sündis Dublinis George ja Lucinda Elizabeth Shaw perekonnas, mis hiljem kahjuks lagunes. George Bernard Shaw sai nooruspõlves lünkliku koolihariduse, mida proovis parandada National Gallerys teatrietendustel ning raamatukogus. Enne kirjandusliku tegevuse algust töötas Shaw kinnisvaraametnikuna, kuid otsustas siis minna Londonisse, kuhu olid suundunud ka talle kaks kõige tähtsamat ja olulisemat inimest:
illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci kirjeldab maalil rohkem kui ainult ühte ideed: Jeesuse käed on sirutatud leiva ja veini poole, mis on loos kaks erinevat momenti. Kaheteist apostli elav vaidlus esindab aga juba kolmandat hetke ja sellele järgnev hetk, et Kristuse teatele, et üks neist annab Jeesuse ära. Leonardo da Vinci demonstreerib "Püha õhtusöömaaja" maalil oma põhimõtet, et maalil "peab figuure näitama nõnda, et vaataja mõistaks nende tegude järgi mõtteid, nagu nad saaksid rääkida". Juudas tõmbub tagasi, pigistades endal käes kotti kolmekümne hõbeseekliga,reetmise tasuga. Teise käega haarab Juudas aga sama karikat nagu Jeesus Kristus. Pärast karika mainimist ütleb Jeesus:" Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas" (Luuka evangeelium 22.21) "Püha õhtusöömaaega" kujutavatel maalidel oli traditsiooniline kujutada evangelist Johannest
Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg
Koobas on ju päevavalgusele avatud, kuid sedavõrd sügav, et päevavalgus ei ulatu vangideni. Neil on kasutada nõrk ja kunstlik valgusallikas, mis põleb koopas nendest ülevalpool, aga koopast väljas paistab päike. Vangid on ei saa oma pead liigutada ning on ahelais, nad vaatavad kogu aeg seinale koopa lõpus, samas kui tuli ja koopa-suue kaugemal ülal jäävad nende selja taha. Tule ja vangide vahel asub keskmise kõrgusega sein, mille kohal kantakse figuure ja esemeid, aga sein varjab kandjaid, see annab varjuteatri efekti. Sest figuurid ja esemed, mida seina kohal mööda kantakse, heidavad veel kõrgemal oleva tule tõttu varje allpoolsele seinale, mida vangid näevad. Vangid näevad nende kunstlike moodustiste varjude liikumist ning arvavad, et ka nemad on varjud seinal. Nad peavad tegelikkuseks ainult varje. Oma tegelikust olukorrast võivad nad tõepärase ettekujutuse saada alles siis, kui nad saavutavad ahelaist vabanemise.
Virmalised. I Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja
Samanimelises külas elasid ja tegutsesid kunstnikud, kes maalisid otse natuurist, ehk otse loodusest. Camille Corot (1796- 1875) Pärit keskmise jõukusega perest. Noorusaastad veetis Itaalias, kus maalis päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees kui ka looduses. Elu lõpu elas ja töötas Barbizoni külas maalides Pariisi ümbrust. Loodusmaalidel kujutas figuure. Esiplaanile maalis ka tihti suured puud, mille võrad maalis peene pintslilöögiga. Tema töö ,,Heinakoorem", ,,Homeros ja karjased" Kasutas väga palju erinevaid vahetoone. Jean Francois Millet Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu
Sellel ajal oli Firenzes raske periood ja linnaelanikud pidid pidevalt olema valves, et ära hoida ohte. Michelangelo kasutas Taavetit kui kangelaslikku julget eeskuju ja lootis, et inimesed saavad tema sõnumist aru. See noor piibli kangelane demonsteeris, et sisemine tugevus võib olla palju efektiivsem kui käed. Samal ajal kui ta oli hõivatud Taavetiga anti Michelangelole võimalus näidata oma võimeid maalikunstnikuna. Ta lõi palju paljaid ja riietes figuure igasugustes poosides ja olekutes, mis olid prelüüdiks tema järgmisele suurele projektile, Sixtuse kabeli laemaalingule Vatikanis. "Taavet" Üks vähestest tänaseni säilinud Michelangelo maalidest "Doni Madonna" Üks Michelangelo kadunud maalidest "Battle of Cascina" (pildil on koopia) "The entombment" Küpsed eluaastad 1508. aastal kutsus Julius II Michelangelo Rooma tagasi. Tal oli Michelangelole uus töö: 12 apostli ja mõnede dekoratsioonide maalimine Sixtuse kabeli lakke.
Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja
Dadaism Tekkis Sveitsis 1916. Nad korraldasid kirjanduslike õhtuid ja kunstnäitusid, mis saatsid skandaalid. Dadaismi tekkelugu ei ole päris selge, on mitu versiooni: 1. Rühmituse juht figuure vastas kogu aeg ,,da-da". 2. Juhuslik sõna juhuslikust raamatust. 3. Dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. Eeskuju võeti eeskuju eelnevatest kunstivooludes aga dadaismil puudub programm. Dadaistide arvates oli kõige suurem kunstnik juhus. Vaatajad püüdsid ehmatada oma mõtetust väljendavate töödega. Tihit kasutasid kolaazi. Marcell Duchamp Sündis Prantsusmaal. Esimesed tööd impersionistlikud, hiljem viljeles kubofuturism. Selgelt liigendatud piltidel
Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Skulptuuris lihtsalt matkiti antiikskulptuuri. Nii skulptuuris kui maalikunstis läheb moodi alasti mehekeha kujutamine. Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka dramaatilistes stseenides püüti jääda rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen, prantslane Jean Antoine Houdon. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri.
Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega seega jäi pealiskaudsemaks ja taotlest välist efekti. *aleksandria koolkond-kõige tugevamad kreeka mõjud*pergamoni koolkond-tähtsaim teos oli zeusi altar*rhodose koolkond-milose venus. MAALIKUNST Säilinud pole sisuliselt midagi, aimdust annavad rooma koopiad
hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust.
Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessanssist saab alguse ka signeerimine. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Hakati kujutama alasti figuure. Alasti figuuride loomine oli väga uuenduslik. "Paradiisist väljaajamine" Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Kujutatud on ka selgepiirilisi varje maapinnal, mis oli samuti uus ja andis pildile ruumilist sügavust. Erinevalt varasematest kunstnikest kujutas Masaccio vägagi reaalselt oma tegelaste emotsioone:
.... KOOL ....klass Referaat Draakoni galerii Sinu nimi asukoht 2009 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Draakoni galerii, mis on juugendstiilis ja mille arhitekt on Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks....
instrumendid. Hispaaniast tulid kitarr ja kastanjetid, Aafrikast erinevad trummid, sealhulgas bongod koos kahe erinevalt häälestatud trummiga, marakaa ja klaved. Viimasega määratakse ja hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal. Rumba, tsa-tsa-tsaa ja salsa on mõneski sarnased ja peaaegu kõiki figuure selles tantsude trios võib kergete parandustega üle kanda ühest rütmist teise. Rumbas astutakse kõik sammud esmalt päkal, siis kandub raskus üle kogu jalale ja samas lähb tugijalg sirgu, kutsudes esile puusade liikumise külgsuunas. Rumba põhifiguurides kasutatakse lahtist tantsuvõtet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Palun tantsule" Lyndon Wainwright, Lynda King, Odamees OÜ 2006, lk. 10-
muuta ning ümbruskondagi eluvaimu juurde tuua. Hommikuti tõusis ta juba kella neljast, et varakult töödega alustada. Nii töödanud ta tihti pimedani ning kui välitööde jaoks kippus hämaraks minema, siirdunud mees tuppa, et loometööd jätkata. Tubase tegevuse alla kuulus luuletamine ja kirjutamine, aga ka luu- ja puunikerdamine. Selles olnud Glehn eriti tragi meister. Teatakse tema nikerdatud kappi, söögitoa mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis
piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure. - Ehitasid võlve (Perugia) - Hoone paigutati kõrgele alusele- kõige omapärasem joon - Nad polnud küll võlvide leiuajad, kuid tänu neile õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele Rooma kunst Varasest kunstist on väga vähe säilinud. Igalt vallutatult alalt võeti üle jumalad ehk neil oli väga palju jumalaid. „Kümme raamatut arhitektuurist“
· Nt Book of Durrow ja Book of Kells · Levis mandril tänu iiri misjonäride tegevusele ja kloostrite rajamisele · Skulptuur o Tähtsusetu Ümarplastika unustatud Reljeefid · Madalad; kõrgreljeefi ei tuntud üldse · Ornamentaalsed, figuure esineb harva · Langobardide ajastul loodud reljeefid o Põimornamentika Läbipõimunud paelte lõpus loomapea tüüpiline RR-i motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus
Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja
Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni
Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi(Hispaania). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist. Maalis peetakse juugendi tunnuseks pisut pikaks venitatud figuure, mis on sageli ümbritsetud lookleva kontuuriga. Kujutatu pidi moodustama kauneid ja keerulisi ornamente, nt taimed muutuvad naise kleidiks, kappavad hobused hajuvad mereleinetesse, juuksed muutuvad merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha. Gustav Klimt (1862-1918) Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna. Loomingu algperioodil süüdistati tema teoseid pornograafias. Figuurid on
Kuidas nad olid praktilises elus ühitatavad? · Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. · Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsiinide austamine 7. Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8. Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Budda figuure. 9. Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4. sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värviperspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele. ( rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas?
probleemidest ja industriaalsest maailmast. KAWAII ^-^ Jaapani keelne sna ja vljend KAWAII thendab kas midagi vi kedagi kes on "armas" vi "ilus"(jp.k.kire). Nunnudus tundub olevalt vga krgelt hinnatud vrtus Jaapani hiskonnas. Sna KAWAII eesti keeles hldatakse nii nagu kirjutatakse. * Kasutusel olev Mascotskawaii on jaapanis vga ktgelt kasvav kaubandus trend; on kasutatud koolides, et suurendada tulu vrtust.Nad kasutavad armsaid , nunnusi lapsikuid figuure mis esindavad teatud grupp inimesi kes on phimtteliselt maskotid ja pakuvad meelelahutust. *GeinkaiMain articles: Geinkai JA Tarento Geinkai on Jaapani meelelahutuse punkt, tootes kike alustades saadete filmide ja lpetades raadio saadete ja interneti tegevusega. Geinjin on teatud termin mida kasutatakse tarentode ehk talentide puhul, talendid on rohkem need kes on suures grupis ja nad on andekad mingis valdkonnas,kas laulmises,modellinduses,vi siis midagi eriti erilist. _O MANGA O_
Peale Dresdenisse kolimist jätkas ta katsetusi teistes valdkondades (nt. Graafika, söövitustrükk e. ofort, puutöö). Hiljem proovis ta kätt tindi, akvarelli ning seepiatega. Friedrich jätkas tööd suures osas nende vahenditega kuni ta 1797. aastal tegi katsetusi õlimaaliga. Vanemaks saades, maalis Friedrich rohkem õlimaale. Mõned kunstiajaloolased seostavad seda muutust Friedrichi naise Caroline Bommeriga. Arvatakse, et kunstnik lisas oma maastikele rohkem figuure kui varem, sest ta mõistis inimelu, perekonna ja sõprade olulisust. Tavaliselt morn Friedrich jätkas maalimist uue avastatud õnnetundega. Kunstniku palett muutub kirevamaks. Olenemata tehnikast, kasutas Friedrich tihti oma töödes rückenfigur’it ehk inimest tagantvaatest, kes mõtiskleb avalduva vaate üle. Selline tehnika annab vaatlejale võimaluse näha sama vaatepilti ning jagada kogemust figuuriga. Hilisematel aastatel keskendusid Friedrichi maalid surmale
Neid maale iseloomustavad selged vormid ja värvid. ,,Veneetsia". Corot maalis ka palju portreid, kus kujutas lugevat või mõtisklevat naist looduses või ateljees.. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel. Isa märkas poja kunstiannet ja saatis ta Pariisi õppima. 1848.a. oli Pariisis Salongis väljas tema töö ,,Viljapeade korjajad".Millet
eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Jean Dubuffet ,,Grand Maitre of the Outsider" 1947 Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm ,,Cobra", mille üheks asutajaks ning hilisemaks liikmeks on näiteks hollandi maalikunstnik Karel Appel, kes maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. Karel Appel ,,A Cry of Freedom" 1960.-70. aastail loobuti abstraktsionismis ekspressiivsest rahutust ja vormi eiravast laadist rangete süsteemide kasuks. Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist. Kasutatud kirjandus · Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile Jaak Kangilaski, 2005 · http://voiceseducation.org/content/cobra-art-movement-cry-freedom · http://www
Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, 3 kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus). Lihtsamad figuuri piltlikustavad mingi ruumilise liikumise, teksti. Vastavalt tekstile, on nt juttu
Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.
mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel
Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil.
Haljala Gümnaasium Referaat teemal Leonardo da Vinci Koostaja: Gerda K. Haljala 2009 1 Leonardo da Vinci (15. IV 1452 Itaalia, Anchiano 2. V 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia renessansi maalikuntsnik, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ning leiutaja. Ta tegeles ka muusika ja kirjandusega. Leonardo sündis väljaspool abielu; väikese Vinci linna lähistel asuvas külas. Tema isa Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik ning 25-aastane kui Leonardo sündis. Leaonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine, kes hiljem abiellus ühe kohaliku mehega ning alates 5. eluaastast kasvas ta Ser Piero majapidamises. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur k...
(see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedasteks motiivideks on muidugi rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi
muudetakse pidevalt ruutude asukohta ning enam pole sinisel ruudul klaasi veega, vaid kõik on tavalised klaasid. Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid. · Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega sai paremini kujutada detaile ja teha sujuvamaid üleminekuid. Kuulsaimad kunstnikud on: 1
oma osa ka kustumatud mälestused esimesest. Helene esineb nii või teisiti peaaegu kõigil Rubensi hilisema ea maalidel. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Esimese impulsi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal. Kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko täielik vastand Rubensi käsitlus on puhtmaaliline
Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil.
Tartu Kõrgem Kunstikool Disaini suund S-10 Tamar Paal A,H,O kuntsnikud Juhendaja:Sirje Pree 2012 Sissejuhatus Ülessandeks oli koostada 20 sajandi välismaa kui ka Eesti kunstnikest uurimustöö mis hõlmaks Esimest maailmasõda,kui ka Teist maailmasõda.See juures raskeks tegi asjaolu,et kunstnike perekonna nimed pidid algama a,h ja o tähega.Kajastan sürrealistliku ja pop kunsti voolu esindajaid ning analüüsin,üldistan nende loomingut,püüdes välja tuua olulise mis eristab neid teistest kunstnikest.Valisin need kunsti voolud sest need on mind kõige enam lummanud kuna nad panevad vaataja mõtisklema ja arutlema. Sürrealism RICHARD OELZE Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik. Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. T...
Need haavad on veel inimestel värsked ning see teema tuleks jätta puutumata. Samas on see südamelähedane kõigile ameeriklastele ning kindel on, et see toob kassadesse raha. Veel üheks heaks näiteks on ühe inimese figuuri vägivaldne toppimine ulme ning fantaasiazanrisse ,,Abraham Lincoln:Vampire Hunter" on film, mis võiks jääda tulemata. Kas on ikka sobilik (isegi meelelahutuse eesmärgil) panna filmi Ameerika ajaloo üks olulisemaid figuure president Abraham Lincoln ning teha temast vampiirikütt, kes jahib ja tapab vampiire. Hollywoodi filmide pigem suuremaks probleemiks on just sellise eetilise piiri leidmine ning säilitamine.
aastal, siit algas erakordselt lühike, vaid kümme aastat kestnud kunstnikukarjäär. 1881.-1883. aastani elas van Gogh Haagis, kus tema esialgseks patrooniks on kauge sugulane, kunstnik, maastikumaalja ja animalist Anton Mauve. Sel perioodil valmisid ta esimesed õlimaalid. Laadilt on need maastikumaalid ja zanrimaalid sünged, maalitud heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883.aastal naasis Vincent vanemate juurde Etteni pastoraati ja seal veedetud kaks aastat sdaid otsustavaks ta kunsti kujunemisel. Ta maalis loodust ja lõi suuri figuraalkompositsioone, kasutades selleks valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat
mis näitab täiendavalt, et ka tema on liigutatud. Võlvkaare kumerus raamib stseeni ja eraldab selle pealtvaatavast rahasummast, mida valvurid tagasi tõrjuvad. 2.2 HILISEM KUNST (KUNST MANTOVAS) 2.2.1 CASTELLO DI CORTE Aastal 1460 asub Mantegna Mantovasse, kuhu ta jääb oma elu lõpuni. Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost.
külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.Loodi ka
- Suutis viia kokku surma ja erootika. - Pintslitehnika on väga minimanistlik. - "Surnud ema"; "Rase naine ja surm";"Väike puu"; "Autoportree musta vaadiga"; "Lamava naine roheliste sukkadega". Karl Schmidt-Rottluff (1884-1976) - Saksa kunstnik. - Kõige jõulisemad ja looduslikumad teosed. - Pärast sõda hakkas kujutama kristust ja teisi usuteemalisi figuure. - "Sissesõidutee"; "Autoportree kaabuga"; "Vestlus surmaga". Emil Nolde (1867-1959) - Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud, mis on primitiivsed, kuid samas täis kirge. - "Natüürmort maskidega"; "Prohvet" graafiline leht, puulõige; "Tantsijad küünalde vahel"; "Risti löödud"; "Ärritatud inimesed" Oskar Kokoschka (1886-1980) - Austria kunstnik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
