Renessanss ja reformatsioonid (0)

Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele.
Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine.
Humanismi mõiste tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi, vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistide maailmavaates oli keskpunktis inimene, mitte Jumal.
Usupuhastuse all mõeldakse ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest.
Reformatsioon on kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, nii valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal.
Renessansi arhitektuur , võrreldes gooti omaga, jäi madalamale. Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus, pigem eelistati viimaseid. Majad olid madalad ja korruseid märkisid fassaadil horisontaalsed simsid e. eenduvad ribad. Taodeldi harmooniat ja sümmeetriat ning näiteks uksed olid alati fassaadi keskel, ideaalis olid maja kõik küljed ühesugused. Tornile eelistati kuplit. Teravkaare asendas jälle ümarkaar, jämedad piilarid asendati antiigipäraste sammastega. Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad , nišid jms. Järgiti Vana- Rooma eeskuju.
Esimeseks renessansi kunst nikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal - ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe , silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega sai paremini kujutada detaile ja teha sujuvamaid üleminekuid.
Kuulsaimad kunstnikud on:

Leonardo da Vinci ( 1452 -1519) kuulsaimad tööd on seinamaal „Püha õhtusöömaaeg“ ja portree „ Mona Lisa“. Esimeses jätkab da Vinci maalil ruumile iseloomulikke jooni, kusjuures kõik jooned koonduvad Kristuse otsaette. Töö on tehtud õlivärvidega, mistõttu ta juba varakult lagunema hakkas. „Mona Lisat“ peetakse kunstiajaloo kauneimaks naisportreeks, mille teeb väga salapäraseks naise naeratus.

Raffael (1483- 1520 ) on maalinud palju madonnapilte, millest kuulsaim on „Sixtuse madonna“. Väga kuulus on ka Vatikanis asuv seinamaal „ Ateena kool“. Maalid on sümmeetrilise kompositsiooniga . „Ateena koolis“ on välja toodud Aristoteles, Platon aga ka Raffael ja paljud ta sõbrad. Kuigi maal on sümmeetriline jätab ta väga loomuliku mulje.

Michelangelol (1475-1564) oli palju suuri plaane , mida ta ei suutnud kunagi ellu viia. Samas maalis ta täiesti üksi Sixtuse kabeli lae, millest on saanud renessanssmaali suurteos. Teose vorm on väga jõuline ja suurejooneline, samas kloriit tagasihoidlik . Laemaali maalis ta neli aastat. Michelangelo tegeles ka skulptuuriga ning tema kuulsaimateks töödeks on „ Mooses “ ja „Taavet“, mis on inspireeritud Piiblist. „Taaveti“ nägu on kreekapärane.
Reformatsiooni tegelased:
1. Jan Hus (1371-1415) pidas suureks kuriteoks simooniat, pidas ebaõiglaseks eraldi tasu kirikutalitluste eest, avaldas kriitikat kaupmeeste ja liigkasuvõtjate vastu, talle ei meeldinud armulauakorraldus, leidis et inimesed peaksid korraldusi saades kontrollima, kas need vastavad kristlikule õpetusele. Tahtis puhastada tšehhi keelt saksa keelest, õpetada seda emakeelena koolis. Tahtis muuta ka Praha ülikooli tšehhi ülikooliks. Oli indulgentside müügi vastu, paguluses koostas tšehhi keele grammatika ja tõlkis Piibli tšehhi keelde. Ta põletati ketserina tuleriidal.
2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli. Isa soovil jätkas ta õpinguid õigusteaduse vallas, kuid sattunud surmahirmu, lubas ta pääsedes hakata mungaks ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi , mistõttu teda peeti ketseriks . Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust.
3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther.
4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste.
5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid , et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane . Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja.
6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu.
7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet. Leidis, et rikkad ei tohtinud uhkeks minna, töö oli austusväärne ja vajalik ning et inimene pidi töökas olema. Ei pidanud heaks liigtöötamist. Lõpuks jõudis asi anabaptistide ja humanistide sallimatuseni ning kalvinistid põletasid tihti neid kes julgesid kalvinismi arvustada.
Henry VIII alustas reformatsiooniga enamasti seetõttu, et ta ise tahtis abielulahutust, kud paavst ei olnud nõus seda talle andma. Ta suurendas kuningavõimu ja muutis Inlismaa kuninga anglikaani kiriku peaks. Anglikaani usk lubab abielulahutust, mida Henry VIII mitmeid kordi kasutas. Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt.
Reformatsiooni tekke ja leviku mõju:
Majandusele – kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse.
Haridusele – teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid.
Inimestele – enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta.
Augsburgi usutunnistus ja usurahu
Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud . Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine . Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks: katoliiklikkudeks riikideks ja protestantlikeks riikideks. Luterlus oli seega seadustatud.