Barokk, Manerism, Renessanss (2)

2. Renessanss . Madalmaad 15-16.saj
Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid
Miniatuurmaalid (14-15-saj)
Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck . Ühine suur töö oli Genti altar (avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt)
„Arnoflini ja tema naise portree“
Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid;
Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek;
Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus
Koer-truuduse sümbol
„ Kantsler Rolini Madonna“ maalis peenmaali tehnikas
Roger van der Weyden (altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone)
„Neitsi ja Luukas“
„Naise portree“
3.Madalmaade maalikunst
Hieronymus Bosch (ei too esile peategelase maalil;palju figuure ; taustaks meisterlik maastik ;ome töödel kujutas ta patte ja kurjust ; pahesid)
„Lõbude aed“ (tegutseb veidral viisil ; kõik liikus ja elas mingil viisil)
„Ristikandmine“(kerkivad esiplaanile ainult;Kristuse ja Veronika pead on olemuselt pehmed,ülejäänud on imelikud ja kahtlased)
„Kuningate kummardamine“,“Püha Antoniuse poeg“,“ Eksinud poeg“
Boschi peetakse sürrealismi esiisaks.
6.Madalmaade maalikunst(Renessanss)
Albercht Dürer( 1471 -1528)
(Saksa kunstnik; töötas Nürnbergis;on loonud ülimaale; joonistusi; akvarelle;tähtsaim looming graafiline ) Renessanssi ajastul harrastati vass ja puu gravüüri;
„Autoportree“-kujutas end kui kristusena
On kirjutanud olulisi Traktaate; kirjutas perspektiivõpetusest;inimkeha proportsioonidest; rõhutas sirkli niing joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures
Pieter Brueghel vanem( 1525 -1569; tegutsenud 3 valdkonnas:joonistaja,graveerija, maalikunstnik ;1564 sündis poeg, kellest sai ta traditsioonide järgija(sama nimi).1568 sündis Jan.;Pieter Brueghelit(vanem) tunti talupoegade Brueghelina, sest ta kujutas talupoegade elu;tema töid iseloomujstab elujõulised talupojatüübid ja kaasaegne olustik)
„viljalõikajad“
„Karnevali ja paastu võitlus“
„Surma triumf “
„Talupoja pulm“
„Talupoegade tants“
Ta oli esimene kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget; ta nägi neis rahva elujõudu.
Michel Sittow(1469- 1524 ;oli pärit Tallinnast, kuulus portreemaalija;töid võib leida Louvres; Õppis isa juures Tallinnas; hiljem Belgias(Brüsselis). Töötas Prantsusmaal,Taanis, Hisp ., Flandria .
1517 naases Tallinnas)
„Maarja kroonimine “
„Pieta“
7. Manerism
Manerism on renessansi ja Baroki vaheline kunstisuund u. 1520 -1600. Iseloomulik on müstika, usupuhastus ,kunstlikud efektid , lõplik puhastamine.
El Creco( Hispaania päritoluga kunstnik; peamiselt maalis portreid ja kompositsioone,mille teemad olid seotud usu või legendiga.Maale läbib viirastuslik korolliit ja vormide ebatavaline rütm, leegitsev värv, figuurid on eriskummaliselt pikaks venitatud)
„Lakoon ja pojad“
8. Barokk
1600-1750 kujunes välja itaalias. Barocco tähistas eriskummalist(it.k),ebareeglipärane poolümmargune pärl(portug.k)
Omane on dekoratiivsus;lopsakus; kaunistuste kuhjamine,
Arhitektuur
Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma . Seda saab võrrelda tuule ja mässaeva merega e. Puudub rahu.kõik liigub, lainetab. Sageli kavandati ehituspõhiplaanid kõverjoonelioselt, Valguse ja varjumängu saavutmiseks lasti hooneosadel eelduda ja taanduda, kasut. Sambaid ja poolsambaid. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid. Nissidesse oli paigutatud skulptuure.fassaadi külgedel keerdusid spiraalsed valuudid.
Giacomo da Vignola II Gesu kirik Roomas.u.1575a.
Kõige fantaasiarikkamaks arhitektiks oli Francesco Borromini(1599-1667)
San Carlo alle Quattre Fantane kirik (seal justkui kõik liigub 1667.a)
Lorenzo Bernini( 1598 -1680; itaalia barokkkunsti peaesindaja. Tema kujundas Vatikani Peetri kiriku suure väljaku koos kolonaadiga)
Barokk skulptuur
Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiiv plastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade,interjööre ja parke, Skulptuuris kasutati arhitektuurile omaseid detaile(järsud rakusrsid,põimumised, teravad valguse ja varjumängud.
Lorenzo Bernini
„ Apollon ja Daphne“ päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile e. Daphnele. Daphne palub peajumalt zeusilt abi, kus siis viimane muudab ta loorberipuuks.
„Louis IV“
„Nelja jõe purskkaev “
Maalikunst

Soojad ja küpsed värvitoonid

sujuvad üleminekud( e. Puudus treav piirjoon)

hingelised, hoogsad teemad

ebatavalised poosid

tetraalsed näod

väga palju kujut. Hukkamist, võitlust ja röövimis stseene.
Caravaggio (1573- 1610 ; maalide sisu tegelikkusest elust, poolviltune valgus, tegevuspiak pimeduses, keldriluugi valgus,teda on kuulutatud maalikunsti anti-kristuseks ja mustade jalgade maalijaks)
9.Barokkmaal Hispaanias
17-18. saj.
Diego Velazques(1599-1660; tööd tõetruud; olustikumaalid; hiljem portreed, rahulik kompositsioon,pidulik koloriit)
„ Paavst Innocentius X“ –tuntuim sügav psühholoogiline portree,
„Kojadaamid“ –maal on saanud nime õuedaamide järgi,kes ümardavad 5 aastat Margaritat
„Sevilla veemüüja“
„Madalmaade maalikunst“
Peter Paul Rubens(Flandria kunstnik, maalidel on värvid intensiivsed,pintslilöögid vabad ja hoogsad, suurejoonelisus, temperament, fantaasiarikkus)
„Leukippase tütarde röövimine“
(Kompositsioone rõhutab diagonaalne ülesehitus, palju tellimusi, teostasid õpilased)
„Lapse pea“ Lapsed, röövimis ja võitlustseenid, tõmmud mehedja lopsakad,paksud naised.“Leukippase..“(kreeka mütoloogiast pärinev teema)
Maa ja vee liit
1630 abiellus 16.aastase kaunitari Helene Fourmentiga, algas viljakam periood
„Bachus“
„Henri IV apoteoos “
Anthonis van Dyck(tööd on rahulikumad, töötas Rubensi juures abilisena, oli portretist, loomingulaad lüürilisem, pehmem.
„Philadelphia ja Elizabeth Gary kaksikportree“
„Inglise kuningas Charles I portree“
10.Hollandi žanrid e. Olustikumaal
Frans Hals (maalis naeratavaid inimesi)
„Naeratav kavaler “
Uued žanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal,
Väga palju oli kunstnikke , keda nim. „väikesteks hollandlasteks“, nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse
Frans Hals( 1581 /85- 1666 ; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid)
„Haarlemi nõid“ töödes elurõõmu , naeratavad inimesed
„Naeratav kavaler“
Rembrandt Harmenz van Rijn (1606- 1669 ;väga hea graafik ; maalija; algul maalis Piibliteemasid; looming on vaos hoitud; kinnine ; sügav; eriliselt peen heledate, tumedate toonide astmestamine ning lemmikvärvideks olid pruun ja kuldkollane;1634 abiellus rikka Sashiaga;1642 suri Sashia ning majanduslik olukord hakkas allamäge minema)
„Öine vahtkond “-Kunstnik on püüdnud luua põnevat atmosfääri nii valguse kui varju , suure hulga erinevate pooside,žestide ja näoilmetega.Kompositsiooni keskpunktiks on musta riietatud kapten ja tema sidrunkollases leitant
„Püha perekond“
„ Danae “
„Kadunud poja tagasitulek“(teema on piiblist)
11.Barokk Prantsusmaal
Arhitektuur
Francois Mansart (1598-1666; arendas edasi renessanssi ajastust pärit katusearhitektuuri traditsioone.Iga lossi osa oli kaetud iseseisva,kõrge ja järsu katusega , mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. Kunstniku järgi Monsart korruseks)
Blois ’i loss
Louis Le Vou(1612-1670; projekteeris rahandusminitrile Voux-le Vicante lossi; Aed- Andre Le Notre; fassaad avanes imekaunisse aeda .Minister kutsus Loius XIV ,kes oli rikkusest jahmunud ja laskis lossi peremehe vangi panna, süüdistades teda korruptsioonis.
Versailles loss-ümberehitaja oli Jules Hordovia Monsard(1646-1708). Ta kavandas ka kuulsa 72 m peeglisaali
Charles Le Brun oli kujundaja ja maalide autor; 1500 ruumi