Leonardo Da Vinci (0)

Haljala Gümnaasium
Referaat teemal
Leonardo da Vinci
Koostaja : Gerda K.
Haljala 2009
Leonardo da Vinci (15. IV 1452 Itaalia, Anchiano – 2. V 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia renessansi maalikuntsnik , skulptor, arhitekt , insener, loodusteadlane ning leiutaja. Ta tegeles ka muusika ja kirjandusega.
Leonardo sündis väljaspool abielu; väikese Vinci linna lähistel asuvas külas. Tema isa Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik ning 25-aastane kui Leonardo sündis. Leaonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine, kes hiljem abiellus ühe kohaliku mehega ning alates 5. eluaastast kasvas ta Ser Piero majapidamises.
Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama , geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas 1466. aastani Vincis. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja asus õppima Andrea del Verrocchio ateljeesse. Verrocchio, kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kuntsnikke, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees, kus töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli , Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi, alustas noor õpilane oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ja temast sai Püha Luuka gildi liige. Sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
Suurimad on tema saavutused maalikunstis. Ta kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja sisemiselt terviklikke kaasaegseid inimesi, kes mõjuvad maiste ja elulistena. Leonardo hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana (nt. „Madonna kaljukoopas”). Tema maalidest sai alguse uus, inimese hingesügavust avav portreekunstisuund. Leonardo andis väga osavalt edasi inimkeha plastilisust ja ruumlisust, kasutades selleks näole, kätele-jalgadele ning rõivastele langevat valgust ja varju.
Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473 . See joonistus on ebatavaline , esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on, aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana, mis on täiesti erinev tolle aja stiilist. Leonardo esimeseks säilinud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). Olulisimaks sellel perioodil peetakse teost „Kuningate kummardamine ” (u. 1481- 1482 ), mille Leonardo maalis San Donato kloostrile Scopetos, mis jäi aga lõpetamata. Selle maaliga leidis ta oma stiili, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
Milanosse läks Leonardo hertsog Lodovico Sforza kutsel 1482, kuhu ta jäi 1499 . aastani. Tema ametinimetus hertsogi juures oli „hertsogi maalikunstnik ja insener”. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii skulptori, inseneri, muusiku kui ka õukonna pidustuste korraldajana, aga ka nõuannete jagajana sõjaliste ehitiste ja linna kindlustuste rajamisel. Suurepärane maal "Madonna kaljukoopas" telliti Leonardolt 1483. aastal.
"Püha õhtusöömaaeg" valmis aastatel 1495–1498, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale ning mida on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud. Selles on ta kasutanud randet sümmeetrilist ülesehitust ning teos väljendab erakordse pingega inimsuhete keerukust. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas ja Venezias, kus tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506 . aastani. Leonardo sai 1503. aastal Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Vecchio saali seinale üks maal Firenze ajaloost ning teemaks valis ta Anghiari lahingu. Teos jäi lõpetamata, kuid 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle.
Milanosse asus Leonardo taas 1506. aastal Milano kuberneri Charles d´Amboise kutsel. Seal lõpetas ta oma kuulsaima maali „ Mona Lisa” ( 1508 ), mis asub Louvre´i kunstimuuseumis Pariisis. Itaalias on maal tuntud La Gioconda nime all. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega" ning „ Leda luigega”.
1513 suundus Leonardo Rooma , kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. Teda on nimetatud suurimaks inseneriks, keda ajalugu tunneb. Tema säilinud käsikirjadest on leitud sadade tollal tuntumate masinate kavandeid ja olemas olnud seadmete täiustusi: tööpinkide, lennuaparaatide, langevarju , rihm-, kett- ja hammasülekannete, kaevamis-, kudumis-, müntimis- jm masinate jooniseid ning kirjeldusi. Tolleaegne tootmine ei olnud aga sellisel tasemel, et neid kõiki saanuks tema eluajal rakendada. Üks erandeid oli Leonardo kavandatud lüüsiväravad, mis ehitati valmis 1497 . aastal. Mitmesuguste seadiste kallal juureldes tegi ta palju teaduslikke avastusi. Näiteks kaaludega tegeldes järeldas ta, et õhul on mass ja et õhurõhk sõltub ilmast. Oma ajastust kaugele ette jõudis Leonardo ka astronoomia , matemaatika , filosoofia ja füsioloogia alal. Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates.
Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507.
See on väidetavalt maailma kõige kuulsam maal.
Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. aastal. Da Vinci viis maali Prantsusmaale 1516, kui kuningas Francois I kutsus ta tööle Clos Luce lähedale kuninga lossi Amboises.
Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Mona Lisa. Maal oli volitatud nende uue kodu jaoks ja tähistamaks nende teise poja Andrea sündi. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale).
Maal on pooles- pikkuses portree ja kujutab naist, kelle ilmet on tihti kirjeldatud kui entusiastlikku, milles peegeldub ülev väärikus ja rahu.
Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele ning selle mõõdud on 77×53 cm. 21. augustil 1911. aastal varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu ja samal aastal visati maali ka kiviga.
1962–1963 oli Mona Lisa näitusel New Yorgis ja Washingtonis, kus maal hinnati kindlustuse jaoks 100 miljonile USA dollarile. Moskvas ja Tōkyōs oli maal näitusel 1974. aastal.
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i
  
• http://www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=61
  
• Õpilase teatmeteos "ENEKE 2" , Kirjastus "Valgus" 1983
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
  
• Kuulsaid kunstnikke „Leonarde da Vinci”
  

4