Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Merovingid,karolingid, romaani, gooti (0)

1 Hindamata
Punktid
Merovingid karolingid-romaani-gooti #1 Merovingid karolingid-romaani-gooti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nodoubt Õppematerjali autor
Vastused merovingide, karolingide,romaani ja gooti küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Gooti kunst

GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7

Kunsti ajalugu
thumbnail
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur ­ lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika ­ 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal ­ algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ­ ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst ­ klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk ­ nagu tempel Sügavtrükk ­ paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud

Kunstiajalugu
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

pildisein täitis kogu absiidiava. Tavaliselt asuvad pildid 4 reas. Igal real oma teema. Lääne-Euroopa kunst varajasel keskajal Merovingide aegne kunst 5. ­ 8. sajand Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 ­ 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi

Kunst
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

asus ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi, mitte poolringi või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises Ateenas.Amfiteatrid olid esmajoones mõeldud gladiaatorite võitluste pidamiseks, kiskjatejahiks või merelahinguteks.Esinemisväljaku alla kaevati kelder kus paiknesid kambrid varustuse ja loomade jaoks. Suurim amfiteater on Rooma Colosseum, mis mahutas kuni 85 000 inimest. Romaani stiil (§ 28 Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised, § 29 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst) Millal kujunes romaani stiil? Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil mis kujunes alles 10.sajandil. Mis on romaani stiili silmapaistvaim tunnus? See, et romaani stiil on keskaja kunstistiil, mis on esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas peale antiiki. Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal?

Kunstiajalugu
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa

Kunstiajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

..............................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.........................................................................41 ROMAANI ARHITEKTUUR................................................................................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun