Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Merovingid,karolingid, romaani, gooti (0)

1 Hindamata
Punktid
MERVINGIDE – AEGNE KUNST :
  • Euroopas toimunud suurt rahvasteliikumist nim. Suureks rahvasterändamiseks.
  • Kõige võimsam riik oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 saj, ulatus Pürenee mägedest kuni reini jõeni. Merovingide ajal hakkasid arenema feodaalsuhted .
  • Barbarite asumisega lääne- rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus . Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur .
  • Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega.
  • Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi.
  • Skriptooriumkirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks)
  • Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga.
  • Pärgament – väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju.
    KAROLINGIDE – AEGNE KUNST
  • Karolingide dünastia oli võimul 751-905.
  • Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland , Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania.
  • Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia.
  • Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel , mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas .
  • keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all.
  • Krüpt – kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid.
  • karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja – ajaloost.
  • Miniatuurmaaltäitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guašše, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga.
  • ada käsikiri kirjutati abtiss ada jaoks ning kuulub trieri koolkonda .
  • Karolingide skulptuuri kasutati luunikerdust käsikirjade kaante kaunistamisel.
  • Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall.
    ROMAANI KUNST
  • keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil.
  • see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal
  • lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel.
  • Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis.
  • sakraalarhidetkuur – tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ilmaliku otstarbega arhitektuur.
  • Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad.
  • iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal.
  • Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega.
  • kasutati silindervõlve.
  • kiriku seinad olid paksud, kuna neil oli suur kandeülesanne
  • tähtsamad sakraalehitised on Cluny abtkonnakirik, Pisa katedraal , Durhami katedraal.
  • pisa torni kompleksi kuulub viltune kellatorn .
  • tähtsamad profaanarhitektuurehitised on Wartburg Saksa DV-s
  • Eestis on romaani stiiilis Valjala kirik ( lääne- portaal ), mis asub saarmaal.
    16 . Reljeefid olid domineeriva iseloomuga . Skulptuuri ülesanne oli Rahvale oli vaja pühapilti piltlikult selgeks teha.
    17. Peetrius – võtmega mees
    Püha barbara – kannab kes tornikest
    Püha martin – mõõgaga pooleks löödus mantli omanik.
    18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes.
    19. Seda iseloomustab tahe kujutada tseene võimalikult elamislikult ning figuure hästi liikuvatena.
    20. Romaani kunst pani aluse kogu keskaja edasisele kunstiloomingule.
    GOOTI KUNST
  • Varagootika, kõrggootika, hilisgootika.
  • tekkis 12 saj, lõppes 16 saj.
  • Prantsusmaal.
  • germaani hõimude nimetusest, kuigi neil pole midagi selle kunstiga ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajakäigu kunsti.
  • Linnad olid müüriga piiratud, Linna keskuseks oli ruudukujuline turuväljak, linna tähtsamad hooned paiknesid turuväljaku juures. Majad olid kõrged ja kitsad. Heaks näiteks on Tallinna vanalinn.
  • ehitati palju valgemad ja kõrgemad kirikud.
  • Raidvõlvid - raidkividest ja tallistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid.
    Aknad- Suured, kasutusel värvilised klaasid, mis lasid kirikusse ohtralt valgust.
    Roosaken – Portaali kohal hiigelsuur ümmargune vitraazaken.
    Tugipiilar – kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared , mille eesmärgiks hoone tugevd.
    Ohtralt raidkivikaunistusi – erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive.viinapuuvääte.
  • Roidvõlv,
  • Maarjakirik on kabel mis asub Lübeckis.
  • kodakiriku kesklööv ja külglöövid on sama katuse all.
  • raidkivikaunistusi – erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive.viinapuuvääte.
  • gooti katedraalipeafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes niššides paiknev figuuride rada.
  • Kirikud võlvitakse võrk- , täht- , ja lehvikvõlvidega.
  • kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid.
  • eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi.

  • looduslikku pinnarelfeefi.
  • tarus tehti toomakirik ja jaani kirik.
  • pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster .
  • raekoda
  • rakvere kirik on gooti stiilis.
  • eelkõige kirikute kaunistamine
  • gooti plastika
  • Reimsi – rikkalikud skulptuurid
    Chartesi – värvilised klaasaknad,
    Amiensi – suurim ehitis
  • Herman Rode . Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari.
    Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar .
  • Sest seal polnud suuri aknaid.
  • Giotto di Bondone.
  • fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub.
  • Merovingid karolingid-romaani-gooti #1 Merovingid karolingid-romaani-gooti #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nodoubt Õppematerjali autor
    Vastused merovingide, karolingide,romaani ja gooti küsimustele.

    Sarnased õppematerjalid

    Gooti kunst
    8
    doc

    Gooti kunst

    GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7

    Kunsti ajalugu
    Romaani ja Gooti stiili võrdlus
    11
    odt

    Romaani ja Gooti stiili võrdlus

    ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    20
    docx

    Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

    1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur ­ lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika ­ 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal ­ algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ­ ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst ­ klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk ­ nagu tempel Sügavtrükk ­ paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud

    Kunstiajalugu
    Mahukas konspekt
    24
    doc

    Mahukas konspekt

    pildisein täitis kogu absiidiava. Tavaliselt asuvad pildid 4 reas. Igal real oma teema. Lääne-Euroopa kunst varajasel keskajal Merovingide aegne kunst 5. ­ 8. sajand Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 ­ 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi

    Kunst
    Kunstiajaloo I kursus
    14
    doc

    Kunstiajaloo I kursus

    asus ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi, mitte poolringi või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises Ateenas.Amfiteatrid olid esmajoones mõeldud gladiaatorite võitluste pidamiseks, kiskjatejahiks või merelahinguteks.Esinemisväljaku alla kaevati kelder kus paiknesid kambrid varustuse ja loomade jaoks. Suurim amfiteater on Rooma Colosseum, mis mahutas kuni 85 000 inimest. Romaani stiil (§ 28 Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised, § 29 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst) Millal kujunes romaani stiil? Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil mis kujunes alles 10.sajandil. Mis on romaani stiili silmapaistvaim tunnus? See, et romaani stiil on keskaja kunstistiil, mis on esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas peale antiiki. Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal?

    Kunstiajalugu
    Kunstikultuuri ajalugu
    27
    doc

    Kunstikultuuri ajalugu

    Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    ..............................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.........................................................................41 ROMAANI ARHITEKTUUR................................................................................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS............................................................................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    39
    odt

    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

    Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

    10.klassi ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun