100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari-Ann
Õppematerjali autor
Kuigi ta pidi oma reisitahet piirama, kais ta siiski ära Firenzes ning Pisas, kus valmisid tema parimad väiksesemahulised tööd nagu näiteks "Ümberlõikamine" ja "veneetsia Püha Jüri". 1.2 Tema kunstilised anded avastati noorelt. Ta oli küll puutöölise teine poeg, kuid 10-aastaselt, või isegi varem, lapsendas ta legaalselt Francesco Squarcione, kelle algseks kutsumuseks oli õmblemine, kuid kellel oli suur huvi iidse kunsti järele. Mantegna oli Francesco lemmikõpilane, seega õpetas Francesco temale ladina keelt ja killukesi Rooma skulptuuridest. Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega,
Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike
Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon Ruumiillusiooni võib luua ka külgedelt (ülevalt või alt) F. Brunelleschi arhitekt Medici pere - tellinud palju ehitisi Raisanud raha kunsti peale Palju noormehi saavad skulptori hariduse Alberti Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant' Andrea kirik Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaart meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn Rooma kannatab Itaalia sõdades vähem kui teised linnad Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II
- pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli
Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts
· Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio, Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto. Temaatika Katoliku kirik volitas või oli volitatud suurele osale renessansi maalikunstist. Need tööd olid tihti suuremõõtmelised ja sageli freskos maalitud tsüklid Kristuse elust, Neitsi elust või mõne pühaku elust, iseäranis Püha Fransiscusest Assisist. Oli ka palju allegoorilisi maale lunastusest ja kiriku rollist selle saavutamisel. Kirikud tegid ülesandeks maalida ka altarimaale temperas paneelidele ja hiljem õlis lõuendile
mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. GIOVANNI BELLINI (5) (u. 1430-1516) Giovanni Bellini oli tähtsaimaks kunstnikuks Veneetsias, kus levis õlimaal. Õlimaal oli
pealiku Cattamaleta ratsamonumendi, mis asetati linnaväljakule kõrgele alusele Andrea del Verocchio · Taaveti pronkskuju · Valmistas Veneetsia teise sealse väepealiku ratsamonumendi Colleon Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid