Uurimistöö - Andrea Mantegna (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lasnamäe Üldgümnaasium
Andrea Mantegna
Uurimustöö
Õp. Kruusmägi ( Juhendaja )
Mari-Ann Esajas (Autor)
11.B klass
Tallinn 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS lk 3

BIOGRAAFIA lk 4
1.1 NOORUS JA HARIDUS lk 4
1.2 ELU MANTOVAS lk 5
2. KUNST lk 6
2.1 VARAJANE KUNST lk 6
2.1.1 PÜHA JAAKOBUS TEEL OMA HUKKAMISELE lk 6
2.2 HILISEM KUNST lk 7
2.2.1 CASTELLO DI CORTE lk 7
3. KOKKUVÕTE lk 8
4. KASUTATUD KIRJANDUS lk 9
5. LISA – PILDID lk 10
SISSEJUHATUS
Alates esimesest korrast, kui nägin Andrea Mantegna maali „Surnud Kristus“ olin huvitatud tema töödest. Tema erinev vaatepunkt asjadele ning tugev varjude kontrast mõjuvad väga hästi ning uudselt ka tänapäeval. Kuna ma ise tunnen suurt austust varjurikaste maalide ning fotode vastu leidsin, et Andrea Mantegna oleks mulle kõige õigem uurimisobjekt. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt Andrea Mantegna elu ning teoseid mõistmaks, mis tegi temast nii suurepärase kunstniku. Töö materjali leidsin erinevatest kunstiraamatutest ning internetist.

BIOGRAAFIA
1.1 NOORUS JA HARIDUS
Andrea Mantegna [ loe: an’drea man’tenja] sündis 1431. aastal Isola di Carturos, Padua lähedal Veneetsia Vabariigis. Tema isa töötas puusepana ning Mantegna oli pere teine poeg. Kui Mantegna sai üksteist läks ta Francesco Squarcione praktikandiks, kes oli Padua maalikunstnik . Squarcione’l , kelle esialgne kutsumus oli õmblemine, tundus olevat märkimisväärne entusiasm antiikkunsti vastu. Nagu tema kuulus kaasmaalane Petrarca, oli ka Squarcione Antiik Rooma fanaatik : ta reisis Itaaliasse ja võimalik, et ka Kreekasse. Kuuldavasti oli Mantegna Squarcione lemmikõpikane. Ta õpetas talle ladina keelt ja fragmente Rooma skulptuurist. Vaatamata Squarcione kooli heale mainele ning Mantegna sealsele edule lõpetas ta kõik kontaktid kooliga juba seitsmeteistkümne aastaselt. Hiljem väitis ta, et Squarcione oli ilma õigusteta tema tööde pealt kasu lõiganud. Napilt peale Squarcione koolist lahkumist avas ta oma töökoja.
Sel ajal tunti Padovas väga suurt huvi Rooma antiigi vastu. See väljendus antiikesemete kollektsioneerimises ning uurimises . Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud . Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima .
1.2 ELU MANTOVAS
Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal , kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse. Tema kokkuleppel Ludovico II Conzagaga sai ta esialgu 75 liiri kuus palka. Nii kõrget summat ei teeninud mitte ükski õukonna kunstnik sel ajastul. Ta oli nimelt ka esimene silmapaistev kunstnik, kelle elukohaks on olnud Mantova.
Andrea Mantegna kunsti hinnati Mantovas väga kõrgelt, kuid tema elu hakkas allamäge liikuma. Järgneva kümne aasta jooksul, kui ta Mantovasse kolis, suri tema naine Nicolosia, poeg Bernardino ja ühtlasi ka Mantegna tööde suurim austaja Mantova markii. Mantegna muutus närviliseks ning ilmnema hakkasid esimesed tervisemured. Pärast markii surma ei pakutud Mantegnale mõnda aega tööd. Alles pärast uue markii valimisi ( Francesco II Conzaga ) hakati Mantegnale uuesti tellimusi esitama. Ta ehitas maja San Sebastiano kiriku lähistele ning maalis selle seintele mitmeid töid. Maja on võimalik näha ka tänapäeval kuid tööd selles on hävinud. 1488. Aastal kutsuti Mantegna Vatikani Belvedere kabelisse freskosid maalima. Mantegnal oli kokku kolm poega . Esimene nendest Bernardino suri. Teine, Giovanni Andrea ning kolmas, Francesco, kes sai Mantovast riigikeelu.
Andrea Mantegna suri 13. Septembril, 1506 . aastal Mantovas. Ta oli 75-aastane.

KUNST

VARAJANE KUNST
2.1.1 PÜHA JAAKOBUS TEEL OMA HUKKAMISELE ( u. 1455 )
Ühes Padova kirikus, küllalt lähedal sellele kabelile, kus Giotto oli maalinud oma kuulsaid freskosid, tegi Mantegna sarja seinamaale, mis illustreerivad Püha Jaakobuse legendi. Kirik sai Teise Maailmasõja ajal pommirünnakute läbi raskesti kannatada ja suurem osa Mantegna suurepärastest maalidest hävis. Ühel neist oli kunstnik kujutanud Püha Jaakobust, kui teda viidi hukkamisele. Nagu Giotto või Donatello, püüdis ka Mantegna selgelt ette kujutada, kuidas see stseen võis tegelikult välja näha, kuid tegelikuse kriteeriumid olid tema jaoks Giotto ajaga võrreldes täpsemaks muutunud. Giottole oli tähtis sündmuse tähendus, see, kuidas mehed või naised oleks võinud teatud olukorras käituda. Mantegna oli huvitatud ka välistest asjaoludest. Ta teadis, et Jaakobus oli elanud Rooma keisrite ajal, ja püüdis rekonstrueerida stseeni just nii, kuidas see tegelikult võis aset leida. Ta oli sel eesmärgil spetsiaalselt uurinud klassikalisi monumente. Linnavärav, millest Jaakobus on just läbi toodud on Rooma võidukaar ja kõik eskortivad sõdurid kannavad Rooma leegionääride rõivaid ja relvi , nii nagu me neid näeme autentsetel klassikalistel monumentidel. Ning mitte ainult kostüümide ja ornamentide detailid maalil ei meenuta vanu skulptuure. Kogu stseenist õhkub rooma kunsti vaimu ja selle karmis lihtsuses ja ranges suursugususes. Nagu Masaccio , kasutab Mantegna uut perspektiivivõtet, kuid ta ei kasuta seda nii, nagu seda tegi Uccello kes tahtis demonstreerida uusi efekte, mida see võis pakkuda. Mantegna kasutab perspektiivi rohkem selleks, et luua omamoodi näitelava, millel ta kujud seisavad nagu tõelised, käegakatustavad elusolendid. Me võime näha mis on juhtumas: Jaakobust saatev protsessioon on hetkeks peatunud, sest üks tagakiusajaist kahetseb oma tegu ja on heitnud end pühamehe jalge ette, paludes õnnistust. Pühamees on vaikselt ümber pöördunud, et meest õnnistada. Rooma sõdurid seisavad kõrvalt ja vaatavad pealt, üks neist passiivselt , teine on tõstnud käe, mis näitab täiendavalt, et ka tema on liigutatud. Võlvkaare kumerus raamib stseeni ja eraldab selle pealtvaatavast rahasummast, mida valvurid tagasi tõrjuvad.

HILISEM KUNST (KUNST MANTOVAS)

CASTELLO DI CORTE
Aastal 1460 asub Mantegna Mantovasse, kuhu ta jääb oma elu lõpuni. Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö „august laes “. Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant ’ Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost.

KOKKUVÕTE
Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate - või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.

KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGID

Kangilaski , J. 2004. Kunsti- kultuuri ajalugu . Tallinn: Kunst

http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/mantegna-andrea.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Mantegna#Aesthetic

http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/mantegna/

LISA - PILDID

( Surnud Kristus , Tempera lõuendil 68x81 cm , 1490 )

( Laemaal, Camera degli Sposi lagi , 1474 )

(Ristilöömine , õlimaal , 76x96 cm , 1457-60 , Hetkel asub Louvre ’s)
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 29 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-07-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mari-Ann Õppematerjali autor

10-leheküljeline uurimistöö kunstnik Andrea Mantegnast.

kunstiajalugu mantegna

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanss muusikas

, 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a

Muusika

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

- pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli

Kunstiajalugu

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7 ● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli

Arhitektuuri ajalugu

doc

L. da Vinci elu ja looming

Ta oli maalikunstnik, skulptor, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, uuris inimese anatoomiat, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid märkimisväärsed. Tänu oma suurepärasele elutööle oli ta väga tunnustatud inimene nii oma eluajal, kuid ka nüüd, 5 sajandit hiljem. 1. ELU Leonardo da Vinci elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja õpinguaastad Andrea del Verrocchio juures Firenzes, elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos 1482-1499; teine Firenze ajajärk 1499-1506 ja teine Milano ajajärk1506-1513 ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal Firenze lähedal väikeses Vinci külas ser Piero suguvõsasse, mis on sealtkandi üks tähtsamaid perekondi. Leonardo vanemateks olid

Kunstiajalugu

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

elustas fassaadi, rütm harmoonilisem ja rõhutas mittekindluslikkust kirikuehituses antikeesi kujud, ühe kiriku fassaad triumfikaari meenutavana kirjutised skulp, maal ja arhitk suure mõjuga Pidas täiuslikukst tsentraalehitisi ja ringi sisse mahtuvaid kujundeid (ruut, kuusnurk jne.) .Siiski jäi ta kavandades traditsioonilise pikihoone juurde Tema kavandatud on Sant‘ Andrea kirik Mantovas, Palazzo Rucellai Firenzes. alberti mõjul renessanssarhitektuuri ideaal tsentraalehitis Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias 16. saj (59-62) antiigi mõju suurenemine, suurejoonelise terviku püüdlus Bramante väike kabel nn. Tempietto Samuti tegi ta esialgse projekti taastatavale Rooma Peetri kirikule (varem varisemisohtlik, basiilikalaadne)

Kategoriseerimata

doc

Mees Vincist

Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid