Vana-Kreeka kunst (0)

Vana-Kreeka
Kreeka kunst
 Eristatakse kolme perioodi:
 Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.
 Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.
 Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr.
Kreeka kultuur
  Idamaade  kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.
  Kreeklased  pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest 
tulenevalt on ka nende kultuur ja  kunst  väga inimesekeskne.
Kreeka kultuur
 Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik  ühiskonnakord .
 Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.
 Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka 
tunduvalt laiem  silmaring , kui paiksetel põlluharijatel.
Arhitektuur
 Esimesed suuremad ehitised templid.
 Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.
 Rahvas nägi  pühakoda  ainult väljast.
 Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu.
 Tähtis ilu ja  harmoonia .
Arhitektuur
 Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele 
alusele.
 Põhiplaanilt  ristkülik .
 Ümber kogu hoone  kulges  ühe- või kaherealine  sammastik .
Arhitektuur
 Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves,  kapiteel .
 Sammastele  toetuva  talastiku ülemine osa on  friis .
 Nii  friisi  kui ka viilkatuse otsa külge katsid  reljeefid .
 Valgus pääses templisse ainult uksest.
Arhitektuuri stiilid
 Eristatakse sammaste järgi:
  Dooria  stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas.
  Joonia  stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole 
rullikeeratav  voluut .
 Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud 
akantuselehtede ja teiste taimedega.
Ehitised
 Tuntumad dooria stiilis ehitised  Hera  ja Poseidoni templid 
Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel  Olümpias .
 Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias.
Ateena Akropol
 Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale 
pühendatud tempel  Parthenon .
 Tuntuid  ehitisi  Akropolil:
  Nike  temple
 Erechtheion
 karüatiidid
Hellenistlik arhitektuur
  Ehituskunstis  said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, 
teatrid , lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne.
Teater
 Teatrid asusid vabas õhus, kõigis  suuremates  linnades.
  Theatron  – vaatajate pingiread.
 Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor.
  Skeene  – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad.
 Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad.
Skulptuur
 Domineeris vabaplastika.
  Skulptuurid  meieni jõudnud kahjustatuna.
 Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe.
 Materjalid –  marmor  ja pronks.
 Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi 
(sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui 
pronks).
Arhailine skulptuur
 Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, 
käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus.
 Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid – kouroseid ja riietatud 
neiukujud – koresid.
 Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise 
erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas:
 Meheideaali kehastuseks on alasti atleet
 Naise ilu seostus riiete, ehete ja soenguga
Skulptuur klassikalisel ajastul
 Kujud realistlikud, näol selge ilme.
 Kujunes välja nn. Klassikaline näotüüp, puudus isikupära (tähtis 
väline külg, mitte sisemus).
 Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised.
 Skulptur  Polykleitos  töötas välja selle aja ideaalse inimese 
proportsioonid. Nt. Tema töö “Odakandja”.
 Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha 
toetus ühele jalale, teisele ainult nõjatus,  figuur  liikuvam.
Skulptuur klassikalisel ajastul
 Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni 
“Kettaheitja”, asend on väga liikuv
 Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust  südamik , paljast keha 
jäljendavad osad kaeti  elevandiluust  plaatidega, riided ja relvad 
kuldplekiga, silmad  värvilistest  kividest.
  Athena  kuju  Parthenoni  templis ja Zeusi kuju Olümpias.
Reljeefid
 Tehti kõrgreljeefe.
 Dooria stiilis  templitel  metoopidel, joonia stiilis friisidel.
 Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest 
küljest (altpoolt) vaadeldavad.
 Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias.
4.Saj klassikaline skulptuur
  Rõhutati  rohkem inimlikkust.
 Aktina kujutati ka naisi.
 Skulptuurid saledamad, kergemad.
 Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest).
  Praxiteles  – Hermes  Dionysos -lapsega.
Hellenistlik skulptuur
  Ideaali  kujutamine asendus rohkem  realismiga .
 Hiiglaslikud või väga väikesed kujud.
  Figuure  kujutati liikumises ja võitluses.
 Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat.
 Portreed isikupärasemad.
 Rhodose  koloss  – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m.
  Samothrake  Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m.
 Pergamoni  altar  – pühendatud jumal Zeusile.
  Lakooni  grupp –  Trooja  preestri ja tema poegade  tapmine  jumalate  saadetud  
madude poolt.
 Milose  Venus  – Melose saarelt leitud  Aphrodite .
Maalikunst
  Teatakse  kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud.
 Peamiselt seina- ja tahvelmaalid.
 Maalidest saab  aimu  roomlaste tehtud koopiate kaudu.
 Püüti ilu ja harmoonia poole.
 Kreeka kunstniku Philoxenose teost  Makedoonia  Aleksander 
Issose  lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi.
 Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose 
üle.
 Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt 
kujutada.
Vaasimaal
 Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal.
 Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad:  amfora , hüdria,  krateer .
Vaasikujunduse kolm perioodi
 Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud 
ornamentidega, meandritega.
 Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile  maaliti  musta 
värviga  figuurid  ning kraabiti neile sisse detailid.
 Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, 
figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale.
Teemad
 Homerose eeposed,  müüdid  jumalatest ja  kangelastest , peod, 
spordivõistlused jne.
 Vaasidelt saab kõige rohkem teada muistsete kreeklaste elust.
Mõju
 Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja 
selle kaudu ka kogu maailma kunstile.

Document Outline

• Slide 1
• Kreeka kunst
• Kreeka kultuur
• Kreeka kultuur
• Arhitektuur
• Arhitektuur
• Arhitektuur
• Arhitektuuri stiilid
• Ehitised
• Ateena Akropol
• Hellenistlik arhitektuur
• Teater
• Skulptuur
• Arhailine skulptuur
• Skulptuur klassikalisel ajastul
• Skulptuur klassikalisel ajastul
• Reljeefid
• 4.Saj klassikaline skulptuur
• Hellenistlik skulptuur
• Maalikunst
• Vaasimaal
• Vaasikujunduse kolm perioodi
• Teemad
• Mõju