Joan Miro (0)

Joan Miró
BIOGRAAFIA JA LOOMING:
Joan Miró i Ferrà (20.04.1893-25.12.1983) oli Barcelonas sündinud katalaani kunstnik, skulptor ja keraamik.
Miro isa oli kellassepp , ema kullassepp , seega tegi Joan kunstiga tutvust juba väga noores eas. Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó.
Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada.
Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis . Tööd, mis ta tegi enne 1920. aastat(enne esimest Pariisireisi), peegeldavad erinevate kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning rooma kirikufreskodest.
Miró läks 1919. aastal Pariisi, tutvus fovistide ja dadaistidega, sai lähedaseks sõbraks Picassoga. Inspiratsiooniks sai nüüd kirjandus ja luule. 1921. aastal toimus tema esimene Pariisi isikunäitus, La Licorne galeriis.
Sürrealistliku liikumisega ühines Miró 1924. aastal. Teda hakkas huvitama unenäo-ja fantaasiamaailm, ta tööd olid värvirikkad. Enda väitel maalis Miró lihtsalt nii, et võttis pintsli kätte, hakkas mingit kujundit moodustama ja vaatas , mis juhtus. André Breton ütles, et Miró on "kõige sürrim sürrealist".
Aastal 1928 olid tema tööd näitusel koos teiste sürrealistidega Pierre galeriis Pariisis, kuigi erandlikult, sest Miró oli tuntud oma gruppidest ja ideoloogiatest eemale hoidmisega. Miró maalid ei kipu õigupoolest ühtegi kategooriasse liigituma: osaliselt on tegu figuratiivse(ehk loomariigi mikroskoopseid eluvorme meenutava), osaliselt abstraktse kunstiga.
Aastal 1929 abiellus ta Pilar Juncosaga ning 1930. aastal sündis neile tütar. Kahekümnendate aastate lõpus külastas Miró Hollandit, kus ta sai inspiratsiooni vanade meistrite töödest, mida ta oma enda abstraktses stiilis järele joonistas.
Aastatel 1929-1930 hakkas Miród huvitama kollaaž. See viis ta sürrealistlike skulptuuride tegemiseni. Ta eksperimenteeris ka mitmete teiste kunstiharudega, näiteks graveerimise, kivitrüki, vesivärvide, pastellidega ja vase maalimisega. 1932. aastal pöördus ta perega Pariisist Barcelonasse tagasi. 1936. aasta Hispaania kodusõda mõjutas suuresti ta töid, mis nüüd olid täis koletislike figuure , tumedaid värve ning ilmselgelt nähtavat valu. Selsamal aastal kolis Miró tagasi Pariisi.
Neljakümnendatel aastatel olid Miró suurteks mõjutajateks klassikaline muusika ja tähistaevas. Teise maailmasõja ajal tekkis materjalipuudus ning Miró pidi rahulduma ainult paberil töötamisega. Pärast Teist maailmasõda aga hakkas ta oma töid rohkem reklaamima, et lõpuks oma unelmate ateljee luua. Nagu paljud käis ta 1947. aastal USAs, kus ta tegi mitmeid suurtöid.
Suur läbimurre kunstnikuna tuli aga alles pärast seda, kui Miró maalis koostöös sõbra ja keraamiku Josep Llorens Artigas'iga kaks seina Unesco peakorteris Pariisis. Ta sai 1959 . aastal Unesco jaoks tehtud töö eest isegi Guggenheimi auhinna .
Viiekümnendatel ehitas Miró sõber, arhitekt Josep Lluís Sert Mallorcal ateljee, kuhu Miró 1956. aastal sisse kolis. Nüüd võis ta fantaasia vabalt lennata ning kunstnik võis ühel ajal töötada mitmete erinevate projektide kallal.
60ndate lõpul algas Miró kunstielu viimane periood. Sel ajal keskendus ta aina rohkem ja rohkem suurejoonelistele avalikele töödele. Omapärastest ja fantaasia-ning värviküllastest kujunditest arendas Miró dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Ta keskendus oma töödes sümbolitele ning nendest ei puudunud ka absurdne huumor. "Ma ei hakka maalima mõttega kujutada midagi kindlat. Pildi tegemise käigus hakkavad pintsli alt tulema vormid,mis meenutavad midagi-- näiteks lindu või naist. Esimene staadium on vaba, alateadlik, alles siis tuleb sisse arutlus." Miró maalidel on kõrvuti abstraktsete vormidega ka sageli täiesti äratuntavad esemed, kuid tegelikult on spontaanselt tekkinud vormidele hiljem lisatud detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele.
1976. aastal avati Joan Miró Kaasaegse Kunsti Fond ning 1979. aastal, neli aastat enne Miró surma, nimetati ta Barcelona Ülikooli audoktoriks.
Miró oli väga produktiivne , ta lõi oma eluajal pea 2000 õlimaali, 500 skulptuuri, 400 keraamilist tööd, 5000 joonistust ja kollaaži ning 3500 graafilist tööd(kivitrükk, sketšid).
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.slideshare.net/kadriart/joan-miro-5516243
http://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Mir%C3%B3
http://joanmiro.com/joan-miro-biography/
http://kunst-en-cultuur.infonu.nl/biografie/42855-de-spaanse-schilder-joan-miro.html
Lääne kunsti ajalugu eelajaloost 21. sajandini, Antony Mason, Varrak , Tallinn 2009, lk 113
Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, " Kunst ", Tallinn 1998, lk 276
20. sajandi kunst , Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, "Kunst", Tallinn 1994, lk 70