Realism ja tegelased (0)

REALISM
Realism tekkis kuna eelnevad kunstid olid elukauged, sest idealisserisid minevikku . 19 sajandi keskpaigas alustasid tegutsemist realistid , kes huvitusid oma kaasajast tavaliselt inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust edasi loomutruult ilma seda moonutamata ja ilustamata. Neile ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning see kajastus ka nende loomingus. 19. Saj lõpus tegutsesid kriitilised realistid, kes püüdsid kaasa aidata ühiskonna puuduste likvideerimisele.
MAALIKUNST
Prantsusmaal tegeles Barbizoni koolkond. Samanimelises külas elasid ja tegutsesid kunstnikud , kes maalisid otse natuurist, ehk otse loodusest.
Camille Corot (1796- 1875)
Pärit keskmise jõukusega perest . Noorusaastad veetis Itaalias, kus maalis päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale , kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees kui ka looduses.
Elu lõpu elas ja töötas Barbizoni külas maalides Pariisi ümbrust.
Loodusmaalidel kujutas figuure. Esiplaanile maalis ka tihti suured puud, mille võrad maalis peene pintslilöögiga.
Tema töö „Heinakoorem“, „ Homeros ja karjased “
Kasutas väga palju erinevaid vahetoone.
Jean Francois Millet
Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada.
Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus ).
Tema töö: „Viljapeade korjajad “ „Õhtupalve“
Gustave Courbet (1819- 1877 )
Oli pärit jõukast talupoja perest. Läks noorena juba Paiisi õppima. Õppis alguses kopeerides vanameistrite töid. Eitas fantaasia osa kunstis, deviisiks oli, et tuleb maalida seda, mida sa näed. 1855. Toimus Pariisis maailmanäitus, kuhu ka Courbet oma tööd esitas, aga need lükati tagasi ja siis korraldas ta isikunäituse realismi paviljonis. Selle sündmuse järgi sai kunstivool omale nimetuse.
Tema tööd on tavaliselt suuremõõtmelised.
Tema töö „Kivilõhkujad“, „Kivine jõeorg“
„Matus Ornansi’s“ Maal on 6m pikk ja kujutab 40 figuuri Courbe kodukülast. Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt ja maal on tumedates toonides.
Maalis palju merd , kus tugevaks küljeks on värvi harmoonia . Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali.
Honore Daumier (1808- 1879 )
Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust. Loominguspole kohta positiivsele tegevusele. Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga .
„Vaene Prantsusmaa!“- tüvi on purunenud, aga juured on veel head.
Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse „peredvižnikute“ nime all.
Ilja Repin- intranetis
Vassili Surikov (1848- 1916)
Maalis ajaloo teemadel , oli põhiliselt ajaloo maalija . Oma töödes ei ilustanud minevikku, vaid säilitas tõetruuduse. Maalidel rõhutab dekoratiivset elementi.
Tema töö: „Bojaaritar Morozova“, „Streletside hukkamise hommik“
Vassili Perov (1833- 1882)
Kujutas oma maalides talupoegade rasket elu ja kritiseeris vaimulike silmakirjalikust.
Maalis ka portreid ja kaastunnet rahvale.
Tema tööd: „ Jahimehed puhkamas“, „Matus“.
SKULPTUUR
Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa.
Constatin Meunier 1831 - 1905
Rahvuselt belglane, belgia skulptor , kes tegi jõulisi kujusi töölistest, põhiliselt põllutöölised, kaevurid. Tema loomingus peegeldub tööinimese hingeline suurus ja tugevus. Enamik tema töid on pronksist .
Tema tööd: „Laevalastija“, „Pudeldaja“
Realism Eestis
Realismi tähe all sündis Eesti rahvuslik kunst . Esimene Eesti soost välja paistev kunstnik oli:
Johann Köler ( 1826 -1899)
Sündis Viljandimaal saunamehe peres, mis oli suhteliselt vaene seisus tol hetkel. Õppis Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, mis jäi lõpetamata. Edasi läks Võnnu, venna juurde, kus õppis maalri ametit. Kogus raha ja sõitis Peterburgi kunstiakadeemiasse õppima. Aga algul raha polnud, siis läks tööle ja hakkas raha koguma õppimiseks.
Peterburis õppis õlimaali ja ühe kursuse lõpetas võistlustööga „ Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Veel maalis portree Aleksander II’st. Enne Itaaliasse minekut külastas sünnimaad ja maalis perest portree. Itaaliase läks õppima akvarellmaali ja jäi sinna 4 aastaks. Lisaks maalis seal veel õlitehnikas töid nagu nt „Tütarlaps allikal“. Pärast Itaalias veedetud 4 aastat suundus ta tagasi Peterburgi. Töötas Peterburi kunstiakadeemias õppejõuna, maalis mitmeid portreid Vene kultuuri ja kõrgkihi esindajatest. Tööd on ovaalformaadis, taust tumedates toonides ja teisejärguline, põhirõhk portreteeritaval. Väga oskuslikult andis edasi materjale.
Tal on olnud mitmeid näitusi Lääne Euroopas. 1879 maalis ta Tallinna Kaarli kiriku absiidile fresko „Tulge minu juurde“. Suri Peterburis,1899 oma ateljees, kuid ta on maetud Eestisse.
Esimene Eesti soost skulptor oli August Weizenberg ( 1837 - 1921)
Ta sündis Võrumaal kingsepa pojana . Lapsepõlves kaotas isa ja seetõttu pidi ta noorelt tööle hakkama. Õppis tisleriks ja seejärel läks skulptuuri õppima Berliini. Eeskujuks olid antiikskulptuurid. Tema parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad mütoloogiast. Meelismaterjal oli marmor . Tema töö „ Linda “, „Koit ja hämarik“.
Elulõpu veetis Eestis, kus ta ka suri.
Amandus Adamsnon (1855- 1929)
Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi kunstikadeemias ja seejärel oli Pariisis. Kujutab mereteemat ja allegooriat, kasutas marmorit , puitu, pronksi. Töötas ka Peterburis, kus tsaari pere tellis palju ausambaid. (nt Russalka).
Tema tööd: „Kalevipoeg ja Sarvik “, „Äreval ootel “
Elu lõpu veetis Paldiskis ning ta on maetud Pärnusse.