Renessanssi töö (0)

Renessanss -tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism . Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
R: maalikunst - kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav.
R: arhitektuur -hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat.
R: skulptuur -tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad)
R:kirjandus- Shakespeare , G.Boccaccio, F. Petrarca itaaliast
R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst.
Humanistlik iluideaal -toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas.
Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika
Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga – itaalia, madalmaad( holland , belgia, Põhja-prantsusmaa)
14 saj muusika -ars nova:
Ars nova-„uus kunst ”. 1320- 1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta. (14.saj)
Ars nova silmapaistvam helilooja - Philippe de vitry (1291-1361), guillaume de machaut (umb.1300-1377)
Itaalia muusika 14. Saj:
Trecento -itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia (=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente )
Madalmaade muusika 15-16 saj:
Madalmaade hulgas – holland,belgia,põhja-prantsusmaa( burgundia hertsogiriik)
Madalmaade vokaalpolüfoonia renessansiajastu muusika võrdkujuks – burgundia oli rikas riik, koondas enda alla kriisis ja sõjas nõrgenenud prants ,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid.
Cantus firmus-püsiv meloodia . Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis.
4-häälne polüfoonia - bassihääleliik
Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. (4 hääleline polüfoonia kujunes bassihääleliigi kasutuselevõtmisega)
A capella - renessansiajastul ja tänapäeval – esitlus ilma pilli saateta.
Orlandus Lassus :(1532-1594)
Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming – impulsiivne , dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid – kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi , 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, „matona mia cara ”. On võrreldud maalikunstnik Tintoretto’ga „püha markuse keha röövimine”. Mõju euroopa muusikale – mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste.
Giovanni Pierluigi da Palestrina : ( 1525 -1594)
Pärit roomast , itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming – kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid – rida hümne, missa , motetid, menestrelid . Tähtsamad teosed – „Super flumina babylonis”, missa „papai marcelli II”. Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale – oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt.
Hilisrenessansi kirikumuusika :
Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool , mille nimi on protestantism või ka luterlus .
Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi.
Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele.
Lutheri koraal – protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja + orel . Lutheril umb 30 koraaliviisi.
Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj:
16 saj laienes muusika tarbijate ring – tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine .
Prantsuse ilmalik laul 16 saj – šansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised.
Clement Janequin-1485-1558 – šansoonizanri kuulsaim esindaja. „lindude laul”(ilmalik laul)
Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj:
Frottola – rahvalik rütmikas tantsulaul. Esitati õukondades, korduv refrääni osa.
Villanella -rahvalik mitmehäälne laul, suur moelaul 16 saj II pool, esitati õukondades.
Balletto- populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid (refräänis)
Madrigal – 14 saj tekkinud m itmehäälne ilmalik lauluvorm.( karjuselaul ). Tunnused - tõsine armastuslaul it.keeles; tihti filosoofilise, erootilise algtekstiga; esitatakse õukonnas, haritlaste hulgas, mitte kontserdil; 5-6 häälsed, keerulised, helimaaling. Vaimulik madrigal= motett .
Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16 saj:
Hans Sachs – kuulsaim meistersinger.(nürnberg)
Richard wagner ooper „nürnbergi meisterlauljad”-käsitleti meistersingerite teemat.
Inglise ilmalik laul:
Ayr – aaria -soololaul, saadeti lauto saatel.
Instrumentaalmuusika 16. Saj:
Tabulatuur-omapärane praktiline noodikiri , mis on levinud 14-18 saj. Ei panda kirja helikõrgusi, vaid pigem mänguvõtteid.peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks.
Klahvpillid – orel,positiivorel(teisaldatav), klavikord , klavessiin ,ing: spinett , virginaal
Puhkpillid – plokkflööt,põikflööt,trompet, tromboon , tsink (väljasurnud), pommer = oboe
Keelpillid – vioola eritüübid
Sonare – sonata-> sonett . Pilliteos.
Levinumad tantsud 16 saj. – Pavaan – pidulik,väärikas,aeglane käigutants. Galliard – lõbus,kiire õukonnatants.