mudeli parameeter = 0 leidmiseks kasutatakse teststatistikut. · Sisukas (alternatiivne) hüpotees: võrdus ei kehti. · Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku · Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. empiiriline väärtus · Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvust . arvutusvalemid erinevad · Kuidas otsustada, kas
"transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. PSÜHHOLOOGIA I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia on võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene I.Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3
Formuleeritakse uurimistöö tulemus- kas hüpotees peab paika või mitte. 2 Teadustöö protsess: 6. Põhilised uurimismeetodid (kvalitatiive ja kvantitatiivne), juhtumi-, dokumendiuuring, internet. Esmalt saab meetodid liigitada järgmiselt: 1) Kvalitatiivne meetod: - subjektiive, lähtub isiku seisukohast. - spekulativne, ei saa kontrollida - poliitiline, väljendab teatud hoiakut 2) Kvantitatiivne meetod - objektiivne, empiiriline uurimine, tugineb kindlatele andmetele - hüpoteesi kontroll on võimalik - väärtusvaba Konkreetsed meetodid: 1) Juhtumiuuring. Uuuritakse teatud sündmuseid, juhumeid. Selle ostarbeks viiakse läbi intervjuusid. 2) Dokumendiuuring. 3 7. Diplomitöö koostamine ja vormistamine. Diplomitöö peab sisaldama: - selge probleemiasetusega sissejuhatuse, milles selgitatakse uurimuse või arendustöö
= 0,10 t0,1; 24= 1,71 Dispersiooni usaldusvahemik: = 0,10 ja 3. Kontrollida järgmisi hüpoteese (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10) 3.1 H0: = 50 alternatiiviga H1: 50 Et Hüpotees vastu võetaks, peab tkr > t; 1,71 > 0,6. Hüpotees võetakse vastu. H0: 2 = 800 alternatiiviga H2: 2 800 Et hüpotees vastu võetaks peab jääme kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,84 < 21,2< 36,42. Hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40- 60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida 2 -testi järgi olulisuse nivool = 0.10 hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus vahemik tõenäosus 20 0,16 40 0,16 60 0,32 80 0,08 100 0,28 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hüpoteesile 4
respondenti. Empiirilises uurimuses kirjeldati nägemispuudega inimeste tööhõiveprobleemistiku erinevaid aspekte. Tööhõivet mõjutavatest teguritest tõusid esile adekvaatne enesehinnang, oluliste isikute poolt pakutud sotsiaalne toetus ning info kättesaadavus pimedale sobivas vormis. Käsitleti nägemispuudeliste hoiakuid ja hinnanguid tööhõiveküsimustele. Selgus, et aktsepteeritavad oleksid nii töö vabal turul kui ka nn kaitstud tööl. Antud uurimuse empiiriline materjal kinnitas indiviidikeskse lähenemise vajadust nägemispuudega inimeste tööhõiveprobleemide lahendamiseks ja vajalike tugisüsteemide loomist. Järgnevalt loetelu ametitest, mida nägemispuudega respondendid uurimuse läbiviimise ajal pidasid: massöör, õpetaja, kasvataja, treener, klubitöötaja, klaverihäälestaja, ettevõtja, administraator, mööblirestaureerija, ajaloolane, ühingu juhataja, harjade valmistaja
Element üksikobjektid või sündmused Tunnus konkreetne objektiomadus, mis iseloomustab elementi . Näiteks; pikkus, laius, kõrgus, kaal, kiirus, vanus, maht, saagikus, tootlikus, käive , jne . Tunnused võivad varieeruda ehk erineda. Tunnused on väärtused ja statistika peab seda väga tähtsaks. 1. Nominaalväärtus 2. Ordinaalväärtus 3. Meetriline väärtus 4. Hierarhiline väärtus (järjestusväärtus) 5. Empiiriline väärtus Valim on statistiline termin, mis näitab kui suur osa üldkogumist on haaratud uuringuga. Sündmused võivad olla: 1. Võimatud Mikk Pahapill ei saavuta 10 k punkti 2. Juhuslikud 3. Kindlad Juhuslikel suurustel on piirid Statisitline uuring Statistiline uuring toetub hangitavale infoleja vastusena annab informatsiooni nähtuse kohta Uuring jaguneb etappidesse: · Ülesanne · Uuringu objekt
· Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). · Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid; sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud
5. Jaotusfunktsioon Juhusliku suuruse jaotusfunktsioon näitab seda, kui suur on tõenäosus, et juhuslikult valitud suurus esineb. Juhusliku suuruse p-kvantiil on tõenäosus, et juhuslik suurus satub p-protsendilise tõenäosusega. Q-täiendkvantiil on tõenäosus et juhuslik suurus ei esine q-protsendilise tõenäosusega. 4 6. Graafikud Joonis 1. Puude diameetri jaotushistogramm Joonis 2. Empiiriline jaotusfunktsioon 5 7. Valemid N 1 X Ruut = N X i =1 I 2 - Ruutkeskmine N X harm = N (1 / x ) - Harmooniline keskmine i =1 i N 1 X geom = exp( N
dispersioon vaatluste arv pearsoni korrelatsioonikoefitsient nullhüpotees vabadusastmete arv parameetri empiiriline väärtus olulisuse tõenäosus, kui ühepoolne hüpotees parameetri kriitiline väärtus, kui ühepoolne hüpotees olulisuse tõenäosus, kui kahepoolne hüpotees parameetri kriitiline väärtus, kui kahepoolne hüpotees mega ja vasaku käe nimetissõrmega lauale koputades on koputamise kiirus utatakse 13st isikust moodustatakse juhuvalimit ning loendatakse, mitu koputust ul.
ni(emp) ni(normaal) ni(eksponent) ni(ühtl) f(eksponent) f(norm) f(ühtl) 0,016 0,014 0,012 0,01 0,008 0,006 0,004 0,002 0 80-100 0,008 0,006 0,004 0,002 0 80-100 0,012 0,01 0,008 0,006 0,004 0,002 0 6. empiiriline ühtlane 1 9 0,04 0,09 2 15 0,08 0,15 3 18 0,12 0,18 4 19 0,16 0,19 5 30 0,2 0,3 6 32 0,24 1,2 0,32 7 33 0,28 0,33 8 37 1 0,32 0,37 9 41 0,36 0,41 0,8
Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada. Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal. -Otsene tagasiside, mida teistelt saadakse: oluline on saada teavet oma tegevuse tulemuste ja võimete kohta; lapsed ei pruugi nõus olla arvamuste osad oma välimuste kohta
3.Kontrollida järgmisi hüpoteese: (Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,1) alternatiiviga Studenti funtktsioon: t(0,1;24) = 1,711 Hüpotees vastab tõele, kuna ja 1,3 < 1,711 Võtan vastu H0 hüpoteesi. alternatiiviga 2 statistiku vasak kriitiline piir: 2 statistiku parem kriitiline piir: Kuna , siis on tingimus täidetud ning hüpotees kehtib. Võtan vastu H0 hüpoteesi. 4.Valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega Vahemi km ni Pi 0-20 4,00 0,16 20-40 5,00 0,20 40-60 1,00 0,04 60-80 7,00 0,28 80-100 8,00 0,32 25,00 1,00 Kontrollida 2 testi järgi olulisuse nivool = 0,1 järgmisi jaotushüpoteese: 4.1 Põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus (parameetrid tuleb hinnata valimi järgi) intervall
Milline on erivajadustega laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda? Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega? Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda? Uurimus on empiiriline ja kvantitatiivne, andmete kogumiseks viidi läbi lastevanemate ankeetküsitlus ja intervjuuõpetajatega ühes Tallinna linna lasteaias. Valimi moodustavad Tallina linna lasteaia 10 rühma (5 eesti õpekeelega ja 5 vene õpekeelega). Lapsevanemad valiti välja vabatahtlikkuse alusel. Üldiselt oli jägatud 170 ankeeti. Õpetajatega räägiti isiklikult. Valimisse kuulus 20 õpetajat ning 10 õpetaja abisid. Küsimustikule vastas 150 lapsevanemat.
pdf]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017]. [4] Euroopa Keskkonnaagentuur, "Toidujäätmed," 2012. [http://www.eea.europa.eu/et/eka- signaalid/signaalid-2012/lahivaates/toidujaatmed]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017]. [5] E. Royte, "One-Third of Food Is Lost or Wasted: What Can Be Done," 2014. [http://news.nationalgeographic.com/news/2014/10/141013-food-waste-national-security- environment-science-ngfood/]. [Kasutatud: 18. veebruar, 2017]. [6] E. Tamm, "Toidujäätmed empiiriline uuring Harju maakonna lõuna-buffet restoranide näitel," 2014. [file:///C:/Users/MairitLeemets/Downloads/Toiduj%C3%A4%C3%A4tmed+ %E2%80%93+empiiriline+uuring+Harju+maakonna+l%C3%B5una-buffet+restoranide+n %C3%A4itel.+Food+Waste+ %E2%80%93+Empirical+Study+on+the+Example+of+Harju+County+Buffet+Lunch+Restaurants %20(1).pdf]. [Kasutatud: 19. veebruar, 2017]. [7] L. Maasik, "Pestitsiidide kasutamine maailmas," 2013. [http://www
3. Küsimus Kontrollida järgmisi hüpoteese: Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,1 alternatiiviga 4 Studenti funtktsioon: t(0,1;24) = 1,711 Hüpotees vastab tõele, kuna ja 0,90 < 1,711 Võtan vastu H0 hüpoteesi. alternatiiviga 2 statistiku vasak kriitiline piir: 2 statistiku parem kriitiline piir: , siis on tingimus täidetud ning hüpotees kehtib. Võtan vastu H0 hüpoteesi. a.i. 4. Küsimus Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40-60, 60-80 ja 80-100 Intervalli Vahemik Elemente Tõenäosus Intervalli nr keskmine 1 0-20 7 0.28 9.86 2 20-40 4 0.16 33.75 3 40-60 6 0.24 47.33 4 60-80 4 0.16 73.25
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide
- Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi. 6) Koosta võrdlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi kasutamise kohta. - Kvalitatiivuuring: nt inimeste käitumise vaatlemine, kus reaalselt
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada.
Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 2.1. Meetodi valiku põhjendus................................................................................................7 2.2 Analüüs – multifilmide kangelaste mõjust 11.klassi õpilastele.........................................8 Kokkuvõtte...............................................................................................................................
Summad: 305 0,984600304 300,3030927 p= 0,028523453 ehk p >0,05 ehk H1 Tunnus test jaotus ei lähene normaaljaotusele 23 Tabel 18. Tunnuste hinne ja riigieksami tulemus CHITEST. Empiiriline jaotus Reasildid kõrge madal Üldkokkuvõte 2 5 12 17 3 10 52 62 4 39 28 67
1,711 > 0,911. Seega on hüptees tõene. 3.2 H0: 2 = 800 alternatiiviga H1: 2 800 s 2 ( N - 1) x2 = 2 814,42 24 x2 = = 25,00 741,6 Hüpotees ütleb et arvutatud 2 peab jääma kahe kriitilise väärtuse vahele, ehk 2 a/2 < arvutatud 2< 2 1-a/2 ja nii meil ongi, ehk 13,85<25,00<36,42 - Seega on hüptees tõene. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm ...võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40-60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida 2-testi järgi olulisuse nivool = 0.10 järgmisi jaotushüpoteese: vahemik ni pi xi 0-20 6 0,2 9,833 4 21-40 7 0,2 33 8 41-60 4 0,1 49,25 6 61-80 5 0,2 70 0 81-100 3 0,1 90 2
Kant aga järeldab: Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla Kogemusest! "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega..------ Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema.
erinevuses, alles sellele saab tugineda mõte võimalikust teadusest ja tema ulatusest. Kant väidab,et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Aprioorsne tunnetus jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. On olemas sünteetilised otsustused a posteriori, millel on empiiriline päritolu, kuid on ka selliseid, mis on tõsikindlad a priori ning puhtast arust ja mõistusest pärinevad. A priori anal on paratamatu, ei ole üldkehtiv. Aposteriori sünteet on üldkehtiv, ei ole paratamatu.Kogemu-sotsustused on alati sünteetilised. Matemaati-lised otsustused on kõik sünteetilised.Kanti põhiideeks on see,et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk.Metafüüsika peamise sisu moodustab
Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836. aastal August Laurent ja 1845. aastal Charles Mansfield, kes alustas ka esimest tööstuslikku benseeni tootmist. A.W. Hoffmann kelle all Mansfield töötas oli esimene kes kasutas sõna ,,aromaatne", et määrata benseeni kuuluvust mingisse rühma.[1] Benseeni empiiriline valem oli juba ammu teada. Kuna ühe süsiniku aatomi kohta on vaid üks vesinik oli teadlastele keeruline tema struktuuri välja nuputada. Esimesena proovisid seda teha Archibald Scott Couper 1858.aastal ja Joseph Loschmidt 1861. Nad pakkusid, et benseenis on mitu kahekordseid sidemeid või benseen koosneb mitmest rõngast. Aga tol ajal oli aromaatsete ühendite uurimine alles varajases staadiumis ja teooriate tõestamiseks ei olnud piisavalt materjali.[1]
Keskmomendid 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem Annab võimaluse hinnata tõenäosust, et hälve JS X või mat ootusest on suurem/väiksem kui arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi maht n on kogumi tulemus, n sõltumatut vaatlust. Polügon ja histogramm 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF
sajandi 20-ndail ja 30-ndail aastail – domineeriv empiristlik lähenemine teadusliku teadmise päritolule, loomusele ja põhjendatusele. Teadmise allikana vaadeldi justkui enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, oli ju loodusteaduslik teadmine empiiriliselt – eksperimendis või vaatluses – kinnitatav teadmine. 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas pole teadusliku teadmise empiiriline kinnitamine enamasti sugugi niisama lihtne ülesanne. 20. sajandil kasutati loodusteaduslikes teooriates juba reeglina selliseid mõisteid, millel ei ole vahetut vastet vaadeldavas tegelikkuses. Niisugusteks mõistetaks on näiteks “punktmass”, “vaakum”, “ideaalne gaas” jt. Sedalaadi mõistete abil formuleerib loodusteadus universaalse kehtivuspretensiooniga lauseid – näiteks loodusseaduste kohta. Kuid vahetus vaatluses saab
teadus peab sarnanema loodusteadustele, ehkki arvestab probleemidega (mudelid kui reaalsuse metafoorid) – Ennustavad mudelid, mida seejärel kontrollida empiiriliselt – N: füüsikaline politoloogia (Taagepera > parlamendi optimaalne suurus = kuupjuur rahvaarvust) – N: peavoolu majandusteadus Kaardistamine (surveys) • Hõlmab erinevaid andmete kogumise ja analüüsi meetodeid • Peamised omadused: – Lai ja kõikehõlmav – Ajaliselt piiritletud – Empiiriline – Võimaldab kvantitatiivset analüüsi • Vt küsitluste kohta loeng IV Kaardistamise ohud • Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest • Pinnapealsus • Vastuste usaldusväärsus • Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul • Madal vastuste osakaal Võrdlev meetod • Probleemide või nähtuste uurimine kahes või enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio- kultuurilisi aspekte (institutsioonid, tavad, väärtused,
1. H0 : μ = 50 alternatiiviga H1 : μ 50 09 Et hüpotees vastu võetaks, peab tkr > t; 1,7109 > 0,2892. Hüpotees H0 vastab tõele. 3.2. H0 : σ2 = 800 alternatiiviga H2 : σ2 800 84 Et hüpotees vastu võetaks peab jääme kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,8484 < 29,0575 < 36,4150 . Hüpotees H0 vastab tõele. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40-60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida - testi järgi olulisuse nivool α = 0,10 järgmisi jaotushüpoteese: Inte rvalli nr Vahe mik Ele mente Tõenäosus Inte rvavalli keskmine 1. 0 – 20 6 0,24 9,17 2
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad.
KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV ABSTRAKTSIONISM(1910, nonfiguurne, esemetu kunst) Pilt on abstraktne siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda: I Ekspressiivne suund VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale rütm, maalilisus, värvide mäng. II Konstruktiivne/Geomeetriline suund PIET MONDRIAN, kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY KAASAEGNE ARHITEKTUUR(20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud pe...
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus.
Enamik mittetööstuslikust kasutusest on piiratud benseeni kantserogeensuse tõttu.Sõna "benseen" tuleb ajalooliselt "bensoiinist", aromaatsest vaigust, mida teati Euroopas juba 15. sajandil Kagu-Aasia tootena. Bensoiinist saadi happeline materjal, mida kutsuti "bensoiini lilledeks" ja mis tõenäoliselt oli bensoehape.Michael Faraday isoleeris ja identifitseeris esimesena benseeni 1825. aastal õlisest jäägist ning nimetas selle vesiniku bikaburetiks.Benseeni empiiriline valem oli ammu teada, kuid selle polüküllastamata struktuuri ühe vesinikuga iga süsiniku kohta oli raske määrata. 1865. aastal avaldas Saksa keemik Friedrich August Kekulé prantsuskeelse artikli, kus väitis, et struktuur koosnes kuuelülilisest süsinikuaatomite ringist vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega. Aasta hiljem andis ta samal teemal välja palju pikema saksakeelse artikli. Kekulé kasutas varasematel aastatel kogutud eksperimenditulemusi, mis
Kriitika läbi satiiri renessansi autoritel olukirjeldus (tüüpiline) Klassikalised zanrid 19.saj eesmärk oli olla I faas materialistlik, taanduvad, ei kasutata objektiivne (paratamatult on empiiriline enam klassikalisi aga kõik subjektiivne) II faas sentimentalism, värsimõõte Tähelepänu veel rohkem tundeline Rom. koos valg sellele, mis toimub tegelaste
3 21 Null hüpotees: 4 6 Sisukas hüpotees: 5 25 6 4 7 18 2. Vaatlusandmetest parameetri empiirilise väärtuse leidmine 8 8 Valimi maht 9 2 Valimi keskmine 10 14 Valimi standardhälve 11 7 12 7 standardviga 13 15 teststatistiku empiiriline väärtus 14 3 15 24 3. Kriitilise väärtuse leidmine antud olulisuse nivool 16 14 olulisuse nivoo 17 13 teststatistiku kriitiline väärtus 18 7 19 14 4. Parameetri empiirilise väärtuse võrdlemine kriitilisega 20 16 21 12 parameeter langeb kriitlisse piirkonda 22 9
Grammatiliste kategooriate väljendamine: (analüütiline, sünteetiline) · Afiksatsioon e aglutinatsioon tüvesid ja lõppe kokkuliitev keel? · Fleksioon e tüvevaheldused · Redublikatsioon liitmise erijuhtum, tüvi kordub täielikult · Abisõnad 21. Keeleuniversaalid 1. Keeleuniversaalid. Kas on universaalseid omadusi keeltes ? Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud, materjaliks kümnete mõnikord isegi sadade keelte andmed. Nii paljude keelte hoolikas analüüs samu mõisteid ja meetodeid rakendades on raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed
Viia Lepane 5.09.2012 37 Viia Lepane 5.09.2012 38 Näide Ainete ohutuskaart On seadustatud, aine ohutuskaart (Safety Card). Ohutuskaardis peavad Aine Empiiriline CAS nr. EINECS nr. olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; nimi valem 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; Ammoniaak NH3 7664-41-7 231-635-3 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik;
Võrdsete dispersioonide eeldusel Pooled Variance arvutatud ühine dispersioon Hypothesized_Mean_Difference Oletatav keskmiste erinevus df Vabadusastmete arv t Stat t-statistiku empiiriline väärtus Olulisuse tõenäosus ühepoolse P(T<=t) one-tail hüpoteesi korral t-statistiku kriitiline (tabeli) t Critical one-tail väärtus etteantud olulisuse nivoo
Variant Z, Kahest tööst kokku 1. Rooma helleniseerumise tunnused A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. C Teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 3. Millised toesed kuulusid järgmistele autoritele ja oli see A rea variant (utoopia politeia jne) a.Utoopia = T.More b.Politeia = Platon c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler e. Maailm kui tahe ja kujutlus = A.Schopenhauer 4. Tuua välja keskaja filosoodia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid.
m 91 Ülesanded 1. Tallinnas fikseeriti 100 päeva jooksul kiirabi väljakutsete sagedused. Saadi järgmised tulemused: Väljakutsete arv Sagedus 0 10 1 26 2 31 3 18 4 8 5 7 Mis jaotusega on teie meelest väljakutsete sagedus? Leidke selle jaotuse parameetr(te)le suurima tõepära (STP) hinnang. Konstrueerige teststatistik kontrollimiseks, kas empiiriline jaotus vastab teie poolt pakutud teoreetilisele tõenäosusele. Olulisusnivooks võtke 0.05. Lahendus Väljakutsete ~ (~ ni−ni)2 sagedus ni p´i ni arv i ~n
1601 12.174 5 1.84169E-07 1.27998E-07 5 ^2 emp 49.9989555 tabelist ^2 crit 14.1 Intervallida arv 10 järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis · Hinnata nominaaljaotuse võimalus mõõtmisele B mõõtmistulemuste alusel. Empiiriline 2EMP= Kriitiline 2CRIT on saadav 2 tabelist. Tabelist kriitiline 2CRIT [=0,05, (10 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)] 2CRIT 2EMP Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis · Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõtme B mõõtepunktide vahel. Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide vahel, kui FEMP< FCRIT Faktorite arv p, antud töös on faktoreid 10
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli
s = 0,9986496 ( 0,64 ; 1,26 ) 3.3 Keskmise palga vahemikhinnang s2 = 3902,2308 s = 62,467838 ( 249,32 ; 288,53 ) 3. Testida olulisuse nivool 0,1 hüpoteese H0: M kesk palk on 250 ühikut H1: M kesk palk on väiksem kui 250 ühikut H0: >=250 H1: < 250 korrigeeritud valimi maht n 10 empiiriline väärtus N+ 7 olulisuse nivoo 10% vasakpoolne kriitiline väärtus 3 parempoolne kriitiline väärtus N+ kr 7 be definitsioonid ritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaa i võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25%. võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% d
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Psühholoogia aine ja struktuur Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele Teaduslik kriteerium: defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks:
3. Kontrollida järgmisi hüpoteese (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,10) 3.1 H0: = 50 alternatiiviga H1: 50 Et Hüpotees vastu võetaks, peab tkr > t; 1,71 > -0,645. Seega hüpotees H0 võetakse vastu. 3.2 H0: 2 = 800 alternatiiviga H2: 2 800 Et hüpotees H0 vastu võetaks peab jääme kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,84 < 26,04 < 36,42. Hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40- 60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida - testi järgi olulisuse nivool = 0,10 järgmisi hüpoteese. Intervalli Intervalli nr Vahemik Elemente Tõenäosus keskmine 1 0-20 5 0,2 6,8 2 20-40 6 0,24 30,3
Mõjuv telgkoormus Fa=479 N Siis Fa/C0=479/10800 ≈ 0,05 Seega e=0,25 X=0,56 ja Y= 1,75 Kuna aga Fa/Fr = 479/2292 ≈ 0,21 < e =0,25 Siis ekvivalentjõud P = Fr = 2292 N Laagri tööressurssi leiame valemiga Lh10= (106/60n)*(C/P)p Kus n – laagrivõru pöörlemissagedus, n = 300 min-1 6 C – laagri dünaamiline kandevõime, C = 16500 N, p – empiiriline astendaja ( 3-kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Siis Lh10 = (106 / 60*300)*(16500/2292)3 ≈ 20727 töötundi. Analüütilise arvutuse ja SKF arvutusprogrammi abil saadud tulemuse erinevus ((20781 – 20727) / 20781)*100 ≈ 0,26 % 8. Veerelaagrite eelised ja puudused liugelaagrite ees Eelised: Kõrge töökindlus ja väike hooldusvajadus Väike määrimisvajadus Väike hõõrdumine
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
