Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr. 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid
MHT/2010
3
9
7
4
7
7
Üliõpilane: Üliõpilaskood:
Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood:
Andmed
Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs)
91
96
79
95
10
39
69
38
40
5
0
96
24
22
75
79
82
86
91
74
75
25
12
71
85
Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs)
xi
2,8
2,2
4,0
1,1
5,1
yi
6,9
6,1
9,8
7,2
15,3
Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli
leidmiseks (mahuga N=5)
Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7)
1,3
0,2
0,7
4,2
3,6
2,6
1,9
Lahenduse kontrollelemendid
Ülesanne/alamülesanne
1 Keskväärtus: Dispersioon: Standardhälve:
Mediaan: Me = 74 Haare :
2 Keskväärtuse usaldusvahemik : (47,38 ; 69,34) Dispersiooni usaldusvahemik: (679 ; 1791)
3. 3.1 t- statistik : t=1,3 Järeldus:
võetakse vastu
3.2
- statistik: Järeldus:
võetakse vastu
4 4.1 58 30,5
- statistik: Järeldus: lükatakse tagasi
4.2 0,017
- statistik: 31,46 Järeldus:lükatakse tagasi
4.3
- statistik:
6 Järeldus:lükatakse tagasi
7
– statistik:
0,29 Järeldus: lükatakse tagasi
8 F- statistik: F= 0,404 Järeldus: võetakse vastu
9 9.1
2,73 2,08 Regressioonimudel :
9.2, 9.3 3,89 olulisus: pole oluline
1,16 olulisus: on oluline
9.4 F-statistik: F=1,64 Järeldus: võetakse vastu
9.5 Väljundi usaldusvahemiku poollaiused :
: :


Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr. 1

OSA A
  • On antud valim A mahuga N = 25
    Abistavad tehted on koondatud tabelisse
    jrk
    ni
    xi
    ni * xi
    ni
     
    1
    1
    0
    0
    3405,89
    41,19
    3405,89
    2
    1
    5
    5
    2847,29
    29,36
    2847,29
    3
    1
    10
    10
    2338,69
    19,52
    2338,69
    4
    1
    12
    12
    2149,25
    16,15
    2149,25
    5
    1
    22
    22
    1322,05
    4,07
    1322,05
    6
    1
    24
    24
    1180,61
    2,62
    1180,61
    7
    1
    25
    25
    1112,89
    2,01
    1112,89
    8
    1
    38
    38
    414,53
    1,40
    414,53
    9
    1
    39
    39
    374,81
    1,91
    374,81
    10
    1
    40
    40
    337,09
    2,50
    337,09
    11
    1
    69
    69
    113,21
    54,49
    113,21
    12
    1
    71
    71
    159,77
    60,56
    159,77
    13
    1
    74
    74
    244,61
    70,25
    244,61
    14
    2
    75
    150
    553,78
    147,29
    276,89
    16
    2
    79
    158
    852,02
    176,04
    426,01
    18
    1
    82
    82
    558,85
    99,64
    558,85
    19
    1
    85
    85
    709,69
    111,97
    709,69
    20
    1
    86
    86
    763,97
    116,25
    763,97
    21
    2
    91
    182
    2130,74
    277,62
    1065,37
    23
    1
    95
    95
    1342,49
    158,30
    1342,49
    25
    2
    96
    192
    2833,54
    326,75
    1416 ,77

    25,00
    58,36
    1029,83
    1719,89
    22560,72
    Leida selle valimi:
    Keskväärtus:
    Hinnang:
    Dispersioon:
    Hinnang:
    Standardhälve:
    Mediaan:Me = 74– järjestatud arvukogumi keskmine arv
    Haare:
  • Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud.
    Eeldan, et üldkogum on normaaljaotusega ning võtan olulisuse nivooks α = 0,10
    Olulisuse nivoo ehk tõenäosus, et tegelik väärtus satub väljapoole usaldusvahemikku on 0,1.
    Seega usaldustõenäosus p = 1 – α = 1 – 0,1 = 0,9 ehk 90%
    k = n-1 = 24 näitab vabaduse astmeid.
    Dispersiooni usaldusvahemikud:
    leian - jaotuse täiendkvantiilid. Seda teen kasutades Exceli funktsiooni:
    Dispersiooni 90%-line usalduspiirkond on (679 ; 1791)
    Keskväärtuse usaldusvahemik:
    Keskväärtuse 90%-line usalduspiirkond on (47,38 ; 69,34)
    3.Kontrollida järgmisi hüpoteese:
    (Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks α = 0,1)
    alternatiiviga
    Studenti funtktsioon: t(0,1;24) = 1,711
    Hüpotees vastab tõele, kuna
    ja 1,3 Võtan vastu H0 hüpoteesi.
    alternatiiviga
    χ2 statistiku vasak kriitiline piir:
    χ2 statistiku parem kriitiline piir:
    Kuna , siis on tingimus täidetud ning hüpotees kehtib.
    Võtan vastu H0 hüpoteesi.
    4.Valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega
    Vahemik m
    ni
    Pi
    0-20
    4,00
    0,16
    20-40
    5,00
    0,20
    40-60
    1,00
    0,04
    60-80
    7,00
    0,28
    80-100
    8,00
    0,32
     
    25,00
    1,00
    Kontrollida χ2 – testi järgi olulisuse nivool α = 0,1 järgmisi jaotushüpoteese:
    4.1 Põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus ( parameetrid tuleb hinnata valimi järgi)
    intervall
    0-20
    10
    4
    40
    400
    2304
    9216
    20-40
    30
    5
    150
    4500
    784
    3920
    40-60
    50
    1
    50
    2500
    64
    64
    60-80
    70
    7
    490
    34300
    144
    1008
    80-100
    90
    8
    720
    64800
    1024
    8192
    k = 5

    25
    1450
    106500
    4320
    22400
    Nüüd hindan parameetreid:
    Intervall
    m
    ti
    (ti)
    0-20
    4
    0,16
    0
    -1,81858
    -0,46485
    0,08187
    2,04675
    1,864021
    20-40
    5
    0,20
    20
    -1,19535
    -0,38298
    0,16732
    4,183
    0,159572
    40-60
    1
    0,04
    40
    -0,57212
    -0,21566
    0,23958
    5,9895
    4,156459
    60-80
    7
    0,28
    60
    0,051105
    0,02392
    0,22783
    5,69575
    0,298656
    80-100
    8
    0,32
    80
    0,674333
    0,25175
    0,15145
    3,78625
    4,689518
     ∑
    25
    1,00
    100
    1,297561
    0,4032
     
     
     

    11,16823
    Funktsiooni väärtuse kohal ti arvutan valemist (tähistan muutuja x- ga):
    χ2 vabadusastmete arv on
    Exceli arvutuskeskkonnas:
    Kuna , siis lükatakse tagasi, st. Normaaljaotus ei sobi.
    4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (parameeter tuleb hinnata valimi järgi)
    Arvutan eksponentjaotuse hinnangulise parameetri:
    N=25
    Intervall m
     
     
    0-20
    0,29
    4
    7,25
    1,459
    20-40
    0,21
    5
    5,15
    0,004
    40-60
    0,15
    1
    3,66
    1,929
    60-80
    0,10
    7
    2,59
    7,480
    80-100
    0,07
    8
    1,84
    20,591
     ∑
     
    25
     
    31,464
    χ2 vabadusastmete arv on
    Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas:
    Kuna , siis lükkan
    tagasi.
    Tegemist on mingi muu jaotusega, eksponentjaotus see ei ole.
    4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus parameetritega a=0 ja b=100
    Intervall m
     
     
     
    0-20
    0,2
    5,0
    4
    0,20
    20-40
    0,2
    5,0
    5
    0,00
    40-60
    0,2
    5,0
    1
    3,20
    60-80
    0,2
    5,0
    7
    0,80
    80-100
    0,2
    5,0
    8
    1,80
     ∑
    25
    6,0
    χ2 vabadusastmete arv on
    Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas:
    Kuna
    siis lükkan
    tagasi:
    Tegemist pole ühtlase jaotusega.
    5. Konstrueerida samas teljestikus graafikud
    Graafikud koostan järgmiste tabelite abi:
    Jaotustiheduse tabel
    0
    0,002379
    0,017135
    0,010
    10
    0,003994
    0,014437
    0,010
    20
    0,006085
    0,012163
    0,010
    30
    0,008413
    0,010248
    0,010
    40
    0,010555
    0,008634
    0,010
    50
    0,012017
    0,007274
    0,010
    60
    0,012415
    0,006129
    0,010
    70
    0,01164
    0,005164
    0,010
    80
    0,009903
    0,004351
    0,010
    90
    0,007646
    0,003666
    0,010
    100
    0,005357
    0,003088
    0,010
    Hüpoteetiliste histogrammide tabel.
    Intervall m
     
    0-20
    10
    4
    2,04
    7,25
    5
    20-40
    30
    5
    4,18
    5,15
    5
    40-60
    50
    1
    5,99
    3,66
    5
    60-80
    70
    7
    5,69
    2,59
    5
    80-100
    90
    8
    3,79
    1,84
    5
    Empiirilise jaotuse histogrammi graafik
    Normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik.
    Eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik
    Ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik
    Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus
  • Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud:
  • Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik
  • Ühtlase jaotusfunktsiooni graafik parameetritega a=0 ja b=100
    Empiiriline jaotusfunktsioon on teoreetilise jaotusfunktsiooni nihutamata ja mõjus hinnang. See on trepina kasvav funktsioon, astme kõrgus on .
  • Kontrollin Kolmogorovi- Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a=0, b=100 ühtlane jaotus (eelmisel joonisel punasega ).
    (α=0,10; seega testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238)
    DN on empiirilise ja hüpoteetilise jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus, st.
    jrk
    xi
    di
    1
    0
    0
    0,04
    0,00
    0,04
    2
    5
    0,05
    0,03
    0,01
    0,03
    3
    10
    0,1
    0,02
    0,02
    0,02
    4
    12
    0,12
    0,04
    0,00
    0,04
    5
    22
    0,22
    0,02
    0,06
    0,06
    6
    24
    0,24
    0,00
    0,04
    0,04
    7
    25
    0,25
    0,03
    0,01
    0,03
    8
    38
    0,38
    0,06
    0,10
    0,10
    9
    39
    0,39
    0,03
    0,07
    0,07
    10
    40
    0,4
    0,00
    0,04
    0,04
    11
    69
    0,69
    0,25
    0,29
    0,29
    12
    71
    0,71
    0,23
    0,27
    0,27
    13
    74
    0,74
    0,22
    0,26
    0,26
    14
    75
    0,75
    0,19
    0,23
    0,23
    15
    75
    0,75
    0,15
    0,19
    0,19
    16
    79
    0,79
    0,15
    0,19
    0,19
    17
    79
    0,79
    0,11
    0,15
    0,15
    18
    82
    0,82
    0,10
    0,14
    0,14
    19
    85
    0,85
    0,09
    0,13
    0,13
    20
    86
    0,86
    0,06
    0,10
    0,10
    21
    91
    0,91
    0,07
    0,11
    0,11
    22
    91
    0,91
    0,03
    0,07
    0,07
    23
    95
    0,95
    0,03
    0,07
    0,07
    24
    96
    0,96
    0,00
    0,04
    0,04
    25
    96
    0,96
    0,04
    0,00
    0,04
     ∑ 0,29
    Lükkan
    tagasi. Põhikogumi jaotuseks pole ühtlane jaotus.
  • Jagan valimi viieks võrdse mahuga osaks. Kontrollin moodustunud rühmade keskväärtuse homogeensushüpoteesi:
    Selleks kasutan dispersioonanalüüsi metoodikat. Olulisuse nivoo on α = 0,05
    i/r
    1
    2
    3
    4
    5
    1
    91
    96
    79
    95
    10
    74,2
    58,36
    15,84
    250,9056
    1333,70
    2
    39
    69
    38
    40
    5
    38,2
    58,36
    -20,16
    406,4256
    513,70
    3
    0
    96
    24
    22
    75
    43,4
    58,36
    -14,96
    223,8016
    1620,80
    4
    79
    82
    86
    91
    74
    82,4
    58,36
    24,04
    577,9216
    42,30
    5
    75
    25
    12
    71
    85
    53,6
    58,36
    -4,76
    22,6576
    1073,80
     
     ∑
     
     
     
     
    291,8
     
     
    1481 ,712
    4584,30
     
    370,428
    916,86
    F statistik
    0,404018
    Üldkeskmise leidmine
    =58,36
    Üldine rühmasisene dispersioon
    =916,86
    Rühmadevaheline dispersioon
    =370,428
    F- statistiku kriitiline väärtus on:
    Kuna , siis võtan hüpoteesi vastu ja loen keskväärtused hüpoteesi põhjal homogeenseteks.
    Kusjuures F- statistiku väärtus tuli väga väike võrreldes kriitilise väärtusega, seega homogeenus on tugev.
    OSA B
    vajalikud andmed:
    Paarisvalim (xj, yj) mahuga 2x5 arvu. Valim B1, N = 5
    xi
    yi
    2,8
    6,9
    2,2
    6,1
    4
    9,8
    1,1
    7,2
    5,1
    15,3
    Korduskatsete sari dispersiooni määramiseks mahuga 7 arvu. Valim B2, w = 7
    1,3
    0,2
    0,7
    4,2
    3,6
    2,6
    1,9
  • Leida ühefaktoriline lineaarne regressioonimudel ja analüüsida selle täpsust.
    Olulisuse nivoo on etteantult α = 0,05
  • Leian mudeli parameetrite hinnangud
     
    1
    2,8
    6,9
    19,32
    7,84
    47,61
    -0,24
    -2,16
    0,5184
    0,0576
    4,6656
    0,161783
    2
    2,2
    6,1
    13,42
    4,84
    37,21
    -0,84
    -2,96
    2,4864
    0,7056
    8, 7616
    0,099876
    3
    4
    9,8
    39,2
    16
    96,04
    0,96
    0,74
    0,7104
    0,9216
    0,5476
    0,330169
    4
    1,1
    7,2
    7,92
    1,21
    51,84
    -1,94
    -1,86
    3,6084
    3,7636
    3,4596
    0,024969
    5
    5,1
    15,3
    78,03
    26,01
    234,09
    2,06
    6,24
    12,8544
    4,2436
    38,9376
    0,536731

    15,2
    45,3
    157,89
    55,9
    466,79
    0
    0,00
    0
    9,692
    56,372
    1,153529
    Tabelis esitatud suurustest vajavad selgitusi:
    ja sama asi vastavate y- väärtustega.
    Toon välja järgmised hinnangud:
    Arvutan parameetrite väärtuste hinnangud:
    Regressioonimudel:
  • Leian mudeli parameetrite hinnangute usaldusvahemikud ja kontrollin mudeli liikmete olulisust kasutades korduskatsete sarja
    r
    1
    1,3
    -0,77
    0,60
    2
    0,2
    -1,87
    3,50
    3
    0,7
    -1,37
    1,88
    4
    4,2
    2,13
    4,53
    5
    3,6
    1,53
    2,34
    6
    2,6
    0,53
    0,28
    7
    1,9
    -0,17
    0,03

    14,5
    0,00
    13,15
    2,0714286
    2,192381
    0,2262052
    2,5289743
    0,4756104
    1,5902749
    f=7-1
    6
    1,1638186
    3,8914027
    Tabelis esitatud suurused on arvutatud valemite järgi:
    usaldusvahemikud:
    kontrollin parameetrite olulisust:
    , seega parameeter b1 on oluline
    , seda ka absoluutväärtuses, seega parameeter b0 ei ole oluline.
    9.4 Kontrollin mudeli adekvaatsust
    Leian statistiku, mis näitab selle mudeli poolt prognoositud ja tegelike y väärtuste erinevust. Selliseks statistikuks on Fisheri statistik.
    Selleks kasutan valemeid:
    Nr.
    1
    2,8
    6,9
    8,56
    -1,66
    2,76
    2
    2,2
    6,1
    7,31
    -1,21
    1,47
    3
    4
    9,8
    11,06
    -1,26
    1,58
    4
    1,1
    7,2
    5,02
    2,18
    4,75
    5
    5,1
    15,3
    13,35
    1,95
    3,81

    15,2
    45,3
    45,30
    0,00
    14,36
    3,59
    Arvutan Fisheri statistiku väärtuse:
    Seega saab vastu võtta
    ,leitud mudel on adekvaatne.
    9.5 Leian mudeli poolt prognoositava väljundi usaldusvahemikud punktides:
    x = 1; x = 3; x = 5
    Selleks koostan Exceli arvutuskeskkonnas järgmiste valemite põhjal arvutustabeli:
    x
    y(x)
    alumine
    ülemine
    1
    4,8128766
    -2,04
    4,16
    1,17
    2,87
    1,94
    7,69
    3
    8,9767231
    -0,04
    0,00
    0,66
    1,62
    7,36
    10,60
    5
    13,14057
    1,96
    3,84
    1,14
    2,80
    10,34
    15,94
    1,4806691
    9,692
    t
    2,447
    usaldusvahemikud:
    9.6 regressioonisirge graafik koos katsepunktide ja leitud usaldusvahemikega
  • Vasakule Paremale
    Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #1 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #2 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #3 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #4 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #5 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #6 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #7 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #8 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #9 Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr-1 #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 471 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mannu1234 Õppematerjali autor
    Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid

    Sarnased õppematerjalid

    Rakendusstatistika
    13
    docx

    Rakendusstatistika

    Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 3,3 2,0 4,6 3,9 3,0 2,7 6,3 Lahenduse kontrollelemendid Ülesanne/alamülesanne 1 Keskväärtus: Dispersioon:814,0567 Standardhälve:28,53 Mediaan: Me = 41 Haare: 2 Keskväärtuse usaldusvahemik: (35,08 ; 54,60) Dispersiooni usaldusvahemik: (536,45 ; 1410,64) 3. 3.1 t-statistik: t=0,90 Järeldus: võetakse vastu 3.2 - statistik: Järeldus: võetakse vastu 4 4.1 44,84 27,97 - statistik: Järeldus: peab paika 4.2 0,022 - statistik:14,98 Järeldus:lükatakse tagasi 4.3 U (0,100) - statistik: 1,4 Järeldus:lükatakse tagasi 7 ­ statistik: 0,13 Järeldus: lükatakse tagasi

    Rakendusstatistika
    Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö
    11
    docx

    Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö

    RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist) Dispersiooni usaldusvahemik: = 0,10 ja (leitud Exceli CHIINV funktsiooniga) 3. Kont

    Rakendusmatemaatika
    Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö
    12
    docx

    Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö

    RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 22 96 91 75 74 75 25 79 12 38 95 10 71 0 79 24 86 91 96 5 40 85 69 82 39 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=58,36 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1072,74 Standardhälve: Excel: STDEV Sx=32,75 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me=74 Haare: =96-0=96 R=96 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10

    Rakendusstatistika
    Rakendusstatistika konspekt
    15
    docx

    Rakendusstatistika konspekt

    OSA A 1. Leian 1.1 keskväärtuse 1 N µ^ = x = xi = 46, 2 N i =1 Excel: AVERAGE 1.2 dispersiooni 1 N ^ 2 = s 2 = ( xi - x )2 = 867,9 N - 1 i =1 Excel: VAR 1.3 standardhälbe sx = sx2 = 29, 46 Excel: STDEV 1.4 mediaani Me = 46 Excel: MEDIAN 1.5 haarde R = xmax - xmin = 99 - 0 = 99 2. Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,10, leian 2.1 keskväärtuse usaldusvahemikud P ( x - µ < µ < x + µ ) = p s 29, 46 µ = t1- ( f ) = 1, 7109 = 10, 29 2 N 24 Student'i teguri leidsin tabelist. P (46, 2 - 10, 29 < µ < 46, 2 + 10, 29) = 1 - 0,10

    Rakendusstatistika
    Rakendusstatistika AGT-1
    38
    docx

    Rakendusstatistika AGT-1

    13,848 χ ( 2 ( 1+ p ) 2 ; n−1) Dispersiooni 90%-line usalduspiirkond on (536,52 ; 1410,84) 2 P(536,52< σ^ <1410,84) 3. Kontrollida järgmisi hüpoteese: (Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks α = 0,1) 3.1 H 0 : μ=50 alternatiiviga H 1 : μ ≠ 50 t statistik = |√N ´ s || 25 28,53 | ( x −μ0 ) = √ ( 44,84−50 ) =|−0,9043|≈|−0,90| Studenti funtktsioon: t(0,1;24) = 1,7109 Hüpotees vastab tõele, kuna |t|>t 1−∝ /2 (f ) ja |−0,90| < 1,7109 H0 hüpotees vastu võetud. 2 2 3.2 H 0 : σ =800 alternatiiviga H 0 : σ ≠ 800 s2 (

    Rakendusstatistika
    Arvutusgraafiline töö
    11
    pdf

    Arvutusgraafiline töö

    Arvutusgraafiline töö | Mihkel Heinmaa | MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Mihkel Heinmaa | YAGB31 | sügis 2010 Osa A 1. Keskväärtus: Excel: AVERAGE Dispersioon: ( ) Excel: VAR

    Rakendusstatistika
    AGT 1 rakendusstatistika
    46
    docx

    AGT 1 rakendusstatistika

    oletatavatest suundadest. Andmeid on võimalik koondada ja teha arusaadavamaks kõrvalistele isikutele. Kõige parema ülevaate annavad jaotusgraafik ning histogramm, millelt on võimalik välja lugeda suur osa esmaseid tulemusi. Saadud tulemusi on võimalik kasutada ka hüpoteeside kontrollimiseks. Plastide tootmisel läheb statistikat lisaks saadud materjalide omaduste uurimiseks vaja ka keemilise ühendite koostamisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et ilma statistikata ei jääks küll töö otseselt tegemata, kuid see võib aidata võita tohutult aega ning lihtustada tulemusi ka kõrvaltvaatajale ilma, et viimane peaks teemat süvitsi uurima. Raie Eesti metsades 2011. aasta metsamaa pindala oli ligikaudu 142 221 miljonit hektarit, milles oli puitu umbkaudu 131 459 miljoni kuupmeetrit. Iga aasta võrreldakse juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise

    Rakendusstatistika
    Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed
    11
    docx

    Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed

    3,4 3,2 6,4 4,2 7,1 5,5 4,9 Lahenduse kontrollelemendid 1 Keskväärtus: Dispersioon: Standardhälve: Mediaan: Me = 51 Haare: 2 Keskväärtuse usaldusvahemik: (9,09 ; 44,15) Dispersiooni usaldusvahemik: (464,93 ; 1223,02) 3. 3.1 t-statistik: t= 0,61 Järeldus: võetakse vastu 3.2 - statistik: Järeldus: võetakse vastu 4 4.1 53,24 25,68 - statistik: Järeldus: lükatakse tagasi 4.2 0,019 - statistik:22,39 Järeldus:lükatakse tagasi 4.3 - statistik: 4,8 Järeldus:lükatakse tagasi 7 ­ statistik: 0,1 Järeldus: lükatakse tagasi

    Rakendusstatistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun