Abstraktsionismist hüperrealismini (0)

KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV
ABSTRAKTSIONISM ( 1910 , nonfiguurne, esemetu kunst ) Pilt on abstraktne siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda:
I Ekspressiivne suund – VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale – rütm, maalilisus, värvide mäng.
II Konstruktiivne /Geomeetriline suund – PIET MONDRIAN , kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITŠ „Must ruut valgel taustal“ 1913
III Tegevusmaal – JACKSON POLLOCK , tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri -migri.
IV Op-kunst – nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY
KAASAEGNE ARHITEKTUUR (20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud peenutsemine(luua arhitektuuri peenutsevale eliidile). Eeskujuks kubistlik ja abstraktsionis­t­­lik maalikunst . „Bauhaus“- esimene arhitektide koolkond, kellele õpetati süsteemsust ja korda. Esemete vorm pidi tulenema nende funktsioonist.
I Konstruktiivne funktsionalism – LE CORBUSIER, konstruktivismi isa, vihkas historitsismi ja eklektikat. „Maja on elamise masin“ ja „Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka hea välja“. Tema jaoks oli oluline geomeetriliste vormide puhtus. Villa Savoye
II Orgaaniline/empiiriline funktsionalism – FRANK LLOYD WRIGHT, orgaanilise funktsionalismi isa, pehmemate vormide ja kõverjoonte sobitamine loodusesse ; looduslikud materjalid, Hooneid projekteeriti seest väljapoole ja need tuli sulandada loodusega. Maja kose kohal. Guggenheimi kunstimuuseum.(ka dekonstruktivism )
Veel arhitekte:(mine tea, äkki küsib?!?) ELIEL SAARINEN, EERO SAARINEN ja ALVAR AALTO.
III Internatsionaalne stiil – arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi.
IV Postmodernism – (70. – 80ndad ); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool , Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused.
Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute materjalide maksimaalne kasutamine, kõrghooned muutuvad vaheldusrikkmaks.
V Hi- Tech suund – Pompidou keskus Pariisis(tellingulik, kõik on teisaldatav, MASIN); Lloyd’i hoone Londonis(juures suur sigar); ja Louvre ’i klaaspüramiid.
VI Dekonstruktivism – Hoone tahab mõjuda nagu skulptuur . FRANK GEHRY , arhitektuur kaetakse terasplaatidega: Guggenheimi Muuseumi hoone. Veel käib selle valdkonna alla Sydney ooperiteater .
VII Ökoloogiline arhitektuur - kasutatakse taastuvaid materjale; päikese ja tuuleenergia kasutamine; vee taaskasutamine.
DADAISM (I maailmasõja ajal 1912 -1925 ) – e antikunst. Maailm on sõgedalt kaootiline koht; sõjasüüdlaseks olevat keskmine kodanik. Šokeerimiseks kasutati 2 võtet: kollaaž ja assamblaaž ( kunstiteos erinevatest materjalidest ; kolmemõõtmeline kollaaž). Tahab inimest raputada; ei ole suunatud ilule; sõjavastane. MARCEL DUCHAMP (pranyslane; R. Mutti ; Rose Selavy): „Trepist alla tulev akt“- paroodia kubismist ja futurismist; „Fontään“ purskkaev -pissuaar; 20.saj kunsti kõige enam mõjutanud teos. „L.H.O.O.Q.“ repro Mona Lisast. Tema teosed avardasid kunstiruumi.
SÜRREALISM(sünnib II MS järgses Pariisis, Prantsusmaal)- tekkepõhjused: avastati H. Bosch 'i looming; S. Freud 'i unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria. Kompositsioon: tavalised esemed seotakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Pintslikäsitlus: traditsiooniline, realistlik , ülitäpne, tõene, veristlik . SALVADOR DALI – tahab kustutada reaalse ja ebareaalse piiri; seksuaalsus on liikumapanev jõud. JOAN MIRO – dekoratiivstiil, mida sai kasutada monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor; unenäolised miljööd; ruumilst sügavust ei rõhutata.
Veel sürrealiste: RENE MAGRITTE , GIORGIO DE CHIRICO, YVES TANGUY
NAIVISM – eripära: nad pole saanud kunstiharidust, täiskasvanud maalivad lapsepäraselt, nö pühapäevamaalijad, pärit kõrvalistest paikadest, kus kunstikoole pole lähedal(Eestis Saarmaa). Tihti jätkavad nad rahvakunsti traditsioone; eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu. FRIDA KAHLO ; AMADEO MODIGLIANI – pikaks venitatud figuurid, teemad: portreed, aktid . MARC CHAGALL – õhus hõljuvad inimesed; imeline värvidest koosnev muinasjutumaa. Pariisi ja New Yorgi ooperiteatri laemaalid. Katedraali vitraaž.
POPKUNST (1950. a. II poolel) – kunsti külastajad on kaugenenud kunstist sest kaasaegne kunst on mõistmatu. 90% kaasaegsest kunstist on ühiskonnakriitiline. Šokeeriv, paneb mõtlema. Kommertskeskkond: maalis, graafikas ja skulptuuris hakkasid esinema kõik meid igapäev ümbritsev: reklaam, koomiks , kiri, poptähed, pakendid , vannitoad, hotellid jne... 100% SUPERURBANISTLIK.
I NEODADA(1950.ndate lõpp/1960.ndate algus)- üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950.ndate lõpus – 1960.ndate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. e uus antikunst. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Marcel Duchamp'i pärandi taasavastamine. JASPER JOHNS, USA lippude seeria; Pronksi valatud kaks õllepurki. ROBERT RAUSCHENBERG „Voodi“- pealmisele kattele on pritsitud värvi. „Monogramm“ kits auto­kummiga.
II POPKUNST INGLISMAAL(kunst peale II MS) – kunst oli liiga vananenud. RICHARD HAMILTON kollaaž „Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks , nii meeldivaks“ DAVID HOCKNEY rannakultuur, õhutühi ruum, basseinid, LA elukultuur, pilvitud taevad , tükeldatud, fotolik ja pastelne koloriit . ALLEN JONES erootilise, fetišistliku alatooniga teosed.
III POPKUNST USA-s(1960.ndad) – originaalsed, uuendustele avatud, suurejoonelisemad, suurem materjalide valik, tehnikate valik. Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 „ Huulepulk “ ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika . RASTERTEHNIKA Koomiks – suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tiražeeritud, supermarket (ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid.
HÜPERREALISM E FOTOREALISM (1960ndate lõpp) – maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL.
Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada)