Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistika kodutöö 1 (6)

3 HALB
Punktid

Overview

Sheet1
Sheet2
Sheet3

Sheet 1: Sheet1


Jrk.nr. X1 X2 X3 X4 X5 X6 X7 X8 X9 X10
2 M 35 A 1 EPÜ A 17 359 J H X2 - vanus
398
12 M 28 V 0 EPÜ M 7 309 E K
348
23 M 48 A 1 TTÜ SL 35 289 E K
328
24 M 28 A 1 TLÜ SL 12 289 J H
328
25 M 26 V 0 TLÜ A 3 214 J V
253
26 M 37 A 2 TLÜ L 15 319 J K
358
27 M 30 A 2 TÜ M 12 349 J K
388
32 M 28 V 0 EPÜ A 5 279 J K
318
35 M 26 A 0 TÜ L 2 219 J H
258
38 M 25 V 0 TLÜ SL 7 211 J H
250
Sugu Summa
N 29
M 10
Sugu Linn Alev Maa-asula Suur linn
N 10 9 4 6
M 2 3 2 3

Sheet 2: Sheet2


I OSA. Kirjeldav statistika
1. Koostada sagedustabelid
1.1 Sagedustabel
Sugu Total
N 29
M 10
Grand Total 39
1.2 Sagedustabel Elukoht
Sugu Linn Alev Maa-asula Suur linn Grand Total
N 10 9 4 6 29
M 2 3 2 3 10
Grand Total 12 12 6 9 39
2. Punktid 1 leitud sagedustabelitele vastavad tulpdiagrammid
3. Aritmeetilise keskmise, mediaani , kvartiilide, moodi, dispersiooni ja standardhälbe definitsioonid
3.1 Aritmeetiline keskmine
3.2 Mediaan
Me X = x0,5 Mediaan on variatsioonrea keskmine liige. Kui liikmeid on paaritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaaniks statistiliste andmete 50% punkt.
3.3 Kvartiilid
Kv - alumine kvartiil ehk tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25%.
- ülemine kvartiil ehk tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25%
Kvartiilid on variatsioonrea alumise ja ülemise poole mediaanid . Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) .
Kvartiilid on variatsioonrea alumise ja ülemise poole mediaanid. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks)
3.4 Mood
Mo - variatsioonrea kõige suurema esinemissagedusega liige
3.5 Dispersioon
Dispersioon - hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis σ 2 ( kreeka täht sigma).(dispersio - lad. keeles hajumine).
3.6 Standardhälve
Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. Tavaliselt üle poole tunnuse väärtustest paiknevad lõigus [ xkesk - σ , xkesk + σ ] s.t üle poole tunnuse väärtustest erinevad keskväärtusest vähem kui standardhälbe võrra.
4. Leida arvuliste tunnuste X2, X4 ja X8 punktis 3 nimetatud karakteristikud
Tunnus Me X Kv Mo σ 2 σ
s2 s
X2 28 26 28 27.0966469428 5.2054439717
27.8097165992 5.2734918791
X4 0.9487179487 1 0 2 0 0.9717291256 0.9857632198
0.9973009447 0.9986495605
X8 268.9230769231 274 219 294 289 3802.1735700197 61.6617674902
3902.2307692308 62.4678378786
5. Täita tabel
Keskmine vanus (X2) Kesk. laste arv (x4) Kesk. palk (x8)
Mehed 31.1 0.7 283.7
Naised 29.5172413793 1.0344827586 263.8275862069
M / N koos 29.8157894737 0.9487179487 268.9230769231
6. Täita tabel
Keskmine vanus (X2) Kesk. laste arv (x4) Kesk. palk (x8)
Linn 29.1666666667 0.75 263.25
Maa 28.6666666667 0.8333333333 306.5
L / M koos 29 0.7777777778 277.6666666667
II OSA. Matemaatiline statistika
1. Leida üldkogumi keskmise X2, X4 ja X8 punkthinanngud
vanuse punkthinnang =
29.8157894737
lastearvu punkthinnang =
0.9487179487
palga punkthinnang =
268.9230769231
2. Leida üldkogumi keskmise X2, X4 ja X8 vahemikhinnangud (usaldusnivoo 0,9545)
Antud juhul t=1,96
2.1 Keskmise vanuse vahemikhinnang
s2 = 27.8097165992
s = 5.2734918791
( 28,16 ; 31,47 )
2.2 Keskmise laste arvu vahemikhinnang
s2 = 0.9973009447
s = 0.9986495605
( 0,64 ; 1,26 )
3.3 Keskmise palga vahemikhinnang
s2 = 3902.2307692308
s = 62.4678378786
( 249,32 ; 288,53 )
3. Testida olulisuse nivool 0,1 hüpoteese
H0: M kesk palk on 250 ühikut
H1: M kesk palk on väiksem kui 250 ühikut
H0: >=250
H1:
korrigeeritud valimi maht n 10
empiiriline väärtus N+ 7
olulisuse nivoo a 10%
vasakpoolne kriitiline väärtus
3
parempoolne kriitiline väärtus N+ kr 7

Sheet 3: Sheet3


30 1 399 28 0 309 25 0 259 30 2 349 32 2 284 27 0 239 32 2 357 26 0 169 31 2 289 26 0 442 28 0 179 25 0 259 37 2 319 25 0 269 33 1 189 27 0 189 26 0 219 34 2 279
Vasakule Paremale
Statistika kodutöö 1 #1 Statistika kodutöö 1 #2 Statistika kodutöö 1 #3 Statistika kodutöö 1 #4 Statistika kodutöö 1 #5 Statistika kodutöö 1 #6 Statistika kodutöö 1 #7 Statistika kodutöö 1 #8 Statistika kodutöö 1 #9 Statistika kodutöö 1 #10 Statistika kodutöö 1 #11 Statistika kodutöö 1 #12 Statistika kodutöö 1 #13 Statistika kodutöö 1 #14 Statistika kodutöö 1 #15 Statistika kodutöö 1 #16 Statistika kodutöö 1 #17 Statistika kodutöö 1 #18 Statistika kodutöö 1 #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 574 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saia Õppematerjali autor
Statistika kodutöö nr 1.

Sarnased õppematerjalid

Karakteristikud
4
doc

Karakteristikud

Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmin

Matemaatika
Andmeanalüüs sots teadustes
21
doc

Andmeanalüüs sots.teadustes

.................................................................. 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud...........................................................................................

Uurimustöö metoodika
Statistika mõistete seletused
6
docx

Statistika mõistete seletused

1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatu

Statistika
Statistika kordamisküsimused
22
docx

Statistika kordamisküsimused

1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed  Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid  Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, m

Statistika
Statistika uuring
10
doc

Statistika uuring

Statistika kodutöö Olga Dalton 12. B Saue Gümnaasium õpetaja Sirje-Tiiu Kreek 2010 1. Sissejuhatus Uuringu andmed põhinevad ühes internetiportaalis 23.02-25.02.2010 läbiviidud küsitlusel. Küsitlusele vastanud isikud on 18-29-vanused(keskmine vanus on 20,9 a). Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid: a) Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)? ­ punkt 2 b) Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)? ­ punkt 3 2. Vaba aeg 1) Statistiline rida(uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida). 6; 4; 3; 6; 2; 5; 4; 4; 12; 10; 12; 5; 3,5; 5; 13; 6; 2; 3; 8; 6; 3; 2; 1; 14; 4; 10; 4; 3; 11; 4 2) Variantsioonirida(kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida) 1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14 3) Mood(tunnuse kõige sagedamini esinev väärt

Matemaatika
Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte
7
docx

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

suuremaid väärtuseid. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja enam- vähem võrdne nulliga: AsX 0. Valem: ekstsess - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist. Ekstsess ehk ekstsessikordaja näitab tihedusfunktsiooni f(x) tõusu ehk tema graafiku tipu teravust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljaotuse korral ExX = 0. Kui ExX > 0, siis on graafiku tipp järsem, kui ExX < 0, siis laugem. Valem: 16. Statistika mõisted Valim, - uuringusse kaasatud üldkogumi objektid n üldkogum, - kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot, tihti täpne arv teadmata, kui teada tähistame N. tunnus, - iseloomulik omadus, mille poolest objektid (nähtused) üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad, tunnuse väärtus omandab erinevatel objektidel erinevaid väärtusi. tunnuste liigid. ­ Arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused 1. Pidevad 2. Diskreetsed ­ 0, 1, 2, ...

Matemaatika
Tõenäosusteooria ja statistika
20
docx

Tõenäosusteooria ja statistika

1. Üldkogum – ehk populatsiooni all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi:  Uuringu ettevalmistamine  Statistiline vaatlus või eksperiment  Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine  Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaa

Tõenäosusteooria ja statistika
Matmaatilise statistika uurimustöö
17
docx

Matmaatilise statistika uurimustöö

Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus.....

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (6)

sulev8 profiilipilt
sulev8: see on kitsama ringi exceli koduülessande lahendus , ootasin tavaliste kontrolltööde ülesannete lahendusi
00:54 09-03-2010
plague profiilipilt
plague: Nüüdseks on juba kahjuks teistsugused ülesanded seal
10:04 16-11-2010
tafca89 profiilipilt
tafca89: hea materjal
13:27 16-12-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun