· Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust · Surmajumal Siva Sünni ja surma ühendaja, tantsivana sümboliseerib sündi, kujutati neljakäelisena ja madudest kraega Budism 500 eKr · Järgitakse Buddha õpetusi
ja sündmustik. Esiplaanil oli lüürika - ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Romantikud taaselustasid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantikud idealiseerisid inimeste emotsioone ehk tundeid ja eriti õnnetut armastust. Romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja vabaduse ja armastuse eest, kes trotsides maailma pahesid on ka pessimist. Tihti on ta pettunud elus ja inimestes ja läheb otsima laia maailma õnne. Romantikute mäss oli valdavalt
Olümpia Elise maakond tähtsad usukeskustena TUME AJAJÄRK Seda seostatakse ~1 100 eKr. Kreeta lõunaossa sissetunginud dooria hõimuga: lossid purustati kiri unustati rahvaarv vähenes ü/k langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde Ajajärgu nimi tuleneb: 1) Perioodi peamiseks allikaks on Homerose eeposed a) ,,Ilias" ( trooja sõjast; viimasest aastast ). b) ,,Odüsseia" Homerose ajajärk 2) Tsivilisatsiooni allakäik ja kirja unustamine uurimiseks allikad Tume ajajärk Elanike tegevusalad: Põlluharimine ja karjakasvatus. Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus. Elati naturaalmajanduslike kogukondadena. Positiivsed muutused: Raua kasutuselevõtmine lõi eeldused majanduslikuks arenguks.
kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud). Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike-Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene
k. teaduslik sõnavara; kunsti, 1492.a. avastas 1628 avastas William organismide liigitus. Christoph Kolumbus Harvey vereringe. Ameerika, M. Lutheri algatatud reformatsioon Saksamaal Eeposed: Beowulf, Giovanni Boccaccio Francisco de Quevedo, Moliere, Jean Racine, Rolandi laul, Lugu Igori Miguel de Cervantes Friedrich Schiller Voltaire, Johann kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante
KUNST Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalid Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on
muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik). Konfliktid- võõrandub ühiskonnast. Defoe- kodanlik keskklass. Inglane. Protestant. Pamflett ,,Parim viis dissenteritest lahti saada". Romaan ,,Robinson Crusoe". 17.-18. saj. Romantism 1800-1830 Tunnused: 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline
Kirjandus: Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus ning mis on Euroopa vanim kirjandus. 1)Arhailine ajajärk (5 saj alguseni eKr) 2)Atika ajajärk(5-4 saj eKr) 3)Hellenismi ajajärk (4 saj lõpp-1 saj lõpp eKr) 4)Rooma ajajärk (1 saj lõpp eKr- 5-6 saj pKr) Arhailine ajajärk hõlmab varase kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Oli kirjanduseelne (,,Homerose-eelne'') periood,vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (Homerose eeposed,Hesiodose looming) ning antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7- 5 saj algus eKr). Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut,kreeka folkloori- müüdid,muinasjutud,loitsud,laulud,vanasõnad ja mõistatused.Folkloori zanridest on meile tuntud erinevad laululiigid. Laule esitati viljalõikusel,viinamarjade pressimisel,ketramisel jne. Töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On teateid
(Eepose ,,Odüsseia" tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime -- Demodokos.) 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse? Ollakse väga skeptilised Homerose autorluse kohta, kuna sel ajal levisid jutustused suuliselt. Juba antiikajal ei teatud Homerosest palju. Ekspansiooniteooria pooldajad ütlevad, et eeposed on mitme ajajärgu autorite töö, mis kirjutati lõplikult üles alles 6. Sajand eKr. Ja et Homeros võis olla silmapaistvaim nende esitajate seast. Enamik nüüdisaja uurijaid siiski peavad neid teoseid ühe autori töödeks. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailasteks, argiivideks ja danaoslasteks on peetud Kreeklasi Homerose eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ilias ja Odüsseia ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed
Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka. Teine varase perioodi oluline autor on Hesiodos ning tema kaks didaktilist eepost ,,Tööd ja päevad", ,,Jumalate põlvnemine".
w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus ee) Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik Egiptus (Kreeka alad olid Rooma riigi koosseisu läinud sajand varem) ja
üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim
Usutakse, et vabanemiseks on lugematu hulk võimalusi, levinud on meditatsioon, jooga, erinevate jumalate kummardamine jms. Austatakse pühapaiku, pühasid olendeid (nt. lehmi) ja pühakuid. Usklike arv 1985 a. andmetel u. 585 miljonit inimest (enamus neist Indias). Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised)
kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus, privileeg ja tähendas ka majanduslikku kindlustatust, sest vaid kodanikud võisid olla omanikud. See tähendas väärikust, kuna kodanikuks sai vaid see, kellel nii ema kui ka isa kuulusid kodanikkonda. Keelatud oli abielluda mitteateenlasega. HOMEROS KREEKLASE KASVATAJANA Foto 2. Homerose büst. Homerose eeposed olid väga pika aja vältel kreeklaste kasvatamise ja õpetamise aluseks. Platon nimetab Homerost ,,täies tähenduses Kreeka õpetajaks". Homerose loodu oli suulise õpetuse alus, seda õpiti pähe ja tunti, tema kangelased olid aastasadade jooksul kreeklaste ideaalid. Ta looming on ka vanim dokumentaalne tunnistus kreeka kasvatuse ja hariduse kohta. Homeros lõi ideaalse inimese-kangelase mudeli, kes oli sõdalane-aristokraat.
- olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile Sõltumatud linnriigid: tähtsamad Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias u. 800 eKr - tähestiku kasutuselevõtt 776 eKr – esimesed teadaolevad ülekreekalised olümpiamaängud 1 u 700 eKr – Homerose eeposed ja Hesiodose “Theogonia” (Jumalate põlvnemine) Arhitektuur - 7 saj. eKr sai alguse templiteehitus – dooria stiil, arvatavasti palkidest. U. 600 eKr hakati neid ehitama kivist - vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel sealsamas (470-457 eKr) - Artemise tempel Väike-Aasias (7 MI) 550 eKr – joonia stiilis! Artemise templi plaan
keskharidus ja kõrgharidus. Kõik 6-16 aastased lapsed on koolikohustuslikud. Enamik koolidest on riigikoolid, erakoole on väga vähe. Islandlased on väga uhked oma proosa ja luule, saagade ja eddade üle. Islandilt on pärit paljud kuulsad kirjanikud, nt Halldór Laxness, Gumundur Kamban, Tómas Gumundsson, Daví Stefánsson, Jón Thoroddsen, Steinn Steinarr, Gumundur G. Hagalín, órbergur órarson ja Jóhannes úr Kötlum. Islandi tuntuimad kirjandusteosed on saagad, eeposed Islandi asutamisest. Tuntuim neist on Njali saaga, mis räägib verevaenust, Grænlendinga saaga ja Eiríks saaga räägivad Gröönimaa ja Newfoundlandi avastamisest ja asustamisest. Egils saaga, Laxdæla saaga, Grettis saaga, Gísla saaga ja on samuti Islandil populaarsed. Esimesed professionaalsed kunstnikud ilmusid Islandile 19.sajandil. Nende hulka kuulus Jóhannes Sveinsson Kjarval, kes oli kuulus oma külaelu maalide poolest. Ásmundur Sveinsson, 20
Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja".
-nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel
Ja see muutus ka aja jooksul. Suulise pärimuse pika ajaloo vältel ladestus müüti üha uusi elemente, mis peegeldasid reaalseid ajaloosündmusi ning ka kultuuris toimunud aeglasi muutusi. (Dommermuth-Gudrich 2004: 11-12) Nii nagu iga kreeka polist hoidis koos ühine kultus ja sellega põimuvad müüdid, oli ka kogu kreeklaste kogukond kultuseühendus. Kõigile kreeklastele ühised olid Delfi oraakel, olümpiamängud ja Homerose eeposed. (Dommermuth-Gudrich 2004: 15) Ürgjumalad Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olympose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel selgitasid nendest varastest jumalustest jutustavad müüdid looduse olemasolu. Paljud filosoofid pidasid ürgkaost kogu tegelikkuse aluseks. Näiteks esindavad ürgjumalused universumi elemente: päeva,
Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske. Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL
Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Rolandi laul" (prantsuse)
stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Tihti kasutati vaasimaalis ka mustreid, levinuim on meander (joonisel kõige ülemine rida)
Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.);
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end
oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja".
müüridega, samuti tuli lineaarkiri B(desifreeritud) Tume ajajärk(u 1100-800eKr): Algas mingi katastroofi tagajärjel. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast(kiri unustati, rahvaarv kahanes) võeti kasutusele raud, mis tõrjus vase ja pronksi tööriistade ja relvade põhilisest materjalist välja. Arhailine periood(8- 6 saj eKr)- Taas võeti kasutusele kiri, kujunes välja alfabeet ning eepiline Kreeka kirjandus. Kreeka eeposed: Ilias ja Odüsseia(Homeros). Ei tekkinud ühtset riiki. Polis-linnriik. Polised olid omavahel vaenus. Tähtsaimad polised: Ateena, Korintos, Teeba, Sparta. Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu- aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud-valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8...
stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. 11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed) J. G. Droysen võttis termini ,,hellenism" kasutusele XIX saj. alguses tähenduses
saatuslikest võitlustest, müütilisest või tegelikust ajaloosündmusest. B. Milline on tüüpiline arhailise eepose peategelane? Peategelane on heeros (rahva suurkuju), keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni
Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad lõunarannikule ja Sitsiiliasse. Itaalias oli suurim koloonia Taras ja Sitsiilias Sürakuusa . Kreeklased olid oma kodumaaga tihedas ühenduses ja kokkupuutes, sellepärast juurutasid nad Itaaliasse viinamarja- ja oliivikasvandused , tõid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku , rahamüntimise , Homerose eeposed , jumalad, müüdid ja aristokraatliku eluviisi . Kreeklaste tulekuga Itaaliasse , tõid kaasa selle, et Itaaliat hakati märkima ka kirjalikes allikates ja täna sellele saame me teada Itaalia ajaloost . 22.2 Etruskid. Etruskid on tundmata päritoluga rahvas . Mõnede teadlaste arvates on nad pärit Väike-Aasiast ja mõned arvavad , et nad on Itaalia põliselanikud . Kohe kindlasti pole nad aga ei kreeklaste ega ka itaalikute hulgast.
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad
Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi
Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt
Klassikaline ja hellenistlik periood? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama
8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine. Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine · 624 eKr Drakoni seadused Ateenas · 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused
Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Kreeka ornamente Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms
algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest
* Mütoloogilised * Reeglipärane, * Sensuaalne kohad/Olümpose mägi ratsionalistlik * Loov * Delfi oraakel * Kõlbeline * Kreeka (Ateena) * Näited inimese allakäigust * Eeposed ja tragöödiad * Ametlik * Kodanlik * Seos antiigiga * Inimene on oluline (inimene õpib tegema * Jumal on oluline (käitumisjuhend/ õigeid valikuid) moraaliõpetus) * M.Koperniku õpetus Maa ei ole * 1517. Luther (usupuhastus) keskpunkt heliotsentrilisus
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad, poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab
rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes
epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Romantismi tunnused: 1. sooviti kujundada tegelikkust ümber vastavalt oma südametunnistusele ja arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 3. ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
