Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
juhivad sageli ettevõtted. Isegi, kui mõnel juhul on juhtpositsioonil avaliku sektori esin- daja, on tema töövõtted ja eesmärgid sarnased. Seepärast muudetakse tabel 5 sobivaks turismisihtkohtade juhtimisteooriale. Kuna traditsioonilised ettevõtted organiseeruvad ümber jooksvatelt ülesannetelt ja ajutistelt kohustustelt nn kunstipoodideks, siis käib töö projektide kaupa koos kindlate tingimustega. Kui traditsiooniliste ettevõtete staatust näitab suurte eelarvete ja mees- kondade juhtimisoskus, siis disainipoodides lahendatakse pidevalt raskeid unikaalseid probleeme. Et aga traditsiooniliste firmade tööstiil tähendab rollijaotust ja parima vastuse otsimist, siis disainifirmade tunnusjoonteks on ulatuslik koostöö, ajurünnakutele orienteeritus ja pidev dialoog klientidega. (Turner et al 2002) Tabel 5. Traditsiooniliste turismisihtkohtade ja kunstipoodide võrdlus Tunnusjoon "Traditsioonilisest "Kunstipoeks"
), o Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada, o Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud), o Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine, o Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab? o Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum), o Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal). 19. Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel. (lk 48-54, Turundus) · Ühes valdkonnas tegutsemine: o Eelised: fookus ühele valdkonnale; st kindlale tarbijale; hea tarbija tundmine; juhitakse paindlikult. o Puudused: tarbijaid vähe; tulud väiksed; kulud suured; sõltuvus tarbijatest, tarnijatest suur; sisemine vastuseis muutustele.
Strateegiliste plaanide ülevaatamine toimub tavaliselt kord aastas. Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine on tegevusele orienteeritud (erinevalt eesmärkidest, mis on tulemusele orienteeritud). Selleks otstarbeks koostatakse kindel tegevuskava, mis peab näitama kes, millal ja mida peab tegema. Strateegia elluviimise osadeks on: x lühemate perioodide (nt aasta) eesmärkide ja tegevuskava väljatöötamine; x eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine strateegiliseks eduks oluliste sammude astumiseks; x strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine; x töötajate valik ja arendamine; x motiveermise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega; x strateegia edukat rakendamist soodustava organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine; x strateegiat toetavate tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine; x eestvedamise rakendamine strateegia elluviimiseks.
finantseerimise? b. milliste rahaliste allikatega katab ettevõte oma investeeringud? c. Millistest allikatest tehakse dividendimaksed? 29. Mis on finantsplaan? a. minevikus tehtud tegevuste kohta koostatav aruanne b. oleviku tegevuste kohta koostatav aruanne c. tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne 27 30. Millist alljärgnevatest saab nimetada eelarvete planeerimisel ettevõttes otseseks eesmärgiks: a. Raha b. Oskused c. Strateegilised eesmärgid d. Areng 31. Milline neist ei ole finantseerimisstrateegia liik: a. konservatiivne b. sõltumatu c. agressiivne 32. Traditsiooniliselt võetakse müügiprognoos etteantud tegurina ning ennustatakse selle mõju ettevõtte erinevatele kulutustele, varadele, kohustustele, omakapitalile.
), o Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada, o Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud), o Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine, o Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab? o Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum), o Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal). 19. Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel. (lk 48-54, Turundus) · Ühes valdkonnas tegutsemine: o Eelised: fookus ühele valdkonnale; st kindlale tarbijale; hea tarbija tundmine; juhitakse paindlikult. o Puudused: tarbijaid vähe; tulud väiksed; kulud suured; sõltuvus tarbijatest, tarnijatest suur; sisemine vastuseis muutustele..
), o Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada, o Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud), o Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine, o Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab? o Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum), o Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal). 19. Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel. (lk 48-54, Turundus) Ühes valdkonnas tegutsemine: o Eelised: fookus ühele valdkonnale; st kindlale tarbijale; hea tarbija tundmine; juhitakse paindlikult. o Puudused: tarbijaid vähe; tulud väiksed; kulud suured; sõltuvus tarbijatest, tarnijatest suur; sisemine vastuseis muutustele.
investeeringute planeerimisele kaasaaitamine ja analüüs teostamine tootmis- üksustes; tootegruppide tasuvusanalüüsi teostamine tootmisüksustes; tooraine ostualternatiivide analüüsi teostamine; käibe ja kasumi suurendamise eesmärgil soovituste väljatöötamine toodangu nomenklatuuris muutuste tegemiseks; perioodilise hälbeanalüüsi teostamine varustuse ja tootmise valdkonnas, kulu- eelarvete osas; nõustamine eelpool toodud valdkondades . KOOSKÕLASTATUD TEGEVUS ettepanekute tegemine toodangu nomenklatuuri muutmiseks koos turundusjuhi, müügidirektori ja tootmisjuhiga; ettepanekute tegemine tootmisressursside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks koos tootmisjuhi ja allüksuste juhtidega; ettepanekud tehnoloogiliste investeeringute tegemiseks koos peainseneri ja tootmisjuhiga. 5. VÄÄRTUSE JUHTIMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED
meetodid ühikhindade alusel. Varasemal projekteerimisetapil kasutatavad üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid on ehitise koondnäitajal (funktsionaalühiku meetod, kubatuuri meetod, pindala meetod) ja ehitise osamahtudel (konstruktiivelementide mahtude alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide ühikmaksumusel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Eelarvete koostamiseks arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. 14. Mis vahe on kalkulatsiooni ja eelarve vahel Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms. Eelarve - riigi, halduspiirkonna, ettevõtte, organisatsiooni või asutuse eeldatavate tulude ja
·Bürokraatlik-rangete reeglite ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt kitsendatud, formaalne ·Informaalne kontroll võtnud eesmärgiks, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid tulemusi parandada Kontrollmeetodite jagunemine kasutussageduste järgi 1.Pidevalt kasutatavad:-enesekontroll, rühmakontroll, protseduurid, reeglid, poliitika 2. Perioodilist kasutust leiavad: infosüs-teemid, audiitorkontroll, eelarvete kontroll 3. Juhuslikult kasutatakse: eriaruandeid, personaalset vaatlust, projekti kontrolli Kontrollimiskäik 1. Eesmärkide püstitamine ja kontrollimisaluste väljatöötamine 2. Olukorra selgitamine, perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga, normatiividega jne. 4. Tulemuste kokkuvõtmine, korrektiivide sisseviimine (hälvete kõrvaldamine) Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum
Riigiõigusel on juhtiv koht. 2. Haldusõigus üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses. 3.Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5
ja meetmete väljatöötam. nende kõrvaldam., · vajal. tarkvara valik ning ettepanekute tegem. riistvara soetam. 3) Anal. ja kontrollialased ül.: · hälbeanalüüsile ja selle põhjuslikele seostele orient. kontrollsüst. arendam., · jooksvate kontrolliül. teostam.: - allüksustes kasutusel olevate meetodite vastavus määratletule, - tulemuskontroll (hälbeanal., süvakontroll turustuse, varustuse, käibestrukt., kululiikide, -kohtade ja eelarvete osas), - trendikontroll (strat. eesm. täitmise anal.). · jooksva anal. teostam.: - hälvete põhjuslik anal., - meetmete väljatöötam. hälvete vähendamiseks, - rakendatud meetmete mõju anal. 4) Juhtimisül.: · e/v tegevusvaldkondade eesmärkide kujund. detsentralis. juhtimissüsteemidele, · meetodite kujundam. detsentraalsete otsuste mõjutam., · meetmete väljatöötamises osalem.. E/v controllingu strukt. lähtub sageli org
Teadmise jaoks vajalik informatsioon pärineb tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni (n: konkurentide tegevus; klientide käitumine; üldine majanduslik ja/või poliitiline seis) ja puudutab ka organisatsiooni enda hetkeseisu ja võimekust. Infovajaduse näiteid: millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? kas minna täielikult üle e-õppele? Keskastme juht (middle manager) Tegeleb organisatsiooni tegutsemise jälgimise, parendamise; eelarvete täitmise kontrollimise, ressursside hankimise ja nende kvaliteedi tõstmisega jne, st taktikaliste küsimustega. Ta planeerib ja kontrollib tema alluvuses olevate esimese taseme juhtide tööd. Keskastmel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 1 aasta) eesmärke, mis on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid:
Need faktid laekuvad tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni piire (n: tellimuse andmed klientidelt) Selliselt saadud info omab väärtust ainult suhteliselt lühikest aega mõõdetuna tundides või päevades ning tehtava otsuse mõju on lühiajaline. Infovajaduste näiteid: · tellimuse sisu, täitmata tellimused · väljakutse sündmuskohale · konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid Keskastme juhid Tegelevad organisatsiooni tegutsemise jälgimise, eelarvete täitmise kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega, st taktikaga Taktikalisel tasemel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 1 aasta) eesmärke, mis on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid: · millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga? · milline on tööjõu voolavuse näitaja?
16 (2) Maavalitsus: 1) korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist; 2) valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte; 3) korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist; 4) korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust; 5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; 6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. (3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt
aruanded; TsMS § 226. Otsuse teatavakstegemine 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku (1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende kaudu. täitmise aruanded; (2) Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; edasikaebamise korda ja tähtaega. 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike
Presidendi institutsiooni loomine ( valit president üldrahvalikult, mis peaks olema selge erinevus võrreldes monarhiaga .Suurem võimalus on saada lib hulgast pärit president saksamaa etteotsa. Vähendatakse riigikansleri t'htsust. Ürit likvideerida keisririigiaegset keisri ja riigikantslerivahelist konflikti. ). Parlamendi põhjalik reform. Riigi päev , muudetakse oluliseks seadusandlikuks hoovaks riigipäevale antakse ka täiemahuline seadusandlik volitus ( eelarvete seaduste, riigikantsleri umbusalduse avaldamine) , mis aga jääb täpsemalt fikseerimata on see , kuidas presidendi ja parlamendi institutsioon peaksid omavahel kooseksiteerima või teineteisest sõltuma. Kujuneb välja olukord, kus parlament muutub täidesaatvastvõimust vägagi sõltumatuks. Sakslaste ette esmakordselt asetuvad parlamendivalimised kui äärmiselt oluline riigisisene toiming. Weimari vabariigist hakatakse
süsteemi. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad, reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise kohta. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
aruanded; TsMS § 226. Otsuse teatavakstegemine 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku (1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende kaudu. täitmise aruanded; (2) Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; edasikaebamise korda ja tähtaega. 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike
Filmis tuleb esile filmitavate ja filmija suhe, suhted ei olnud väga pinnapealsed. Celso ja cora reageerisid kaamera olemasolule. See on phm nagu mängufilm, näidatakse emotsioone, vaataja saab minna selle sisse, toimuvad sündmused, pöörded. Kaamera oli inimestele nii lähedal, dokfilmi puhul on selline asi raskesti saavutatav. Ta leppis kokku, et filmib nende igapäevaelu, ta ei teadnud, mis nende suhtes saab vms. Üks asi on lavastada, teine on see, et mingit eelarvete järgi on kirjas, mitu võttepäeva on, filmitavate käest uuritakse,mis on olulised sündmused ja siis neid filmitakse, nii tekib film, sündmuste valimise kaudu luuakse filmilugu juba, sündmusi valitakse phm jooksu pealt. Gary antropoloogina läks sinna kogukonda elama, vaatles neid, võttis elust osa ja tänu sellele oli ta oluliste sündmuste ajal sela kohal ja võimeline filmima, see mis välja tuleb, ei ole kunagi sellise filmi puhul teada
o Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused o Riigieelarve ülejääk tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud. o Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. o Eestis on eelarveaastaks kalendriaasta, nii riigi- kui kohalike eelarvete osas. o Riigieelarve eelnõu tuleb Riigikogule üle anda esimeseks oktoobriks, s.t. 3 kuud enne eelarveaasta algust · Eelarve tasakaalustamatuse põhjused: o äritsüklid: languse korral on eelarve tavaliselt puudujäägiga, tõusu ajal aga ülejäägiga; o poliitilised põhjused, sh poliitiline tsükkel; o majandusstruktuuri ümberkorraldused (nt globaalse konkurentsi tõttu või
tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud
sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika. Samuti ei võimalda selline olukord omavalitsustel optimaalset struktuuri kujundada - riik ei tohi haldusreformi peale sundida ja samas ei soovi omavalitsused enda arvu ise vähendada. 29. Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Eesti ja EL-i eelarvete üldine suhe on selline, et Eesti maksab EL-i ühtsesse eelarvesse liikmemaksu ja erinevate tingimuste rikkumiste eest ka vajadusel trahvi. Vastutasuks saab Eesti kui Euroopa keskmisest madalamalt arenenud riik EL-ilt toetusi ja investeerimisabi 3- 4% ulatuses SKP-st. 30. Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna olemus? Heaoluökonoomika uurib turutõrgete ohjeldamist, ressursside optimaalse jaotamise tagamist
7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale; 8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded; 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning Siseaudit jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute õigsust, juhtimisotsuste õigsust, seadustest kinnipidamist jne Internal auditing Auditeerimine välisaudit, kes hindab aruannete õigsust (aruanded õigesti koostatud), seadustest kinnipidamist Auditing
indiviidide vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod autoritaarne meetod. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub konstitutsioonilistes seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
keskkonda viimine. Kktasu jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Kkatasude rakend eesmärk on vältida või vähend loodusvarade kasutamisega, saasteainete kk heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Saadav raha jaot riigieelarve (kkseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks, kkkahjustuste heast) ja kkkasutuse asukoha KOVi eelarvete vahel. Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks. Kktasu maksab isik, kes on saanud kkloaga õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita kk saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab kk saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust
vajalike sammude ajastamine ja vastavate kulude hinnang. Samal ajal on turundusplaani koostamine üks raskemaid turundusfunktsioone, kuna ta ühendab kõik turunduse elemendid terviklikku plaani. Ideaalset planeerimisprotseduuri ega plaani vormi ei eksisteeri, olemasolevad eeskujud tuleb kohandada konkreetse ettevõtte vajadustele. Tulenevalt planeerimise keerukusest piirdutakse ettevõtetes sageli vaid müügiprognooside ja mõnede eelarvete koostamisega. Sageli on nad väga ligikaudsed ega seostu ettevõtte ja tegevusharu tegeliku olukorraga. Kindlasti leidub edukaid ettevõtteid, kes ei tegele süstemaatiliselt turunduse planeerimisega. Edu võib tuleneda tegevusharu üldisest heast olukorrast; juhuslikult õigel ajal õiges kohas olemisest; tugevast juhist jne. Kuid eriti langusperioodidel ilmnevad põhjaliku planeerimise eelised. Põhjaliku turundusplaani koostamise eelisteks on:
nõudluse. 5.3. Tootmine ja kulud lühiperioodil Järgnevalt näidatakse üldiseid seaduspärasusi, mis ilmnevad lühiperioodil ühe tootmisteguri mahu muutmisel. Konkreetsemalt näidatakse, kuidas muutub tootmisfunktsioonis Q (toodangumaht) väärtus, kui muudetakse L (tööjõu kogus) 2 Loomulikult on firmadel kasumi maksimeerimisel võimalik valida ka erinevate tootmismahtude ning eelarvete vahel, kuid seda käsitletakse põhjalikumalt edaspidi 34 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 väärtust ning K (kapitali kogus) väärtus on fikseeritud. Tööjõu muutusi kasutatakse seetõttu, et reeglina peetakse tööjõudu lühiperioodil muudetavaks teguriks, kuigi
kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
olulisemad rakendused nagu: Keskkonnale tekitatud kahjude hindamine. Kompensatsioonide määramine. Seda rakendatakse näiteks kinnisasja vahetamisel Kaitstavate loodusobjektide seaduse §28(3) sätestab: "Kui...omanik ei nõustu vahetusega pindala järgi, hinnatakse vahetamises osalevate kinnisasjade väärtused koos oluliste osade ja kinnisasjaga seotud asjaõigustega riigi kulul erakorralise hindamisega". Eelarvete koostamine, kulude analüüs (selgitamaks, kas metsa kasutusviiside väärtus ületab nende loomise kulusid?). Otsuste vastuvõtmine (näiteks võrdlemaks keskkonna väärtuse vähenemist seda põhjustavast äriprojektist saadava tuluga). Metsa mittepuiduliste väärtuste hindamise meetodid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks. Otseste meetoditena võib nimetada: Turuhind (näit seened, marjad) Küsitlus (maksevalmidus ja loobumistasu)
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
vasakul on nimi: Leht1, Leht2 ja Leht3. Töölehtede vaatamiseks klõpsake lehesakke. Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 2. Arvestuskontroll Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorgaisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. See kontroll võib esineda eel-, faktilise ja järelkontrollina. Eelkontrolli teostatakse asutuse (ettevõtte) poolt koostatavate eelarvete ja kalkulatsioonide suhtes, s.o. enne vastavate kulutuste tegemist. Faktilist kontrolli tehakse jooksva tegevuse kohta ning see võib toimuda inspektsiooni (majandusliku sisuga toimingute õiguspärasuse kontroll) või revisjoni põhimõttel (tehtud kulutuste otstarbeks). Järelkontrolli teostatakse esitatud aruannete kontrollimisena, s.o. pärast kulutuste tegemist. Samasugust kontrolli võidakse teha ka internse kontrollina. Põhiseaduse XI peatüki
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 2. Arvestuskontroll Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorgaisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. See kontroll võib esineda eel-, faktilise ja järelkontrollina. Eelkontrolli teostatakse asutuse (ettevõtte) poolt koostatavate eelarvete ja kalkulatsioonide suhtes, s.o. enne vastavate kulutuste tegemist. Faktilist kontrolli tehakse jooksva tegevuse kohta ning see võib toimuda inspektsiooni (majandusliku sisuga toimingute õiguspärasuse kontroll) või revisjoni põhimõttel (tehtud kulutuste otstarbeks). Järelkontrolli teostatakse esitatud aruannete kontrollimisena, s.o. pärast kulutuste tegemist. Samasugust kontrolli võidakse teha ka internse kontrollina. Põhiseaduse XI peatüki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
