kujutamine. L. da Vinci "Püha õhtusöömaaeg" -kasutatud on perspektiivi. Masaccio "Aadama ja Eeva väljaajamine" 3)Kes oli kuulsaim skulptor Itaalias 16. saj.? Nimeta tema tähtsaim skulptuur ja iseloomusta. Kuidas iseloomustaksid lühidalt tema skulptuure? Suurim skulptor oli Michelangelo. Tähtsaim skulptuur "Taavet" (5,5m, Firenzes) -Tahtejõuline vägilane, kes valmistub võitluseks-võitleja ideaaltüüp.Tema teoseid iseloomustab dramaatika, konfliktid, jõulisus, rahutus, energia. 4)Kuidas nim. 16. saj. II jäljendamiskunsti? Keda jäljendati? Mis oli erinevus sajandi esimese poolega?
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussü...
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti
1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist
ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne).
Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma naases Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisug...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
SÜNONÜÜM on samatähenduslik sõna (ilus, kaunis, kena) HOMONÜÜM on samakujuline sõna eri tähendusega (tuli-isa tuli, tuli põleb) ANTONÜÜM on vastandtähendusega sõna(ilus-inetu, tark-rumal) ALGVÕRRE KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Ilus ilusam kõige ilusam ehk ilusaim (mitm os-st moodustatakse) ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, meeleolude · lavalisus · rahulik, üksikasjalik vahetu esitamine; · põhineb dialoogil e käsitlusviis elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda
olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr.) ,,Poeetikast" nii selgepiirilist lüürika mõistet kui eepika ja dramaatika puhul. Süstemaatiline jaotus kolmeks zanriks ilmneb esmakordselt 16. sajandil Itaalia renessansspoeetikas. Alles 18. sajandil muutus luule ja kunsti mõiste, see vabanes järk- järgult antiikajast pärinevatest reeglitest. Sellel perioodil võtsid luuleteoreetikud erinevad luuletuste vormid lüürika zanri nime alla kokku. Sellega kaasnes lüürika tõstmine eepika ja dramaatikaga võrdväärsele staatusele. · Loe: Jaak Põldmäe: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati
Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline anekdoot, eristab tekstinäidete põhjal rahvalaul. Muinasjutu tunnused (kujund, sümbol, ballaad, rahvaluule lühivorme sõnum). Muinasjutu vormitunnused, kompositsioon dialoog, (kõnekäänd, vanasõna, ja rändmotiivid. draama, mõistatus), rahvalaulu (regilaul Koha- ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise dramaatika, ja riimiline rahvalaul) ja muistendi tunnused. Naljandi ja anekdoodi eepika, rahvajutu (muinasjutt, muistend) tunnused. Puändi olemus. Kõnekäänu ja vanasõna eepos, liike, nimetab nende tunnuseid; olemus. Mõistatuse olemus. jutustus, Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, komöödia, seletab oma sõnadega eepose ja dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse tunnused
laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega. Lõpp.
tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi * Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", * Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 "Öö hüüded"). teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). * TEOSED:
1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle
VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta.
Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
Mida märkab ta teiste tegelaste juures? Mida saab tegealse kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood
kusjuures lugemisjärg nendel magistraalidel on vastupidine. See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees. Ohtrad on ka dramaatika väljendusvahendid: otsene kõne, küsimused-hüüatused, lausekatkestused, elliptika, mitmed pöördumised, mis peegeldavad sügavalt konfliktset sisu. Tavapärase lüürilise töö asemel on tulemuseks lürodramaatilis-eepiline teos. Niisiis sonett lüroeepikana. Alapealkirigi viitab eepikale: ,,Kolmas reisikiri", s.o. Kihvakaania-kirjade jätk. Paigutab ju autor sonetipärja oma hilisema lüroeepika valikkogu ,,Süda ei põle ära" kulminatsioonigi
www.folklore.ee) Mütoloogia rahva muistendite, usundi ja müütide kogum. Müüt pärimuslik lugu, mis jutustab maailma loomisest, jumalatest, muinaskangelastest jne. Legend sarnaneb müüdiga, aga legend võib pajatada tegelikult toimunud sündmustest või päriselt elanud inimestest. 10 LÜÜRIKA üks kolmest kirjanduse põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval. Kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine
põimuvad. Näidendid: · "Atlandi ookean" (1957) - kalapüüdmisest · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) vaimukas dialoog, inimlikkus · ,,Polkovniku lesk" (1965) monoloogi vormis näidend. Lesk oli rumal ja armastas palju rääkida, sõjakas ja agressiivne. Lüürika Lüüra(kr. keeles) keelpill, mille saatel laule ette kanti. Lüürika on üks kirjanduse kolmest põhiliigist dramaatika ja eepika kõrval. Lüürika eripäraks võrreldes teistega: · Mahult lühem · Luule vormis · Subjektiivne ja keskendub rohkem tunnetele · Kujundi rohke · Jaguneb salmideks e.stroofideks ja ridadeks e.värsideks · Kaustatakse rütmi ja riimi Kujund peab olema lühike ja väljendusrikas, tekst tihedalt kokku surutud. Igas värsis on värsimõõt, mis koosneb värsijalgadest: 2-silbilised 3-silbilised Luule uuenemine 60 aastatel
luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust.
Üldine on see, milliseid asju
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (l...
Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides. Luuletajad: Tyrtaios- motiivid olid vaprus, sõjalised vägiteod. Archilochos- kujutas oma luules palgasõduri elu Alkaiaos- kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule. Pindaros-teatud isikus ja tema suguvõsa ülistamine. 7.Draamazanri teke- draamazanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal. Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Dionysose pidustusteks olid suure dionüüsad, mis toimusid märtsis-aprillis. Kolme päeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks 3 tragöödia ja 1 satüürdraamaga. Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng
piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika
Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku
Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost. Parthemoni templi ehitusdetailid ja naose friiisil PHEIDIASe reljeefid Athena kuju (12m) Ateena Akropolis Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek
proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. (sügavtrüki tehnika) 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle
contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6. A) Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. Lihtsaim vorm on KAANON. Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled. B)madrigal- 3-4h kuulsate luuletajate tekstidele loodud (Petrarca, Boccacio) koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
tümpanomil ja naose ülaosas. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse. Polykleitos ,,odakandja"; Myron ,,kettaheitja"; Pheidias Akropoli skulptuurid; Skopas dramaatika, rahutum ja maalilisem vorm; Praxiteles kaunid janoore kehaga jumalad; Lysippos portreekunst(kuninga portree loonud) 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti maaling. Loodi meesteakte, sest nende keha oli ilus, sportlik ja lihaseline. Peatükk 13: 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina- ja tahvelmaali kohta, kuid andmed pole säilinud. 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vanakreeka maalikunstist?
lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. 57. probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 58. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad,
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada
Kükloop - Kükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel. "Odüsseias" kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos oli kükloop. Arvatavasti on sellise müütilise kuju aluseks juhuslikult leitud väljasurnud kääbuselevantide koljud, mille esiosas londi kinnituskohal on suur ava. Komöödia - Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõppahendusega näidend, üks dramaatika žanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Tragöödia - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama). Tragöödia mõiste võeti
ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka
c) esitamise meedium
Tähtsus suurenes romantismiperioodil
Luuletaja kogemuse vahendus
(sõnad, žestid või
Sisemaailma elamused
Subjektiivne, isiklik
luule)
Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus)
Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt
arendatud süžee
Aristoteles –
DRAMAATIKA:
Luulekunstist
(1448b44). ”Jäljenda
2
mine on inimesele
sündinud, ja nad
erinevad teistest
elusolenditest selle
Žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama,
poolest, et
1. ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otstarve puudub; ehkki selleks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. a. jaguneb: i. eepika ii. lüürika iii. dramaatika b. väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust 2. esseistika arutlev, mõtisklev, loogilist argumenteeritust kasutav kirjandusharu. Essee eesmärgiks on autori vaadete avaldamine 3. memuaristika autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jm
Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus. Mis on commedia dell arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia. Milline on dramaatika zanrite liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast? Ajaloolisus (tragöödias ajalugu-müüdid, komöödias väljamõeldised); moraalsed kriteeriumid (tragöödia kehastab voorusi, komöödia naeruvääristab pahesid); sotsiaalne seisus on erinev; isikute kõnestiil erineb; aines; erinev lõpp. Draama on zanr tragöödia ja komöödia vahepeal.Kajastab keskklassi elu. Mida mõistetakse draama episeerumise all?
KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on
● Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned ? Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis Eepika: eepos, romaan, novell, muinasjutt, jutustus, essee, laast- võib olla nii luule kui proosa vormis. Jutustab kangelastest, kes mõjutavad maailma. Keskendunud pigem tegevustele, mitte tunnetele, arenev sündmustik. Kolmandas isikus Dramaatika: draama, tragöödia, komöödia, kuuldemäng- Autori kohalolu lavamärkustena, dialoogid, traagiline, kõne peegeldab isiksuste erinevusi ● Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused) ? Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus A.Merilai: „Luuletus on stiilselt väljendatud sisu.” ● Milles seisneb kultuuri loolisus ?
vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud. Tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole. Suunatud teatrile. Draama dramaatika üks zanr tragöödia ja komöödia kõrval. Arenes välja 18.saj keskel. Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav struktuur ja reeglid. DRAMAATIKA EEPIKA Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Jutustatakse lugu
o nt. Saabastega kass kavalus, äike viha, nipernaadi rändamine, james bond kangelane piibel o Iiobi raamatu sisu · E o Ideestik · T o Kirjanduslik väärtus · Stiil erineb ülejäänud piiblist ägeduse ja meelekibeduse poolest · Kasutakse tegevuse dramaatilist astmestamist · Luuakse karakteripinge · Tekstis on nii eepika, lüürika kui ka dramaatika elemente Koguja o Eripära · Piibli kõige pessimistlikum teos o Ideed · Millestki pole kasu päikese all · Kõik on tühi töö ja vaimu närimine 5 · Ka tark inimene ei pruugi olla rahul ja õnnelik o Kirjakoht · Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all Kuningas Oidipus o Saatusetragöödia mõiste
Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates
laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N:
Varasemad maalid Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist 5 kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti
teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6
Tegelaskuju- üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. eripäral. Teosoofia- müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann
Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik.
montaazi- ja napi dialoogi tehnika. Samas on tema proosa nii meloodiline ja tõusva pingega, et täidab edukalt ka filmimuusika rolli. Flauberti lugemist võiks võrrelda kirjandusliku kinoskäiguga. Madame Bovary on Flauberti võib-olla kõige parem, kindlasti kõige kuulsam teos. Ta lahendab seal ülesande, mille püstitasid täie järjekindlusega alles hilisemad kirjanikud. Kirjeldada"normaalsust", lihtsate inimeste ja tagasihoidlike naabrite elu nii, et tuleks ilmsiks selle sisemine dramaatika. Kui küsiti, kes peitub igatseva ja õnnetu Emma taga, vastas Flaubert napisõnaliselt: ,,Madame Bovary, cest mui"- mina ise. (1) 3 3. Elulugu Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis, Croissetsi mõisas. Ta isa, kes sai Dr. Larivieri prototüübiks romaanis ,,Madame Bovary", oli Rouenis kirurg, ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Flaubert sai hariduse kodulinnas ja ei lahkunud sealt 1840. aastani,
Paavstid kuhjasid nad üle tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist. Micelangelo suutis oma suurejoomelisest kavandist teostada vaid kolm figuuri, nende hulgast on kuulsaim ,,Mooses". Kõige kuulsam Michelangelo teos on ,,Taavet", mis asub Firenzes. Micelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus maalikunsti vallas kaunistada freskodega Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Maalingu motiivid on võetud piibist, kuid neis on eriline ajastule vastav dramaatika. Idaseina kompositsiooni ,,Viimne kohtupäev" maalis ta hiljem. Suured kunstnikud töötasid ja Veneetsias. GIORGIONE (1478-1510) oli aktimaalija, kuulsaim neist on luulelise meeleoluga ,,Puhkav Veenus". TIZIAN (u1480-1576) andis oma sõnumit edasi just värvide abil. Ta looming on mitmekülgne, kuid eriti tuntud on tema portreemaalid ,,Karl V". BAROKK Barokk-kunsti sünnimaaks sai Itaalia, kus asus varareformatsiooni vaimne keskus Rooma
Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
