Rembrandt Harmenszoon van Rijn (0)

Kuressaare Gümnaasium
Rembrandt Harmenszoon van Rijn
Referaat
Koostaja :
Juhendajad:
Klass: 11a
Kuressaare 2010
Sissejuhatus
Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see tundus ka autori jaoks huvitav. Kuna Rembrandt Harmenszoon van Rijn on kiidetud väga heade tööde ja huvitava loomingu eest, siis tänu sellele on autoril just see valik.
Töö eesmärk on:

• Teada saada Rembrandti elust
  
• Loomingust
  
• Autoportreedest
  

• Nimi ja algkiri
  
• Tuntuimad teosed
  

Elulugu
Rembrandt Harmenszoon van Rijn on sündinud 15. juuli 1606 Leidenis ja suri 4. Oktoober 1669 Amsterdamis . Ta on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.
Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Rembrandt suri 63-aastasena.
Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (1583–1633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga. 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. Viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga, abiellus Rembrandt 1634. aastal. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige. Saskiaga abiellumisest tingitud seisusliku tõusu tõttu võeti Rembrandt ülemklassi vastu kui võrdne. Jõukuse andsid Saskia varandus ning õpetajatööst ja maalide müümisest laekuv raha. 1635. aastal kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. 1639. aastal koliti uuesti ja seekord veelgi esinduslikkumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum ) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku erinevaid luksusesemeid ning kunstiteoseid , milledest paljusid kujutas ka oma maalidel.
Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka nende 1638 . aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks panid, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks. Alles nende neljas laps, Titus , kes sündis 1641. aastal, jõudis täiskasvanuikka. Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi. Kui suri Rembrandti naine suri siis saabusid tema ellu majanduslikud raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma. Kunstniku loomind aga arenes tõusujoones.
1640ndate lõpus alustas Rembrandt läbikäimist endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli algselt olnud tema teenijanna. 1654. aastal said nad tütre, Cornelia. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus.
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahel isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab ümpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme.

Looming

Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm . Sellepärast on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkultuurile. Teda on peetud proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel . Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline.
Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika.
1626 valmis Rembrandti esimene ofort. (sügavtrüki tehnika)
1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraažides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut.
Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust , mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Järgnevad kümme aastat maalis ta enamasti ainult portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainellisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuume elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid („ Danae “, „Autoportree Saskiaga“). Mitmetestöödes n tunda itaalia baroki mõjusid.
Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali. valmistamiseks.1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond ", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. „Õine vahtkond“ on dünaamiline ja ebatavaline . Seal anti kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt. 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Teda tunti ka kui graafikuna. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks. Valgus muuub mahedamaks, hajuvaks, käsitluslaad järjest maalilisemaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel.
Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.
Rembrandti majandus seis aina halvenes, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks.

Autoportreed

Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat.
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki . Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust maalile . Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega.

Nimi ja allkiri

Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime " Rembrant ", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant".

Tuntuimad teosed
"Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632
"Autoportree Saskiaga", u. 1635
"Belsatsari pidusöök", u. 1635
"Danae", 1636
"Öine vahtkond", 1642
"Juudi pulm", 1665
"Kadunud poja tagasitulek", u. 1669
„ Püha perekond“
Pildid:
"Öine vahtkond", 1642

"Autoportree Saskiaga", 1635–1636
Tegemist oli esimese tööga, mille Rembrandt
signeeris oma täisnimega.
"Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632

Rembrandt. Danae

Kasutatud Kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rembrandt
http://www.rembrandthuis.nl/cms_pages/index_main.html
http://www.google.ee/images?hl=et&q=Rembrandt%20Harmenszoon%20van%20Rijn&um=1&ie=UTF-8&source=og&sa=N&tab=wi&biw=1280&bih=619
Rembrandt Harmensz. Van Rijn (saksa keelne)
Kunstiajalugu 11.klassile - Renessansist impressionismini