1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumispr on eksotermiline (H
· vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine · SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus
tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise
· Dipoolide liikumine paneb ka õli liikuma. Õli liikumine raskendab sillakeste tekkimist Külmemissioon katoodi pinnalt · Elektroodide teravate nurkade lähedal on väljatugevus suur · Katoodi nurga lähedale moodustub elektronide pilv · Elektronid liiguvad anoodi poole ja põhjustavad põrkeionisatsiooni · Põrkumisel molekulidega tekivad ka gaasilised laguproduktid Läbilöögi kanal on gaasiline. Gaasi tekitavad: · sillakeste ja nende ümbruse kõrge temperatuur vedelik aurustub · elektronide tekitatud laguproduktid ka gaasilised Läbilöögikanalis tekib sisuliselt gaaslahendus striimerid, liidrid 41. Veesisalduse mõju õli elektrilisele tugevusele Joonis 3.6 Veesisalduse mõju õli elektrilisele tugevusele 1) väheviskoosne õli 2) viskoosne õli Väheviskoosne õli: · vee molekulaarne lahustumine kuni kontsentratsioonini 50 10-6 C osa vett · vesiemulsioon alates kontsentratsioonist 50 10 6 - C osa vett Viskoosne õli:
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mid...
Võivad olla tahked ja gaasilised osakesed. See eristumine on oluline kuna nende moodustumine ja käitumine on erinev. Tahkeid osakesi on lihtsam filtreerida. Inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnnaga ja soojuslik tasakaal. Joon 12lk3. Kui inimese keha temp on kõrgem ümbritseva keskkonna temp-st ssinimene loovutab temperatuuri ja vastupidi. Soojus kantakse üle konvektsiooni teel õhule. Kiirguse teel. Aurustumise teel.mida kuivem on õhk seda rohkem aurustub niiskust. Ilmne soojus(tajutav seadus) Soojustasakaal- inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud termoleguratoorne mehanim mis reguleerib et kõik oleks võrdsed. Kui nt ümbritsev temp hakkab langema. Siis veresooned ahenevad ja verevarustus väheneb, kleha temp langeb. Oma eksistentsiks ja sellest toidust valdav osa muutub soojuseks. Ainevahetuse intensiivsuse ühik [met] 1met =58,2W/m2 Magamise ajal on 0,8met
eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist. Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid. Tänapäevaks on säilinud ainult varemed. · Keemine (lk 96) Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel.
ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse. Maismaale sadenenud veest moodsutab pindimise ära voolu, teine läheb pinnasesse-põhjavette,kasutatakse organismide poolt. Kõik see kokku suur veeringe. Biloogiline hõlmab vee otsest kasutamist organismide poolt. Veeringet isel ka veevahetusperiood-mis isel veevaru kesmist kestvust. Atmosfäär
· vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine · SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus
Reaktsiooni soojus efekti all mõistetakse soojushulka, mis püsival lustajat inhibiitoriks. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni valikuliselt omadustega ainete segamisel. Kui puudub ruumala ja soojusefekt temperatuuril eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielik- ehk selektiivselt. Katalüüsi toimumist seletatakse vaheühendite kaudu. vedelik aurustub ka keemis temp-rist madalama temp-ri juures. ul reageerimisel. Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegeleva- N: käsutatakse ainete A ja B reageerimisel katalüsaatorit X. Katalü- Aurustumisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge te keemiharu nim.termokeemiaks
mm elavhõbedasammast) temperatuuril alla 0 ºC juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset kuivatamist, mis võib põhjustada paberi, pärgamendi ja naha struktuuri kahjustumist. Arhivaalide kuivatamine vaakumis üle 0 °C juures - Arhivaalide kuivatamine viiakse läbi rõhul 5 mm elavhõbedasammast. Neis tingimustes arhivaalide külmutamist ei toimu ja üleliigne vesi aurustub. Veeslahustuvaid tinte ja pigmente sisaldavad arhivaalid võivad kahjustuda. Kuivatamine niiskust imavate ainete abil - Arhivaale kuivatatakse riiulitel suure niiskuseimamisvõimega ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks.
Detailide kastmine vastava viskoossusega materjali ja sellele järgneb nõrgutamine elektriväljas. d) Joa all üle valamine. Detailid peale üle valamist liiguvad kambrisse, kus asuvad lahusti aurud, mis võimaldavad liigsel värvil pinnalt eemalduda. Saavutatakse ühtlane kiht. e) Värvimine õhuta keskkonnas. Rõhu all ja eelnevalt soojendatud värv suunatakse düüsi, kus ta ületab kriitilise kiiruse antud tiheduse suhtes ja pihustub ning aurustub. 7. Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb. Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga (segureegel). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab
metallide lõikamisel ja keevitamisel. Aromaatsed ühendid e. areenid Aromaatseteks nim. kõiki benseenituuma sisaldavaid ühendeid. Benseen C6H6. 1) Benseeni füüsikalised omadused 2) Benseeni keemilised omadused (reageerimine halogeeni- ja nitrorühmaga, põlemine) 3) Benseeni kasutusalad 1) Värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga. Vees ei lahustu, küll aga orgaanilistes ainetes (bensiin, etanool jt). Toatemperatuuril aurustub, aurud on kergesti süttivad ja mürgised. 2) Põleb tahmava leegiga, kuna sisaldab süsinikku rohkem kui vesinikku. 2C6H6 + 4O2 -> CO2 + 6H2O + 11C Halogeenidega reageerib katalüsaatori (nt. Fe) kasutamisel ja kuumutamisel. C6H6 + Br2 -> C6H5Br + HBr Nitrogeenidega reageerimine e. nitreerimine (vesiniku asendamine nitrorühmaga) toimub samuti katalüsaatorite toimel (H2SO4). C6H6 + HNO3 -> C6H5NO2 + H2O 3) Tähtis lähteaine orgaaniliseks sünteesiks
Homöostaas on keskne füsioloogiat siduv lähenemisviis. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemperatuuri. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organism aga talitleb alati ühtse tervikuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses aktiivsuses. Näiteks kehalisel tööl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tõus võrreldes
.. 700 kraadi. Mootori kindla töö tagamiseks peab silindris kokkusurutud õhu temperatuur tunduvalt ületama kütuse isesüttimistemperatuuri. Töötakt gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, s.t. survetakti lõpus, järelejäänud kütus aga põleb ära kolvi allaliikumise ajal, seega paisumistakti alguses. Põlemisel tekkinud gaasid tõstavad silindri sisemuses rõhu 6 ... 8 MPa-ni ja tema temperatuuri 1800 2000 kraadini. Gaasid paisuvad ja suruvad kolbi 3, mis liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sooritades töökäigu. Väljalasketakt väljalase
ja ühinevad õhuosakestega, ning süttivad põlema. Selle tulemusel läbi kanali põlevad gaasid paiskuvad pööriskambrist välja kolvipealsesse ruumi, kus nad põlevas lõplikult. Kütusesegu moodustamise viisid: mahuline kütusesegu moodustumine: siin pritsitakse kütus otse silindrisse seal olevasse õhu sisse, kus ta seguneb ja plahvatab põlema Kileline kütusesegu moodustumine: siin pritsitakse kuumale kolvi põhjale, kust ta aurustub, ning aurud segunevad silindris oleva õhuga – tekkib kütusesegu ja see plahvatabki põlema. Võrgu avad jämepuhastusfiltril võivad olla: 0,12, 0,14, 0,18 mm plaatpilu filter: filtri element koostatakse plaat seibidest, millised on südamikule laotud distantsseibidega (millede välisläbimõõt on väiksem, kui seda on filtrielement seibil) vaheldumisi üksteise peale. Seibi paksus on σ = 0.3 mm
suurusega pinda. Mida suurem on see põrgete arv, seda suurem on rõhk. Gaasi rõhu analoogiks on näiteks vastu akent sadav vihm. Ruumala on see ruumiosa, milles molekulid saavad liikuda. Kui vähemalt üks neist suurustest (parameetritest) muutub, peab muutuma ka vähemalt üks teine parameeter, aga võib muutuda ka kaks. Selliseid muutusi nimetatakse protsessideks. Vaatleme kolme liiki protsesse: isotermne, isobaarne, isohoorne. Keemisel vedelik aurustub ka oma pinna all, seal tekivad mullid, mis liiguvad vedeliku pinna poole. Mull jõuab pinnale siis, kui temas oleva gaasi rõhk on suurem kui välisõhurõhk pluss mulli kohal oleva vedelikusamba rõhk. Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb. Üleminekut tahkest olekust vedelasse nimetatakse sulamiseks, aga üleminekut vedelast olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
1. Igijää ja lumi 75% 2. Põhjavesi 24% 3. Ülejäänud 1%-sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0.5% jõgedes, 4.5%veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nimetatakse vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hõdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikuva panevaks jõuks on päikese kiirgus. Eelistatakse Suur ja Väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagsi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale kus ta maha sajab. Maismaale sadanud veest aurab osa otse õhku tagasi. Osa satub õhku transpiratsiooni teel, osa vett aga imbub pinnasesse ja sealt põhja vette. Osa satub ka järvedesse ja jõgedesse ja sealt kaudu tagasi merre. Kogu maismaale sadanud veest aurab 2/3 ja voolu vettega lahkub 1/3.
keerata tavalise hõõgpirni pessa. Säästulambi pirn sisaldab juba nii elektroonilist süüteseadet, kui ka voolu kontrollivat elektroonilist takistust. Kõrge intensiivsusega gaasilahenduslambid töötavad kõrgel rõhul ja temperatuuril ja kasutavad kaarlahendust intensiivse kiirguse tekitamiseks. Kõrgrõhu elavhõbedalambis paikneb metalliline elavhõbe argooni keskkonnas kvartsklaasist ümbrises. Lambi soojenemisel elevhõbe aurustub ja gaaslahenduskaar emiteerib nii ultraviolett- kui nähtavas kiirguses ja annab sinakasvalget valgust. Kuna metalliauru aatomid on üldjuhul alati madalamatel energianivoodel kui väärisgaasi aatomid, ergastavad kiirendatud elektronid eelkõige metalli aatomeid. Seetõttu kiirgabki lamp valdavalt just Hg spektriribades, kuigi Hg aurude osa kogu gaasist on vähem kui 1%. Kõrgrõhu lambi spekter on tavaliselt ribaspekter, kuna suure
6 Lahuse om-sed. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I anoodireaktsioonis Zn = Zn2+ + 2e N: vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Ideaallahused saad lähedaste fk-te ja keem-te om-tega ainete segl. katoodireaktsioonis 2H+ + 2e = H2 Radikaali reag-l lähteainega mood-d saaduste kõrval uued radikaalid, Kui puudub ruumala ja soojusefekt vdk aurustub ka keemtemp-st Sama skeemi järgi korrodeerub hapete lahustes Fe. Õhuhapniku mis võimald-d reakts-i jätkumist. madalama temp-i juures. Aurustumisel välj vdkust mokd, mis oma juuresolekul võib reaktsioon toimuda teisiti: Erist-kse 3e staadiumit: a) ahela teke b) ahela kulg c) ahela katk-ne kõrge kineetilise en arvelt ületavad naabermok-de tõmbejõu
ning sealt edasi korstnasse. Kütus ja põlemiseks vajalik õhk antakse koldesse põleti 6 abil. Katla kere on osaliselt täidetud veega, mille tase peab olema kõrgemal kõigis soojusvahetuspindadest, s.t suitsutorudest, tulekambrist ja koldest ka laeva ekspluatatsioonilist kreeni ja trimmi arvestades. Katla töö ajal toimub vee loomulik ringlus. Kuumade kolde-, tulekambri ja suitsutorude seintega kokkupuutuv vesi kuumeneb, aurustub osaliselt ja tõuseb tiheduse vähenemise tõttu üles, samal ajal vee tagasivool alla kulgeb suitsutorude ja katlakere mitteköetava seina vahelt. Veepinnale tõusvast vee-auru segust eralduv küllastunud aur koguneb katlakere ülaossa. Leektorukatelde suureks eeliseks on töökindlus, sest veetaseme püsimisel lubatud piirides on vette uputatud küttepindade pidev kokkupuude veega garanteeritud ning nende ülekuumenemise või sissepõlemise oht minimaalne.
..10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. · Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. · Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol. 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted- · Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm;
teatud temp ja niiskuse piirile. · Kuivatamis viisid on põhimõtteliselt järmised 1)kuivatamine juurtel-antud kuivatamisviisi tänapäeval ei kasutatakse aga kastutakse neid okaspuid mis on putukkahjurite poolt ära kuivanud n:ürask.tehnoloogiliselt tehakse kasvate puutüve alumisse ossa sisseraie ümberringi mis lõikab läbi täielikult ka maltspuidu osa sellega katkestataksekse niiskuse ja mahla andmine juurtest lehtedeni.kroonis olev niiskus aurustub ning kuivab terve puu ära niiskussisalduse kaotuseks kahe kuni kolme kuu jooksul on umbes 15 protsenti ,seda varianti saab kasutada mitmesuguste postide,palkmajade ja sildade valmistamiseks.tänapäeval toodedakse kuusest mis on jalapeal kuivanud ristvineeri. · 2)õhk kuivatamine-siin kasutatakse puitmaterjali pinda ümbritseva õhu loomuliku liikumist toimub tavaliselt välisõhus,puitmaterjal laotakse hõredasse pinda ehk
Vt eelmisest küsimusest. 64. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsioonieffektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus? vt üleeelmisest küsimusest. Seal kõik koos. 65. Aineringed- süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes? Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim vee fond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, seal on parajasti vett kogu aeg 13 000 km3 Kõige suuremad vood ookeani kohal, kus aastas aurustub (evaporatsioon) 425 ja tuleb sademetena tagasi 385 000 km3 Ookeanide kohalt sõidab ära 40 000km3 , see lahkub maismaa kohale. Maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. See nr on 3 korda suurem kui atmosfääri fond. Vesi on maakeral tohutult mobiilne. Ookeanidest tulevale veele lisandub veel transpiratsiooni (vee liikumine mullast taimede kaudu õhku) kaudu 71 000 km3 vett. Iga klaasitäie vee sees on vähemalt üks hapniku aatom, mis on läbi käinud Aristotelese põiest.
Hea nakkuvusega, ilmastikukindlad. · Lakkvärvid pigmente sisaldavad lakid. Kuivad moodustavad kõva läikiva kelme. · Pulbervärvid termoaktiivsed vaigud ja termoplastsed polümeerid. Nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla läikiva katte. · Vesivärvid liim-, lubi-, silikaatvärvid. · Emulsioonvärvid sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Nt. akrüülvärv. Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. · Vee baasil lakid koosnevad veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, kemikaalikindlad, mittepõlevad.
karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi vaegsoojumus, kehatemperatuuri rohkem kehatemperatuur langeb hoidmiseks ei Kehatemperatuuril 42-44C alla 35C kulu lisaenergiat ensüümid denatureeruvad ja tekib
Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu. Peale saadud vee on puul vaja ka klorofülli (leherohelist) ja päikese energiat, et omastada fotosünteesi tarbeks lehe või okka pinna kaudu õhust süsihappegaasi. Juurtest saadud veega ja õhust saadud süsihappegaasiga toimuvad lehtedes keemilised protsessid, mille lõpp produktideks on hapnik, veeaur ja glükoos. Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks
Ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktides. 2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi sublimaat. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Eri värvi piirkonnad on väga täpsed ja sellist printerit kasutatakse fotoprinterina. Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit. Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest.
kontsentratsioonide suhte konstantsus. JAOTUSSEADUS: kui kontsentratsioonid on nt. c1 ja c2, siis nende suhe on jaotuskonstant K. c1/c2=K. Suhe väljendab jaotusseadust ja seda formuleeritakse: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis on antud temp. jääv suurus. 6.6 lahuste omadused. Lahuse aururõhk. Raoulti seadus ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainete segamisel kui puudub ruumala ja soojusefekt. Vedelik aurustub ka keemistemperatuurist madalama temp. juures. Aurustamisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge kineetilise energia arvel ületavad naabermolekulide tõmbejõu. Auruõhu suurenemisel kinnises anumas kasvab vastupidise protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja koosneb kummagi komponendi aine ja lahusti auru osarõhkude summast, mis on kirja pandus Daltoni seadusena: P=P1+P2 (aururõhk=aine+lahusti)
Pulbreid, suspensioone, lahuseid, tinktuure, leotisi, keediseid, aerosoole, salve, pastasid, kreeme, geele, linimente ja plaastreid. Pulbrid: pulber on ülipeen ja teda võib nimetada ka puudriks. Manustamisel puistata või tupsutada vati või marlitampooniga kahjustatud pinnale. Suurtele haavapindadele manustamisel kasutada steriilseid vahendeid. Liigset pulbrit saab ära pühkida niiske vatitampooniga. Pulber imab endasse vett jm niiskust. Pulbri pinnal vedelik aurustub, soojus kaob ja maht jahtub. Tulemuseks on põletik ja sellega kaasnev turse, punetus, palavik, sügelemine ning kipitus väheneb. Mikroobide kasvutingimused halvenevad. Pulber võib aga nahka ka liigselt kuivatada, Mitmest ainest koosnev puistepulber on toimivam, sest aine osakesed on erineva suurusega ja pulber ei paaku nii kiiresti niiskuse toimel, kui ühest ainest koosnev pulber. Suspensioonid: vedel ravimvorm, mis sisaldav pulbrilisi lahustumatuid aineid. Enne
Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Vedeldamiseks kasutatakse lahustit. Alküüdvärvi omadused: 1. hea elastsusega 2. kõva pinnaga 3. püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel. 4. Piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus 5. Hea nake puu ja metalli pindadega 6. Hea hõõrdetugevus. 7. LATEKSVÄRVID veega vedeldatavad ehitusvärvid. Koosneb vette dispergeeritud tilgakujulistest polümeeripallidest. Kui vesi aurustub, moodustavad need kelme, mis vees enam ei lahustu. Lateksvärv on tervislik. Kelme on painduv ja kuivab kiiretsi. Sise- ja välisvärvid. Värvitud pind ei talu kulumist. Hingamist võimaldav pind. Talub väikesi veekoguseid. Välisvärvides kasutatakse lisaneid seente ja hallituse vältimiseks. 8. 47. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid 9. 1) TULEKAITSEVÄRVID: 10
Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
140° Moodustuvad pruunid dekstriinid Helekollase elastse kooriku tekkimine 120° Moodustuvad heledad dekstriinid 110° Intensiivne vee auramine 100° Algab vee aurustumine Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine Toodete ahju panemisel esialgu nende kaal suureneb kuna kuum aur kondenseerub külma toote pinnale., samuti suureneb ka maht. Mahu suurenemine on tingitud sellest, et C0 2 ja õhk paisuvad ning
Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse
Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Protsessis kasutatav vee hulk on reguleeritud selliselt, et vesi aurustub kuumade suitsugaaside toimel ning saadud tahke aine on peaaegu kuiv. Osa kuivast lõppsaadusest langeb reaktori põhja, kust see eemaldatakse, osa kandub suitsugaasidega käisfiltrisse ja eraldatakse sealt. Käisfiltri filtrivale pinnale tekkiv sade ("kook") suurendab protsessi puhastusastet. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid
Trükitu ei säili. Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis läheb tahkest otse gaasilisse ja tagasi. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis seda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne kui tahkub. Eri värvi piirkondade servad on täpsed ja kvaliteet on hea. Kasutatakse fotoprinteritena. Säilib kvaliteetselt ka pikema aja jooksul. Jugaprinter moodustab pildi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 mm kohta. Kasutusel kaks pihustuse tehnoloogiat. Buble Jet puhul kasutatakse pihustites väikeseid takisteid, mis kuumutamisel tekitavad gaasimulli, mis tõukab tilga välja
140° Moodustuvad pruunid dekstriinid Helekollase elastse kooriku tekkimine 120° Moodustuvad heledad dekstriinid 110° Intensiivne vee auramine 100° Algab vee aurustumine Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine Toodete ahju panemisel esialgu nende kaal suureneb kuna kuum aur kondenseerub külma toote pinnale., samuti suureneb ka maht. Mahu suurenemine on tingitud sellest, et C0 2 ja õhk paisuvad ning
juures jäi 1 mm juurde. 26 2.4. Õlitussüsteem Kõrgema pööretepiirajaga, kui 8000 pööret minutis on originaal K24A3 õlipumbaga oht kavitatsiooniks. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust kus vedeliku voolamise pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühimikud. Tühimikud tekivad tänu vedeliku rõhu langemisega alla tema auramise kriitilise rõhu. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madala rõhu korral vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Kui rõhk vedelikus uuesti suureneb, õhu ja vedeliku auru mullid kaovad. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, see põhjustab vibratsiooni ja lööke. Metalli pinnaga kokku puutudes tekib kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, põhjustades metalli kulumist ja väsimist. Antud probleemi
Lahusti molekulid peavad liimikihist väljumiseks liikuma liimikihi ääre suunas. Kui aga liimikiht liiga kiiresti kuivab, jäävad lahusti aurud liimikihti mullidena ja vähendavad liimühenduse tugevust. Kui liimühendus puutub kokku samalaadse lahustiga, millega liim valmistati, hakkab liim algul punduma ja siis lahustuma, ühendus kaotab oma tugevuse(oluline puudus). Ei kannata kuumutamist(muutub voolavaks) ning ruumala kahaneb kõvastumisel, sest lahusti aurustub. Näited: Vesilahustena või vesiemulsioonidena- paberi ja puiduliimid, PVA-liim. Termoplastsete polümeeride lahused orgaanilistes lahustites on nt PS liim(polüstürooli lahus tolueenis) Reaktiivsed liimid ehk pöördumatud liimid Kõvenemisel kulgevad keemilised reaktsioonid, mis muudavad põhipolümeeri struktuuri. Lineaarsed molekulid seotakse põikisidemete tekkimise abil võrgutaoliseks struktuuriks. Sellised liimid koosnevad peaaegu alati kahest
2.Veeringe maakeral. Veeringe vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Jaguneb: Väike e. ookeaniline veeringe meri-atmosfäär-meri. Aastas 400 000 km³ vett. Suur e. globaalne veeringe meri-atmosfäär-maismaa-meri. Aastas 100 000 km³ vett.
Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Väävel dioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Protsessis kasutatav vee hulk on reguleeritud selliselt, et vesi aurustub kuumade suitsugaaside toimel ning saadud tahke aine on peaaegu kuiv, sisaldades kaltsiumsulfitit, kaltsiumsulfaati, kaltsiumhüdroksiidi, kaltsiumkarbonaati ja lendtuhka. Osa kuivast lõppsaadusest langeb reaktori põhja, kust see eemaldatakse, osa kandub suitsugaasidega käisfiltrisse ja eraldatakse sealt. Käisfiltri filtrivale pinnale tekkiv sade ("kook") suurendab protsessi puhastusastet. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või lendtuhka
aine rikas tuhavaene soomulla horisont. - Mulla veereziim 1.Läbiuhteline-sademed ületavad auramise,mullaviljakus langeb(paras-ja palavvöötme kliimas) 2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega(rohtlad,stepid,savannid) 3.Auramine ülekaalus-vesi aurustub,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed) - Maailmamullad 1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene.Mullahorisontides toimub gleistumine,kui aga org.aine laguneb puudulikult liigniiskuse tõttu,tekib turvastunud gleimuld. 2.Okasmetsade mullad-tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veereziim
Sammliidrid on välgu sik-sakid. Maapinnale kasvab tugev elektriväli mis võib põhjustada välgu hargnemise . Maapeal tekib ka välgu taoline asi mis "ülatab käe" ülalt tulevale välgule . Korraks tekib lühiühenduse taoline efekt , vlägu ernergia vabaneb ja siis vist käibki karakas. Välk kuumendab õhu suht 30 000 kraadini. Õhk paisub ja tekitab käraka. Välgu võimsus on umbes 2GW . Põuavälk on kauge pilvesisene välk mille müristamist pole kuulda. Kui välk puud tabab aurustub selles olev niiskus ja puu paneb pange. Koronaator on nö lennuki otstes olev pintsel mis maandab staatilise laengu. Laengute ärajuhtimise tõttu omandab lennuk sellise elektrilise potentsiaali nagu ümbritseval õhul ja välk ei otsi teda , aga juhuslikult võib tabada. Jugavool on mingi õhuvool mis on väga kiire .Paksus 2-4 km , laius 300-400km/h , tuulte kiirus on 200-300km/h ja rekord on 700km/h . Neid on lenduritel hea ära kasutada , kõva tagant tuul
aastaid.Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. 3. Ookeanid, nende üldiseloomustus (pindala, maht, sügavus, hoovused, temp. ja soolsus). Ookean on maailmamere suurimad mandrite vahelised osad, mis omavada suuri mõõtmeid, iseseisvat vett, atmosfääri tsirkulatsiooni ja väljakujunenud hüdroloogilist reziimi. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%
lampideks (tüüp B või ). Hõõglampide kasutusiga sõltub oluliselt toitepingest, mehaanilis- test mõjudest (löögid, põrutused jm.), ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Üldkasutatavate hõõglampide garanteeritud iga on umbes 1000 tundi. Lambi kestval töötamisel selle volframniit kõrge temperatuuri mõjul järk-järgult aurub, selle läbimõõt väheneb ning lõpuks põleb ta läbi. Mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur, seda rohkem valgust ta kiirgab, kuid volframniit aurustub intensiivsemalt ja ta iga lüheneb. 27 Lampide valgusviljakus sõltub nende võimsusest ja pingest. Võimsuse suurenedes valgusviljakus kasvab. Hõõglampidel pingega 127 V on valgusviljakus ligikaudu 10% kõrgem kui 220 V pingega lampidel. Gaastäidislampidel on muude võrdsete tingimuste korral suurem valgusviljakus kui vaakumlampidel, sest kolvis rõhu all olev gaas takistab volframniidi aurumist
Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. 2.Vesivärvid (lahustiks vesi) – liim-, lubi- ja silikaatvärvid.Kasutatakse siseruumide ja lagede värvimiseks. 3.Emulsioonvärvid–polüvinüülatsetaat-, akrüül-, glüftaal- ja stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus:
pinnaga. Kivineb oksüdeerudes. Kasutatakse lahustit, et vedelada. Omadused: hea elastsus, kõva pinnaga, püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel, piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus, hea nake puu ja metalli pindadega, hea hõõrdetugevus. lateksvärvid- veega vedeldatud ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on dispergeeritud polümeer. Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm). Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Kelme on painduv ja kuivab kiiresti, kuid lõplikud omadused kujunevad välja alles 2 nädala pärast. Sisevärvid- betooni, krohvi, pahtli ja plaatide pinnad. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks. 60.Tapeedid- seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
