· võimalikud koostööpartnerid ja -vormid kooliraamatukogu arendamisel. Maine Kooli raamatukogu on üks olulisemaid kooli maine hoidjaid ja loojaid. Mida rohkem häid tulemusi töös on aidanud saavutada kooli raamatukogu, seda suurem maine tal ka on. Kooli raamatukogu maine, sõltub kujunenud varamust ja kui hinnatud on õpilaste seas raamatukogu kui õppimiskoht (raamatufond oma õpiku, teatme- ja ilukirjandusteostega, audioteek, videoteek ning auditoorium esitlustehnikaga pakutavad head võimalused enesetäiendamiseks). Tugevused ja nõrkused Kooli raamatukogu on ju iseseisva õppimise keskus ja raamatukogu tugevus näitab ka kooli tugevust. Tugevuseks on kindlasti see, kui on pööratud suurt tähelepanu erialakirjandusele. Tugevused: · on lapsesõbralik; · hea omavalitsuse toetus; · headel aegadel avatud; · automatiseerimine; · head suhted teiste kooli raamatukogudega. Nõrkused:
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
4) avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon 5) riigisisene ja rahvusvaheline iseloom 6) väga mitmekesised esitlusvormid Raadiole ja televisioonile on olnud omane nende kõrge regulatsioon kontroll võimu poolt (alguses tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega. Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on: 1) Televisioon püüab luua otseülekande tunnet, kuigi saade on varem linti võetud 2) Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli. 10. Internet Internet kui meedium: 1) Arvutipõhine tehnoloogia 2) Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom
ka ilusaks näiteks 1920ndate Nõukogude Liidu konstruktivismist. Hoone valmis 1927-1928.aastal. (Rusakovi tööliste hoone) Stalini võimu tõusuga 1930.aastatel, hakkas Nõukogude Liit arhitektuuri kasutama nagu masinat, millega väljendada poliitilist võimu. Nagu kõigis Euroopa totalitaarsetes riikides, asendati ka siin eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm väiksemat auditooriumit, huvitav väiksemate auditooriumite juures on see, et iga ühe neist saab eraldada suurest auditooriumist liikuvate seintega. Hoone tagaosas asuvad tavapärasemad kabinetid
Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt.
Just noored on need, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, sest nemad loovad tuleviku Eesti ning ERR on osaliselt vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendiks, miks peaks ERR kavasse võtma konkreetsema orienteerituse noortele, seisneb selles, et hetkel puuduvad neile mõeldud saated üldisest programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust 21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis
Näituseruume on võimalik eraldada iseseisvateks osadeks, mis võimaldab korraldada üksteisest isoleeritud näitusi. Vahetatavate näituste saali pindalaga 870 m2 saab kasutada ürituste korraldamiseks. Selleks sobib suurepäraselt ka muuseumi siseõu oma terrasside, treppide ja pandustega. Siseõues on võimalik ka skulptuuride eksponeerimine. Auditoorium Muuseumi põhitegevust kunsti ja laiemalt kultuuri vahendajana toetab ka auditoorium (I korrus), kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino- ja valgussüsteemid ning hõlpsasti erinevateks vajadusteks kohandatav lava. Multifunktsionaalne saal sobib kunstisündmuste, kontsertide, tantsu- ja teatrietenduste, filmiõhtute ja ka tipptasemel teadus- ning ärikonverentside läbiviimiseks. Auditooriumis hakkavad toimuma nii kunstialased konverentsid-seminarid-diskussioonid kui teiste kultuurivaldkondade tippude etteasted. Oodata on põnevat filmi-, muusika- ja tantsuprogrammi
Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised · Väga lai auditoorium · Emotsionaalne · Pilt, kiri, hääl, liikumine · Suunatav kindlale auditooriumile · Laiad võimalused loovaks reklaami tööks Puudused · Koostamine, näitamine kallis · Lühike esitusaeg · Korduvesitus/hakkab häirima · Keerulist teavet raske esitada · Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised · Odavalt edastatav · Suunatav sihtauditooriumile · Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis · Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused
MARCELLUSE TEATER VIDEO!!! ASUKOHT ROOMAS FAKTE ·Marcelluse teatri lasi ehitada Julius Caesar, ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes k...
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · V...
lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid Meediasisesed Meediavälised Sotsiaalne Professionaalsed kommunikaatorid Auditoorium mõõde Sisu mõõde 1) sümbolilised vahendid, mis lihtsustavad Ootused avalikku kommunikatsiooni 2) sümbolilised tehnikad Aja mõõde Ajakirjanduse sisesed kokkulepped Õigusorganid, seadused, määrused Lihtsustamise mehhanismid jagunevad kolmeks: 1. Sotsiaalse mõõtme protsessid: professionaalsete kommunikaatorite poolt organiseeritud
"Raadio on selleks, et saaks kuulata muusikat ja palju muusikat. Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab...
klassiruumile oleks 4,2 . 6. qtot ja standardi tabelist saadud tulemuste suhteline erinevus protsentides on 7. Laboratoorsest tööst saab järeldada, et mõõdetud hoone kuulub II sisekliima klassi ning on madala saastekoormustasemega. Mõõtmised viidi läbi koridoris asuva ventilatsiooniava näitel ja hoones on kasutusel mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Koridor ja ülesannetes kasutatud auditoorium erinevad kindlasti seal oleva õhuvooluhulga, inimeste arvu ja põranda pindala poolest.
pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin soovitud ja saavutatud meediatasude mudel. Rosengren Maslowi vajaduste hierarhia kinnitamine. 4.Kriitiline vaade ühiskonnale ja meediale. Marksistlik käsitlus: meedia kui tööstus element
praktikad (HJ) tudengitele - õpihimulised praktikakohti tudengid - IKT tugiteenus - omanäoline puudlik ainulaadne - suurem haridus (rak bak) auditoorium osas (Eestis) puudu - vaatluspraktika - õppejõududel toimub napib kult/haridus/ettev pedagoogilisi õtetes asutustes võimekusi kohapeal (KK) - tudengite
säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid. 1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas)
Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud.
Muuda ennast, muutub maailm Tere armas auditoorium ,kallid siinviibijad . Arvan ,et igaüks teist on korragi mõelnud ,et maailm ei ole selline, nagu ta võiks teie arvates olla. Aga kui paljud teist on järeldanud ,et see maailma parandamine sõltub Sinust ,minust ja meist endist. Tegelikult on nii ,et kui muudad ennast muutub ka maailm. Mitte just palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm
Teeninglaagri kestvus päevas on orienteeruv, aga trennide arv igas päevas on 3, kus siis hommikune trenn toimub saalis aeroobsel kujul, teine trenn koos palliga ja kolmas trenn jõusaalis. Treeninlaagri lõpuks peaksid olema kõikidel osalejatel omandatud võrkpalli alased teadmised kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot
sõnum meeldivus Põhiliselt rõhutatakse, et Usutavus mõjutamise juures Tunnetatud sarnasus eksisteerib kolm keeldu! Ära kritiseeri üle, ära kiida 3. keda mõjutatakse ehk üle, ära määri pähe! auditoorium Mis mängib auditooriumi ehk mõjutatavate juures rolli? Enesehinnang, intelligentsus, meeleolu, kuulaja varasemad kogemused, kuivõrd ohustab mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine
sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on te...
See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus) Kõrge kõrge madal s (diskrimineerimine, konfliktid) Madal madal madal s (anoomia, lagunemine) Madal kõrge orgaaniline (lepingud, sallivus, tsiviilõigus) 6. Auditoorium, selle liigid ja publik AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada.
· milline on selle auditooriumi rutiin, "elamise rütm", kommunikatsiooni ja infotarbimise kiirus · millised hetkel ühiskonnas esilolevad teemad ja probleemid sihtrühma enam mõjutavad ja kuidas need võivad meie sõnumiga seostuda Kommunikatsiooni käsiraamat 6.3.1 Käsiraamat organisatsiooni liikmete tarbeks: · Org väärtused, missioon, visioon, kommunikatsioonimudel · Org-le olulised sihtrühmad ja auditoorium · Kust saab liige infot, kus see valmib, kes formuleerib sõnumid, kes on volitatud sõna võtma · Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda · Reglemendid ja dokumendid, millega määratakse info liikumise org-s · Milline on töötaja kohustus tarbida infot · Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale Kommunikatsiooni meetodid 6.5.1
1968. a presidendivalimiste kampaania ajal esines selge seos meedia teemadestruktuuri ja valijate kellel puudus selge eelistus temaatiliste prioriteetide vahel (McCombs ja Shaw uuring) > Millised on meedia pikaajalised mõjud? Kõneaine kujundamise teooria on protsess, mille kaudu massimeedia kommunikeerib erinevate probleemide suhtelist olulisust auditooriumile. Mida rohkem tähtsust meedia probleemile või sündmusele annab, seda suurema tähtsusega auditoorium seda kohtleb. 1. Meedia kõneaine 2. Avalikkuse kõneaine 3. Poliitika kõneaine Tavaliselt eeldatakse, et kõneaine kujundamise protsess koosneb avalikkuse kõneainet mõjutavast meedia kõneainest, mis omakorda mõjutab poliitilist kõneainet. Samas õnnetuste, katastroofide ja vägivalla kajastamine ei muuda avalikkuse kõneainet. 5
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...
Vastuvõtuletis on võimalik raha vahetada ning seifid on lisatasuta. Allkorrusel on lobby-baar ja restoran. Hommikusöök on Rootsi lauas kella seitsmest kümneni. Esimesel korrusel on veel lisaks pakiruum ja tulaett, lisaks lift. Samal korrusel on ka saun, jõusaal ja juuksurisalong. Hotellis on 3 erinevat sauna: tavaline soome saun, aurusaun ja infrapunasaun. Hommikusaun on kõikidele külastajatele tasuta. Teisel korrusel on nõupidamisruumid: 1 auditoorium, mis mahutab 80 inimest, 2 väikest koosolekuruumi ja suur konverentsisaal 300le inimesele. Kõikides konverentsiruumides on pabertahvel, grafoprojektor, TV, ekraan, dataprojektor ja kiire internetiühendus. Hotelli ees asuva parkla kõrval on väike park ja taga tenniseväljak. Hotelli vastas on suur ostukeskus. Keskus on hotellile väga lähedal ja sealt leiad kõik muud vajalikud teenused. Turg on vaid jalutuskäigu kaugusel. 1. Missä kerroksessa on vastaanotto?
eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks, hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva u...
Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud
Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu jt kultuuritegelaste kohta. Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid postuumne „Mälestuste raamat” (1974) koostati peamiselt siiski tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. Johannes Voldemar Veski nime kannab Tartu ülikooli peahoone auditoorium 139. Tema auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverents. 5 Tunnustused 1. 1945 Eesti NSV teeneline teadlane 2. 1946 ENSV TA akadeemik 3. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks 6 Kasutatud kirjandus 1. Paul Ariste. Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2. Tiiu Erelt
laienema väikeettevõtted, sageli ka üksikisikule toetuv tootmine. Levi ja müük eristuvad ning muutuvad ärilisteks, võetakse üle uued tehnoloogilised lahendused, tootmine muutub tööstuslikuks, tarbimine muutub massitarbimiseks ning ebaisikustub. meedia kasvav tehnoloogiline keerustumine eeldab ka suuremaid finantse: väljaspoolt tulevate investeeringute atraktiivsuse garanteerib selles etapis aga kasvav auditoorium kui reklaami sihtrühm (Golding & Murdoch, 1995). Kasvu ja diferentseerumise perioodile järgneb periood, mil tööstuse kasv jõuab küllastumiseni, läbib erinevaid kriise. See on seotud kasvavate kulude, vähenevate tulude ja nõudluse muutumisega: kontsentratsiooniperiood. Viimases etapis tekib pinge tehnoloogiliste võimaluste ning majandusliku kontsentratsiooni vahel, kasvab meediatööstuse omavaheline seotus ning seotus ka teiste tööstusettevõtetega.
on tavaliselt tulvil kõige kriitilisem ooper aficionados, kes võib olla ekstaatiline või halastamatu suunas lauljate edu või ebaõnnestumisi. La Scala loggione peetakse tuleristsed ka ooperi maailma . (Üks hiljutine juhtum leidis aset aastal 2006, kui tenor Roberto Alagna oli booed laval täitmas Aida rolli , sundides tema dublant , Antonello Palombi , kiiresti asendada teda keskpaigaks stseeni ilma muuta kostüümi.) La Scalas oli ka kasiino , kus mängurid istusid fuajees. Tingimuseks oli auditoorium , samuti võib olla heidutav ooperi armastaja, nagu Mary Shelley avastati september 1840: La Scala oli algselt valgustatud 84 õlilambiga paigaldatud palcoscenico ja veel tuhat ülejäänud teatrisse. Selleks, et vältida riske tulekahju, mitu tuba oli täis ämbreid mis olid täis vett . Mõneaja pärast asendati õlilambid gaasi lambidega , need omakorda asendati elektrituledga 1883. Algne struktuur renoveeriti 1907, mil ta sai paigutuse 2800 istekohaga. Aastal 1943, teise maailmasõija
87. Millised on grupi juhi rollid? 88. Mida teha et grupi töö oleks edukas? 89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96
87. Millised on grupi juhi rollid? 88. Mida teha et grupi töö oleks edukas? 89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne,
Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse ...kui neljas võim, valvekoer- teiste võimuteostajate järelvalve ...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja ..
TUMIS- normid, kriminaalõigus) (diskrimineerimine, konfliktid, ülekorrastumine) TUNG MADAL Madal solidaarsus (anoomia, Orgaaniline solidaarsus (lepingud, lagunemine) sallivus, tsiviilõigus) Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist SOTSIAALSED KOOSLUSED. AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või
endale) 6 Stress esinemisel/ suhtlemises. Kuulsad näitlejad enne esinemist alati veidi närvis Kerge stress näitab, et suhtlus/ esinemine on tähtis AGA: liiga nähtav närveerimine mõjutab negatiivselt esinemist (ideaalne lõputöö ja halb esitlus) Tihti: ise tekitame endale valearusaama stressistiimulitest, hirmul suured silmad Tihti: vestluspartner või auditoorium ei tea antud teemal rohkem kui mina seega vähemalt 1 põhjus muretsemiseks vähem! Stressi maandamine. Klassikalised meetodid liigse esinemishirmu kontrollimiseks: Hingamistehnikad nt 4+(4)+4 Dotspotting leia silmadega "ankur" ning keskendu sellele, teised stiimulid ebaolulised KISS (Keep It Simple Stupid) fookus mujale kui vestlusteema, mõtteis juba pisut eemal, mujal
Sissejuhatus suhtekorraldusse Kordamine eksamiks 1. Suhtekorralduse professionaalsus ja eetika. Suhtekorralduse professionaalsus seisneb: Suhtekorralduse eetika seisneb: Iseseisvusel Usaldusel Vastutustundel (ühiskonna & avalike huvide ees) Aususel Asjatundlikkusel Lojaalsusel Austusel (eriala vastu) Sotsiaalsel vastutusel Ühistunde loomisel Konfliktide lahendamisel Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase /...
Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada
ja aeg-ajalt noogutada. Sellega võidate vestluskaaslase poolehoiu. Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega. Kutselised lektorid ja õppejõud võtavad tavaliselt enne esinemist kuulajaskonna huvi tõstmiseks midagi ette. On vaja, et inimesed tõstaksid pea, siis muutuvad nad ka tähelepanelikumaks. Milliseid liigutusi kasutab oma vanematega vaidlev laps, võistluse algust ootav sportlane ja poksija matsi eel? Kõigil juhtudel seisab inimene, käed puusas. See on üks kõige iseloomulikumaid poose inimese sõjaka suhtumise väljendamiseks
nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad, kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek. Järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel (modernism, popkunst, hüperrealism jmt.). Tähelepanuta ei jää arengud rahvuslikus maalikoolis ja graafikas. RUUMIDE JAOTUS 1. korrusel on auditoorium ja kohvik. 2. korrusel on suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. 3. korrusel on eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. 4. korrusel on Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu. 5. korrusel on galerii ja lugemisnurk. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). KOGUD
Järgmine aasta jõustus TTÜ põhikiri ning 2002. aastal kinnitati uus õppekava, mis sisaldas kolm aastat bakalaureuse- ning kaks aastat magistriõpet. TTÜ täienes millenniumi vahetusel, kui liideti mitu Eesti Teaduste Akadeemia instituuti. Hetkel on neid kolm: Geoloogia, Küberneetika ja Meresüsteemide instituut. Alates 1968. aastast asub TTÜ peahoone Mustmäel Ehitajate tee 5. Koos peahoonega asub seal veel mitu kõrvalhoonet. Peahoones on 400 kohaline aula ning 250 kohaline auditoorium. TTÜ kuulub veel neli kolledzit: Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Virumaa kolledz. Ülikooli suuri projekte on Tallinna Tehnoloogipark, kus saavad teadusmahukad ettevõtted suurendada konkurentsivõimet üle maailma. Alates 2010. aasta 1. septembrist on TTÜ rektor Andres Keevallik. Kokkuvõte TTÜ rajati 1918. aastal ning töötab siiani. Ülikooli on täiendatud palju ning seda tehakse siiani. Põhierialad, millega kool tegeles oli ehitus, masinad, energeetika, keemia ning maateadus
Mida ja kuidas öeldakse , et kõne mõju kuulajatele oleks võimalikult suur Kõne veenvus: Emtsiaalne mõju Kõne sisuline põhjendus Kõneleja usaldusväärsus Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt Esinemine auditooriumi ees: 1. Õpetamine 2. Informeerimine 3. Meelelahutamine 4. Veenmine Psüholoogiline kontakt publiku/klassiga Heatahtlik hooliv Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja kõneleja usaldusväärne Et auditoorium kuuleks mõistaks kuulaks Et kuulaks huvitav(sisu, esitlusviis), uudne, vajalik Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks, kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest. - Tähelepaneliku kuulamise oskused - Ümbersõnastamise tehnikad Tähelepanelik kuulamine nõuab pingutust Hoiaku loomine kuulamiseks- tähelepanu
huvitavaks teha, ehk liiga palju teksti, ei pane inimesi eriti sind kuulama. 14. Interaktiivse tahvli olemus. See on tahvel mis on ühendatud projektori ja arvutiga. Arvutist edastatakse pilt projektori abil tahvlile. Arvutita saab kontrollida puudutuse või pliiatsi abil. 15. Erinevad mikrofonide tehnoloogiad- nende tööpõhimõtted ja kasutusalad 16. Milles seisneb ekraanide roll? Et pilt edastataks võimalikult arusaadavalt ja kvaliteetselt. Et kogu auditoorium näeks hea kvaliteediga pilti. Ekraaniga saavutatav efekt tagab ühtlase, ilma moonutusteta pildi, tõesed värvid, säilib kontrast ja kvaliteet. Kui on hea ekraan on võimalik raha kokku hoida projektori soetamisel. 17. Esitletava info liigid. Koolitööd, toote tutvustus. 18. Esitluse loomise põhireeglid. -Tiitelleht, kava, sisu, vajadusel kokkuvõte, küsimusi slaid ja tänu kuulamise eest. 19. Milline on jaotusmaterjali roll esitluse toetamisel? Siis kuulajaskond saab ise
*Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida. 5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid, kuidas kasvatada lapsi koos meediaga. 6. Mis on meediakirjaoskus
Esmane või suurenev nõudlus Potensiaalselt suur turg Toodet tasub reklaamida kui Majanduse üldine seis on soodne Firmal on vajalikud ressursid Firmal on piisavalt kogemusi turunduses Konkurenttooted pole pälvinud jäika margilojaalsust Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised Väga lai auditoorium Emotsionaalne Pilt, kiri, hääl, liikumine Suunatav kindlale auditooriumile Laiad võimalused loovaks reklaami tööks Puudused Koostamine, näitamine kallis Lühike esitusaeg Korduvesitus/hakkab häirima Keerulist teavet raske esitada Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised Odavalt edastatav Suunatav sihtauditooriumile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
