Tartu ülikooli peahoone ja kunstimuuseum (0)

Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum
Tallinn 2005
Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause , kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi
Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss , millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel korrustel, ainult peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemal. Varaklassitsistlike detailide edasielamist 19.sajandi küpsklassitsismis osutavad hoone kõrge katus ja ülemiste korruste akende vahele pingutatud akantsusornamendiga bareljeefid ristkülikukujulistes süvendites. Esikülje peasissekäik on suhteliselt väike kahe tiivaga ja madalreljeefse nikerdusega uks, milleni tõusevad mõned trepiastmed . Peahoone esi- ja tagakülg on sarnased, ainult õuepoolel on vähem eenduval risaliidil sammaste asemel pilastrid. Nendest kahe baasidele on raiutud peahoone ehitamise algus- ja lõpuaasta.
Kuna Tartu Ülikool ehitati sõja-aastatel siis tuli riiklik käsk kulusid kärpida. Otsustati esinduslikult lõpetada vaid suur auditoorium - aula . Aula ulatub läbi hoone kahe korruse ning selle juurde viib välisukse vastast vestibüülist algav kivitrepp. Kolmandalt korruselt pääseb aula rõdule, mida kannab 28 joonia kapiteeliga madalatelt baasidelt kerkivat siledatüvelist sammast. Aulasse tuleb välisvalgus ainult tänavapoolsel küljel olevatest kaheksa ruuduga akendest.Aulat nimetati tollal kuuldesaaliks ning seal on toimunud sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919.
Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori . Osa peahoone auditooriume on nimelised , pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast.Peahoone teise korruse õuepoolses endises avaras auditooriumuis on praegu ülikooli nõukogu istungite saal . Lõunatiibhoones muuseumi kohal asuvad õppeosakonna ja rektoraatori ruumid. Rektori kabineti sisustuses pälvib tähelepanu kirjutuslaud , suuremõõtmeline hiina vaas ja sajandivahetuse kristall -lühter delfiinidega.
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum avati 1803. aastal ning on Eesti vanim muuseum . Muuseum rajati, et arendada üliõplaste kunstimaitset ning ilustada loenguid. Muuseumi esimene direktor oli Karl Morgenstern, kes komplekteeris muuseumisse kogusid võimalikult laiahaardeliselt. Kollektsioneeriti antiikkunsti originaale ning nende kipsist jäljendeid, gravüüre, maale, joonistusi , münte, gemme ja gemmitõmmiseid. 19. sajandi keskpaigast muudeti muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumiks ning kogudesse lisandus ohtralt antiikkeraamikat ja skulptuuride kipsvalandeid. 1862 . aastal sai muuseum avatuks kõigile nong omandas suurema tähenduse, kuna ei olnud enam mõeldud vaid akadeemilistele ringkondadele. Praegusel ajal asub muuseum ülikooli vasakus tiivas, kuhu asus 1868. aastal. Alates 1998. aastast kannab muuseum taas oma esialgset nime- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum. Tänapäeval saab muuseumis vaadata lisaks antiikkunstile ka näitusi muuseumi kogudest ning kaasaegset eesti kunsti.
Püsivalt on pandud välja näitus skulptuuridest kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti parematest kipsjäljenditest. Need on ostetud Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa muusemidest 1860. aastal. Kuna Ülikooli Muuseum on Eestis ainuke, mis eksponeerib antiikkunsti, siis eristub see selgelt teiste muuseumide hulgast. Muuseumis saab lisaks näha ka veel Pompeji stiilis ornamentaalseid seinamaalinguid, mis on ekspeditsiooni taustaks. Lisaks saab näha iidseid savilapmpe, münte, kiilkirjatahvleid, vaase ning kujukesi.
Veidi alla 500 skulptuuri sisaldava kogu põhiosa moodustavad Euroopa muuseumides asuvate kreeka ja rooma antiikskulptuuri (7.s eKr-4.s.) originaalidelt võetud vormide järgi tehtud kipsvalandid. Muuseumi kogudes on üle 3000 museaali, 4000 aastane Egiptuse muumia, Sumeri kiilkirjatahvlid ja palju muud.
Kasutatud kirjandus:
* http://miksike.ee/
* http://turism.tartumaa.ee/marsuudid.php?mis=1
* "Tartu Ülikooli peahoone" Niina Raid; Trükikoda "Oktoober"; 1993