100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kasutades keskmist õhuliikumiskiirust v leida valemi (1) abil ventilatsiooniava teoreetiline tootlikkus Lteor. Leida iga katseseeria kohta suhteline erinevus R katseliste tulemuste ning teoreetilise tulemuse vahel kasutades valemit (2). Leida ka keskmine suhteline erinevus R . ANDMETE ANALÜÜS Mõõtmised viiakse läbi Koridoris (koridor/wc) Ventilatsiooniava mõõtmed, kasutatavad Ventilatsiooniava kirjeldav joonis: valemid ning pindala arvutused: Ava läbimõõt: d=14cm; radius: r=7cm Ava kõrgus: h=2cm Pindala: S=PI*d *h/2 S=3,14*14*2/2=44cm2=0,0044m2 Uuritava ventilatsiooniava pindala 0,0044m2. Nr V(1m/s) Lkatse(1m3/h) Lteor(1m3/h) R% 1 8,20 85,60 32,50 2 8,29 87,51 31,03 3 8,02 84,80 33,17
3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
_parameetrite_mootmine.pdf 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia. 2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus?
Psühromeeter riputada vastava konsooli külge ja ca 4 minutit pärast psühromeetri käivitamist koguda andmed. Seejärel on võimalik kas arvutuslikul teel või psühromeetrilise monogrammi abil leida õhu suhteline niiskus. TÖÖ KÄIK I OSA: MÕÕTMISED Mõõtmisprotokoll on toodud töö viimasel lehel. Tabelisse 1 märkida nii staatilise kui aspiratsioonpsühromeetriga mõõdetud kuiva ja märja termomeetri näidud. Tabelisse 2 märkida teiste seadmetega mõõdetud tulemused. II OSA: ANDMETE ANALÜÜS Ettenähtud teisendused ja arvutused teostage lisalehel. Andmetabelitesse tuleb kanda lisaks eelnevale järgmised näidud ning arvutuste tulemused: 1. Küllastunud veeauru rõhk Pm [1 mm Hg] - võetakse tabelist 1-4 märja termomeetri näidu tm järgi; 2. Küllastunud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] - võetakse samast tabelist kuiva termomeetri näitu tk järgi; 4
suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: · õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra · struktuurne müra piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis
niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: • õhumüra – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra • struktuurne müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid