Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marcelluse teater (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Marcelluse teater #1 Marcelluse teater #2 Marcelluse teater #3 Marcelluse teater #4 Marcelluse teater #5 Marcelluse teater #6 Marcelluse teater #7 Marcelluse teater #8 Marcelluse teater #9 Marcelluse teater #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilin . Õppematerjali autor
Kokku 10 slaidi, koos tiitelslaidi, kasutatud kirjanduse ja tänuga. Pilt asukohaga Roomas. Faktid - ehitamisaasta, kes lasi ehitada, miks, mis otstarbel. Välimus (ehitus) ning millises olekus tänapäeval. Lisatud on ka kaks videot, millest üks seletab ehitise ajalugu, teine näitab pilte vms.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud · Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil ­ Dionysose teater (u. 20 000 kohta)

Kunstiajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega. Vana- Kreeka teater : Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased

10.klassi ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Amfiteatrid jagunevad laias laastus kaheks: Kreeka amfiteater ja Rooma amfiteater. Kreeka amfiteater on enamasti mäeseljakule ehitatud poolkaar, Rooma amfiteatris ja vaatajad umber terve areeni ja teatri ehitamisel on looduslike eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus,

Ajalugu
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka

Kunst
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring)

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun