Tallinna Tehnika Ülikool (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Referaat
Tallinna Tehnikaülikool
2012
Sisukord

Sissejuhatus

Peatükid

Kokkuvõte

Intervjuu

Allikad

Lisad
Sissejuhatus
Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ’st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud.
Ajalugu
17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure-Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener . Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897 . aastal Riia Polütehnilisest instituudist.
Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M. Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N. Vassiljev . Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu . Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid. Keldrikorrusel sai õppida masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ning arhitektuuri.
27. detsembril 1918. aastal astus Karl Ipsberg ametist tagasi ning uueks juhiks valiti Hermann Voldemar Reier , kes sündis 14. mail 1878. aastal Uue-Võidu vallas ning suri 29. oktoobril 1951. aastal Narva vangilaagris. Reier oli Eesti insener ning haridustegelane. Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala.
Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas , mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus , maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri- mehaanika . Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal.
Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse.
1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas.
1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu algatusel inseneriõpe üle Tallinnasse. 15. septembril 1936. aastal sai kool nimeks endale Tallinna Tehnikainstituut. Tänu suurtele ümberehitustele avati koolis uued osakonnad. Nendeks olid ehitus, keemia, mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Hiljem lisati veel ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. 1939 algas vastuvõtt elektrialadele, 1940 lisati majandusteaduskond, 1958 koondati tugevvoolualad energeetikateaduskonna alla ning 1965. aastal algas automaatikateaduskonnas õppetöö nõrkvoolualade valdkonnas.
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli vajalik muuta ülikoolis õppesüsteemi juhtimispõhimõtteid ning majandamisaluseid. 1991. aastal algaski üleminek ainessüsteemi õppele. Järgmine aasta korraldati ümber TTÜ akadeemiline struktuur. Aasta hiljem mindi üle uuele juhtumis -struktuurile. 1995. aastal algas bakalaureuseõpe. Järgmine aasta jõustus TTÜ põhikiri ning 2002. aastal kinnitati uus õppekava, mis sisaldas kolm aastat bakalaureuse- ning kaks aastat magistriõpet. TTÜ täienes millenniumi vahetusel, kui liideti mitu Eesti Teaduste Akadeemia instituuti. Hetkel on neid kolm: Geoloogia, Küberneetika ja Meresüsteemide instituut. Alates 1968. aastast asub TTÜ peahoone Mustmäel Ehitajate tee 5. Koos peahoonega asub seal veel mitu kõrvalhoonet. Peahoones on 400 kohaline aula ning 250 kohaline auditoorium.
TTÜ kuulub veel neli kolledžit: Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Virumaa kolledž. Ülikooli suuri projekte on Tallinna Tehnoloogipark, kus saavad teadusmahukad ettevõtted suurendada konkurentsivõimet üle maailma.
Alates 2010. aasta 1. septembrist on TTÜ rektor Andres Keevallik .
Kokkuvõte
TTÜ rajati 1918. aastal ning töötab siiani. Ülikooli on täiendatud palju ning seda tehakse siiani. Põhierialad, millega kool tegeles oli ehitus, masinad , energeetika , keemia ning maateadus. Kool sai pidevalt juurde ruume ning oli riigil pidevalt abiks. Alguses oli TTÜ erakooli kuid hiljem võttis riik selle oma valdusesse. TTÜ hooned ja asutused on tänapäeval üle Eesti.
Intervjuu
Ma intervjueerisin härra Vardot seoses TTÜga. Ta on nimelt lõpetanud Tallinna Kolledži, kus õppis Rahvusvahelist Majandust ja Ärikorraldust. Vardo alustas õpinguid 1996. aastal ning õppis kolm ja pool aastat. Selle aja jooksul omandas ta lisaks õpingutele ka palju mälestusi. Halvimateks olid pikad koolipäevad nädalavahetustel ning rasked koduülesanded. Parimateks olid aga uued tuttavad ning omandatud teadmised ja ülikooli loengud . Loenguid pidasid TTÜ õppejõud kui ka professionaalid erinevatest ettevõtetest ning need tarku inimesi kuulasid lisaks Vardole umbes 40 üliõpilast. Vardo lemmik õppejõuks kujunes Algis Perens . Koos oma erialaga kaasnesid talle veel juhtimine ning majanduse eriala. Loengud tegi Vardo meelest meeldejäävaks näited elust, mitte tuim tuupimine . Kuna ta õppis kaugõppes, siis jäi tal aega ka muudeks tegevusteks nagu laulmine , võrkpall ning töötamine Statoilis. Vardo on rahul oma eriala valikuga kuigi ta ei tööta tänapäeval sel erialal, kuid kasutab omandatud teadmisi ka tänapäeval oma töös.
Allikad
I. Kaasik ’’Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008’’
V. Mägi ’’Adraseadmise aeg’’
et. Vikipedia .org
ENE 8. köide
Lisad
TTÜ ja Tallinna Tehnikumi nimemuutused
17. september 1918 – Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused
7. veebruar 1919 – Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum
14. mai 1920 – Tallinna Tehnikum
15. september 1936 – Tallinna Tehnikainstituut
1. jaanuar 1938 / 9. oktoober 1940 – Tallinna Tehnikaülikool
30. aprill 1941 – Tallinna Polütehniline Instituut
30. september 1941 – Tallinna Tehnikaülikool
September 1944 – Tallinna Polütehniline Instituut
21. juuli 1989 – Tallinna Tehnikaülikool (Nimi taastati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega.)

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

remeelius Õppematerjali autor

Kirjeldab TTÜ ehitisi.

TTÜ referaat Tallinna Tehnika Ülikool

Sarnased õppematerjalid

doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst. Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11

Kultuurilugu

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga)

Ajalugu

docx

Eesti kunst 1918-1940

Eesti – ainelised on veel “Kalevipoeg”, “Koit”, “Hämarik” ja monumendikavand “Vanemuisele”, samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud “Linda” Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava

Kunstiajalugu

doc

Haridus Eesti kultuuris

või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist. Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma. Kuna algas sakslase rünnak Mandri-Eestile ja oli teada, et sakslased arreteerivad endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4

Riigikaitse

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................

Ajalugu

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus aga vanaisa Kaarel külmetas end ja pikaajalise kopsuhaiguse tagajärjel suri. Seejärel tekkisid perel rahalised raskused, töökätest tuli puudus ja võlad ähvardasid talu. Rüüsmaa maad anti Harri isa õe Anastasia ja tema mehe Jaak Saali pidada. Harri koos vanaema, venna ja isaga asusid Tallinna elama. 1929. aasta oli linna ümberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tööpuuduse aeg. Siitpeale lõppes Harri Jõgisalu muretu väikelapsepõli: mäletas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundis puudust Rüüsmaa õuest, jõest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimesel linna-aastal järjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi päriselt vabanenud. 1.2.1 Kooliaeg 1930. aasta sügisel läks Harri vanaema saatel Tallinna Veerenni tänava (V) algkooli esimesse

Uurimistöö

doc

Eesti ajalugu

1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge

Ajalugu

Rohkem sarnaseid