Meedia, liigid ja ülesanded (0)

Medium – ladina keeles vahendaja
Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu.

• Ajakiri
  
• Ajaleht
  
• E- ajaleht
  
• Reklaamlehed
  
• Toidureklaamid
  
• Raadiosaated
  
• televisioon
  
  • Silmapaistev
    
  • Särav
    
  • Suur
    
  • Meeldejääv
    
  • Kaastundlik
    
  • Solvav
    
    • Jahmatab
      
    • Rabab jalust
      
    • Tekitab isu
      
    • Tekitab janu
      
    • Tekitab sõltuvust
      

Tehnika arenedes sõnumid massidele
Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse
Demokraatia areng – ühiskond hakkas osalema poliitikas
Majanduse areng – tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele
Kommunikatsioon – suhtlus
Auditoorium – kuulajaskond
Meedia - massitarbevahendid
Meedium – teabe vahendajad
Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted „ ajakirjandus “, kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on tegelikult perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus
Ajakirjandus seostub klassikaliselt eelkõige uudiste loomise protsessiga
Massimeedia on see on meediast , mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi – nimede ja nägudeta mass. Sõnum on suunatud publikule ühepoolselt ja meediumite kaudu
Massimeedia kaudu ei levi ainult tõsine ja online info, vaid suure osa sellest moodustab ka meelelahutus
Meedia ülesanded:

• Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet
  
• Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, st ühiskonna osade sidumine.
  
• Kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning neile vastavaid käitumisviise ehk sotsiaalsete normide ülalhoidmine
  
• Kujundada avalikku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades toimuvat
  
• Vahendada teadmisi ja laiendada silmaringi
  
• Kriitika ja kontroll – sõnavabadusega riikides kontrollib võimuasutuste tegevust
  
• Pakkuda meelelahutust.
  

Uudised jagunevad kaheks

kõvad uudised: Kajastavad nii kohapeal kui ka mujal maailmas toimuvaid sündmusi, mis mõjutavad enamike inimeste elukäiku Nt: majandus, sõjalised konfliktid, poliitika, välissuhted jne…

Pehmed uudised: pakuvad inimestele eelkõige meelelahutust, olles seega n-ö „ajatud“ ja emotsionaalsed . Pigem on oluline konflikt ja osalejate tuntus kui sündmuse ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport , teadus, sotsiaalprobleemid
Tsensuur – avaldavate materjalide eel- või järelkontroll
Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve
Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani
Meedia liigid:

• Ajalehed
  
• Ajakirjad
  
• Raadiojaamad
  
• Telekanalid
  
• „uus meedia“
  
• Ristmeedia
  

Allikas – inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot
Juhuslik ehk ühekordne allikas – näiteks õnnetuse pealtnägija
Püsiallikas – reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida .
Objektiivsus – reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte
Täpsus – faktid on õiged ja kontrollitud
Tasakaalustatus – sõna saavad kõik osapooled
Erapooletud (õiglus) – lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse.
Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ?

Sündmuse värskus

Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus

Sündmuse mõjukus ( kui suurt hulka ja mil määral mõjutab)

Sündmuses osalejate tuntus

Sündmuse konfliktsus

Sündmuse erakordsus

Sündmuse päevakajalisus (kõik räägivad sellest)

• Juhtlõik (inglise keeles lead )
  
• Teema arendus
  
• Lisamaterjal
  

Kodune töö:

Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud
Juhtlõik
Oluline lisainfo
Muud faktid
Taust

Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid.
ARVAMUSLUGU
Paneb lugeja kaasa mõtlema
Aitab kujundada seisukohta
Kajastab väljaande seisukohti
Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju
Veenavad lugejat midagi tegema või muutma
Kritiseerivad või vastavad kriitikale
Prognoosivad, annavad juhtnööre või soovitusi
(sissejuhatus, teemaarendus, lõppsõna)
Juhtkiri – sageli anonüümne, väljendab toimetuse üldist seiskohta
Repliik – autor on teada, lühem ja terav kriitika
Kommentaar – autor väljendab oma isiklikku seisukohta mõnel lehes ilmunud teemal
Kolumn – pikem arvamuslugu
Arvustus – näituse-, filmi- või muu sündmuse kohta.
arvustus
kolumn
kommentaar
juhtkiri
repliik
arvamuslugu