Liisi Koiksoni värske album „Coffee For One” (0)

Muusikaarvustus
Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „ Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast ( elektrikitarr ), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist ( basskitarr ). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes.
Tehnopoli auditoorium Veenus , kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik : esinejate taha seinale olid suunatud lillakas -roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr , siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga. Esinejate stilistika oli lihtne-kõikidel olid seljas pigem tumedatoonilised viisakamat sorti riided, ei midagi erilist. Kogu see lihtsus muutis selle kontserdi mõnusalt nauditavaks, ei pidanud koguaeg jälgima, et mis nüüd laval toimub, vaid sai rahulikult , silmad kinni nautida.
Kontsert oli kokku pandud Liisi Koiksoni uue albumi lauludest, kuid nende vahele olid lisatud ka veidi välismaiste artistide ja bändide, nt Janelle Monae ning Beady Belle’i, muusikast kavereid, kuna Koiksoni album ise koosneb ainult 7 laulust. Kontserdikava nägi välja selline:

Liisi Koikson - „All This Time”

Liisi Koikson - „Love Is Blind”

Liisi Koikson - „I Am The Only One”

Janelle Monae - „Neon Valley Street ”

Beady Bell - „Shadow”

Liisi Koikson - „Procrastination Queen”

Beady Bell - „When My Anger Starts To Cry”

Liisi Koikson - „ Dance Around ”

Liisi Koikson - „Coffee For One”

Liisi Koikson - „Don´t Give Up”

Liisi Koikson - „All This Time” lõpetuseks uuesti.
Kõikide laulude vahele jutustas Koikson kas oma mõnest inspiratsiooniallikast või siis niisama tunnetest, mis teda kirjutamise hetkel valdasid ja kõik see aitas kuidagi veel paremini samastuda nendega. Laulud, mis mulle kogu kavast kõige rohkem silma jäid olid „Neon Valley Street” ja „Shadow”, „Dance Around”, „All this time”. Põhjused, miks mulle kavast need 2 kaverit meeldisid olid need, et mõlemad olid toonilt kuidagi nii sügavamõttelised, dünaamiliselt esitatud ning ka väga mõnusa rahustava, sumeda meloodiaga, mis tegi kõrvale pai. „Neon Valley Street” ja „Shadow” olid omavahel läbi vinge kitarrisoolo ühte sulatatud nii sujuvalt , et kui väga tähele ei pannud , siis poleks arugi saanud, et need on kaks erinevat laulu. Mul see juhtuski, alles hiljem kui täpsemalt laulu sõnu kuulama hakkasin, mõistsin, et need ei olnud üks ja sama. „Dance Around” meeldis mulle selle lihtsuse ning lapsemeelsuse pärast. Selle laulu ajal improviseeris Liisi veidi oma häälega, imiteerides südametukseid. Meloodia poolest oli see väga kerge, pannes mind ennast ka tundma nii, nagu poleks vaja muretseda järgmiste päevade probleemide pärast. Tempo poolest oli see selline pigem rahulikum, jättes tunde, et pole kuhugi kiiret, lihtsalt vaikselt liugles mööda auditooriumi meie kõikide südamesse. Kõige lemmikum laul neist kõigist oli „All This Time”, kuna see kohe õhkas sellist päikselisust ja rõõmu, raske oli mitte naeratada ja kaasa tantsida, kui nad seda esitasid. Sellel oli väga kaasahaarav meloodia ja meeldejääv refrään, mis mul siiani vahepeal peas kummitab. Laul oli mõnusalt tempokas ja hea rütmiga.
Kokkuvõtteks saan öelda, et tegemist oli ühe väga hea kontserdiga, väga nautisin seda, isegi rohkem kui arvasin. Kogu kontserdi ülesehitus ja kõik see vaikselt, kiirustamata kulgemine seal, mõjusid ülimalt pingetest vabastavalt. Kui see kõik läbi sai, oli täitsa kahju kohe, ei tahtnud üldse atmosfäärist lahkuda. Tahaks siinjuures veel öelda, et Liisi Koikson on imelise lauluhäälega naine. Muuta ma selle kontserdi juures ei tahaks midagi, see oli minu arvates juba super. Kindlasti soovitan kuulata. Vahva kogemus oli.
Liisa Maria Vokk 10.A