Haridus ja haritus (2)

Karin Kaugeranna
LÕ-12

Haridus ja haritus

Essee
Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium . Viimase puhul on meil olemas omad visioonid , püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud.
Õpilastel, kes lähevad ülikooli ja astuvad esimese sammu iseseisva elu poole, on tavaliselt teada, mida nad oma elult ootavad, kelleks nad tahavad saada ning mida nad selleks peavad tegema. Ka see näitab inimeste haritust, sest enne oma valikute tegemist peavad nad kaaluma mitmeid aspekte , see on aga suur mõttetöö, mida ei tehta mõne tunni ega isegi päevaga. Kui me oleme enda eesmärke hakanud realiseerima, siis vajab see pingutust, tarkust ei saa meile keegi anda vaid me peame seda ise vastu võtma. Just see on hariduse puhul oluline, sest kui me ise huvitume ning osaleme, siis see näitab, kui haritud me tahame ja võiksimegi olla.
Minu arust on sellised tegevused nagu lugemine, teatris käimine, kultuurisündmustest osavõtmine kindlasti need tegevused, mis näitavad haritust. Inimene peab teadma, mis toimub tema ümber ja mitte ainult kodulinnas, vaid ka maailmamastaabis toimuvaga võiks iga inimene ennast kursis hoida. Kui mõned aastakümned tagasi võis see siiki raske olla, siis pragusel ajal on võimalused selleks üüratud. Kes raamatud endale soetada ei jõua, võib rõõmsalt raamatukokku lipata, raadio ja televisioon vahendavad meile pidevalt informatsiooni ning internet on ka paljulevinud kasutusvõimalus. Mis puutub aga kultuurimaailmas toimuvasse, siis mõistan, et enamus sündmusi ja tegevusi küsib kõva kopikat ent alati arvestatakse ka nendega, kes ei jõua, kuid sooviks taolistest üritustest osa võtta. Kui huvi on olemas, siis leitakse ka võimalus kuidas oma tahtmist ellu viia, ka selles peitub haritus.
Haridust me omandame kuid haritus on see, mis jääb järele. Selge see, et koolis pähe õpitud füüsika valemid või teadmine, et naatriumkloriid on tegelikult keedusool ei pruugi enamusele esmapilgul üldse tähtis teave olla, kuid õigel ajal, õiges situatsioonis ning seal kus vaja, näitab õpitu korrektne rakendamine seda, milline on meie intelligents ja võime muuta teooria rakenduseks. Haritus ei saa seega eksisteerida ilma hariduseta.