anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. · Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Kes on juut? · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.· Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. · Juudid askenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja teistest Vahemere maadest). · Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi ) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige.Juudid hõlmavad aga ka Benjamini Levi suguharude liikmed.
Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4. Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult pettekujutlus? Kas jumal on olemas? 5. Filosoofia põhiküsimused Kes oleme meie? Kust me tuleme ja kuhu läheme? 6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9. Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik
olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses?
Kodakondsuse saab taodelda. Selleks on vaja osata riigi keelt, tuleb anna tunnistus riigi truuduseks ja tuleb ka mõnda aega ennem elada selles riigis. 2.Teabenõue: isiku informatsioonipäring mingile riigi asutusele. Asutus peab ka sellele mingi aja vältel vastama. Riigisaladus: informatsioon, mis pole kõigile kättesaadav ega lubatud, sest selle väärkasutamine võib kahjustada riiki. Välismaalane: inimene, kes pole Eesti kodakondsusest. Konsistoorium: Ateist: 3.õigus ja kohustus: teenida kaitseväes. õigus töötada politseis, kohtus, kuuluda erakonda, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, osaleda rahvahääletusel. 4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed. 5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega
pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne)
Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitl...
poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton märkis, poetas end sürrealistide seltskonda 1928.a. 1 Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Salvador Domènech sünnib 1904. aastal Figuerases, väikeses linnakeses Kataloonia põhjaosas. Ta sirgub lugupeetud, aga maailmavaate poolest lõhestunud perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Nime saab Salvador pisut enne tema sündi surnud venna järgi ja ta suhtub endasse kui venna teisikusse. Juba lapsena oli ta olnud raske iseloomuga. Kolmeaastasena tahtnud ta saada kokaks, viieselt Napoleoniks ning kogu ta ülejäänud elu näitab ta ambitsioonide kasvamist. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee; kuus aastat hiljem on 14-aastase
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
George Bernard Shaw (1856 1950) Eelkõige näitekirjanik tema viljakas ja meisterlik töö selles valdkonnas on jätnud püsivalt sügava jälje maailma kultuurilukku. George Bernard Shaw, rahvuselt iirlane, sündis 1856. aastal Dublinis, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorukiiga. Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard. Oma lapsepõlve meenutab kirjanik ängistuse ja kurbustundega. Seda lapsepõlve varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusikaarmastus ning muusikalised võimed. Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste helilooj...
REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud ...
huvitaval kombel suuresti kattusid ka minu arvamustega. Seitsmenda Päeva Adventistid tundub olevat väga konservatiivne liikumine. Tähtsustatakse perekonda ja Piiblit ja rahu, kuid samas ei peeta lugu nendest inimestes, kes on näiteks geid ning samuti puudub ka 100% seisukoht eutanaasia teemaal, kus pigem ollakse vastu, aga kui kõik tingimused on justkui neile sobivad, siis ei panda ka kätt ette. Mina arvan, et sellelt liikumisel on mitmeid häid põhimõtteid, kuid ise olles hetkel ateist, ei tahaks ennast siduda seesuguse usulise liikumisega. Kokkuvõte Adventkogudustes üle maailma on 15780719 liiget (seisuga 30.06.2008), viimastel aastatel on kogudusega liitunud enam kui miljon uut liiget. Kogudus omab mitmeid koole, kirjastusi ja tervishoiuasutusi (haiglad ja sanatooriumid), ning ülemaailmne heategevusorganisatsioon ADRA (Adventkoguduse arengu- ja katastroofiabi organisatsioon). Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse missioon on kuulutada kõigile rahvastele
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna ...
· S: kõiksus on ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus Jumal on sama mis kõik · Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal ongi ise maailm · S: inimestel on ka füüsilised kehad ja hing, kuid mitte 2 eri inimest vaid üks isiksus, ka Jumal on selline · Selliselt S jumalikustab looduse panteism; S kas panteist, panenteist (,,Jumala sees"), ateist · S toob sisse mõiste sub specie aeternitatis - igaviku seisukohalt · S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos ("Eetika", 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes
psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel. Eestis on kristlus mõõga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha öelda. Tekib mulje, et Eestis on oma riigikirik. Luterlikud vaimulikud õnnistavad lippe ja asutusi, vabariigi aastapäeval peab palvlust luterlane, poliitikud näitavad end meeleldi luterlikel riitustel. Kui Eesti Vabariigi kodanikust õigeusklik ateist, pagan või juut peab alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks. Eesti rahvale on kristlaste põhiliseks väljundiks Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, kus kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel toimuvad jumalateenistuste ülekanded
See seletabki asjaolu, mispärast on igal rahval ning religioonil omad nägemused maailma ning selle elusolendite ja paikade tekke kirjeldustega. Tutvudes lähemalt ükskõik, millise religiooniga, puutume peaaegu alati kokku maailma, inimeste ja loomade, veekogude, saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega. Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides.
27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus, lootused. Võimed arenevad loomulikul teel kaemusest. 29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus? Vabadus on illusioon ei teata eelnevaid põhjuseid. Kires avaldub inimese olemus, kirg on teadvustatud iha. Vabadus kui tunnetatud paratamatus.
Ee s ti rahvas tik u k oos tis s uhtum is e jär gi r e ligiooni 2000. a (allikas: St at ist ikaamet ) Muud usundid Lut erlane 13% 17% Ateist 8% Õigeusklik 16% Bapt ist 1% Usu suht es Katoli ikl ane
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. ...
SALVADOR DALI Referaat Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................3 2. SALVADOR DALI..............................................................................................3 2.1. Elulugu................................................................................................3 2.2. Aastad: 1949-1989..............................................................................6 2.3. Dali suhted isaga................................................................................7 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp....................................................................8 2.5. Sürrealism...............................................................................
Ee s ti r ahvas tik u k oos tis s uhtum is e jär gi r e ligiooni 2000. a (allikas: St at ist ikaamet ) Muu d usundid Luterlane 13% 17% Ateist 8% Õigeusklik 16% Baptist 1% Usu suhtes Katolii klane
et see hakkab raskendama arstide suhtlemist nendega . Mõnikord nad usuvad endal olevat õiguse otsustada meedikute eest, kuidas ja millega peab last ravima, sest nad on sellest lugenud ja teavad enda meelest kõike. Nii on vahel raske selgitada, et meditsiin ei ole matemaatika, kus kaks korda kaks on alati neli, et ei oska arstid alati kohe orienteeruda ja panna teatud hetkel täpset diagnoosi või määrata õiget ravi. ateistlik kasvatus. Frister oli ateist. Ta ei uskunud jumalasse. Kui talle öeldi, et tema isa oli hinge heitnud, oli ta vastanud, et mingit hinge pole, nagu ka kohta kuhu, see võiks minna. „Iga kõrgemail ametnikul on ametiauto ja autojuht“ (lk 282). Masina järgi oli võimalik määrata inimese positsiooni. Ministrid ja partei juhid sõitsid Ameerika Chervolet’dega, keskklass sõitis Vene Pobeda’ga ja vaesemad Poola autodega, millel olid Fiat’i mootorid.
teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. 4. Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid
seda teevad ja kuidas tema sobib maailma. Ta süüdistab kultuuri ja tsivilisatsiooni, mis on teinud inimesed halvemaks ja õnnetumaks. Kunst ja teadus asuvad tema arvates elust kaugel. Ainus tee õnneni on tagasipöördumine loodusliku olukorra juurde. Kunsti oskavad Rousseau arvates õigesti hinnata kultuurist puutumata inimesed, kes teavad, mis on tõde, ilu ja voorus. Religioonist Rousseau polnud ateist. Tema arvates peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on Rousseau järgi tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Rousseau kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. 8
Minu jaoks moodustavad kõik tekstid, mis ma olen kirja pannud, ühe terviku, nii lastele kui täiskasvanutele kirjutades ajan ma ikka ühte ja sama asja. Vahel lihtsalt tikuvad pähe mõtted, mida saab kõige paremini edasi anda just lasteraamatut või näidendit kirjutades, nii nagu näiteks kirssidest on mõtet teha ikkagi moosi, aga mitte tatraputru." Täiskasvanutele Teemad Üheks teemaks, mis Kivirähki tähelepanu alati tõmbab on usk ja kirik. Kivirähk ise on veendunud ateist ning naeruvääristab tihti kõike seda, mis on kirikuga seotud. See pole ka märkamatuks jäänud usuringkondadeis endis ning leida võib mitmeid pöördumisi Eesti Päevalehe poole, kes Kivirähki arvamusi avaldab. Tegelikult Kivirähel otseselt usu vastu midagi pole. Igaüks võib tõeks pidada seda, mida tahab, aga Kivirähki ärritab kirik kui organisatsioon: ,,Pigem kiriku, mis on minu arust mõttetu organisatsioon. Pühakirjas pole tegelikult mingit kirikut olemas, kogu see süsteem ja
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
inimene mõtleb, seetõttu on ta kui mõtlev pilliroog. · Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? · Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse
siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada? Seega eitab budism arusaama, mille järgi maailmakõiksus on isikulise Jumala loomistöö tulemus, arusaama, mille järgi Jumal loob maailma koos ajaga ja hävitab selle aegade lõpul. Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja. Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis
järgi lähtub ka Salvador Dali, kui tema maale vaadata. Referaadi kirjutamisel kasutan ma kolme kunstiraamatut, mis käsitlevad Dalid erinevate vaatenurkade alt ning kirjeldavad hästi ning huvitavalt tema eluteed, loomingut ning teoseid. 2. SALVADOR DALI 2.1 Elulugu ja looming Salvador Felippe Hasinto Dali (Lisa 1) sündis 11.mail 1904. aastal Figuerese väikelinnas Girona provintsis advokaadi perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Ta sai ristimisel sama nime, mida oli kandnud ta seitsme aasta vanuselt meningiiti surnud vend. Autobiograafias kirjutab kunstnik : ,, Sündides pidin täitma kõigi jumaldatud vennast järele jäänud tühja koha. Armastust tema vastu elati välja minu peal... Minu järgnevad ekstsentrilised ja tasakaalutud teod ning väljaastumised olid omalaadsed elu traagilised konstandid, sest ma pidin ju enesele tõestama, et ma ei ole mu surnud vend, vaid mina ise, elus olevus
rahuldub juba siis, kui on jõudnud kõigest asja välise kestani. „See üksnes elab ilma vaevata, kes välis koorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on, kui leiab vihmausse.“ 5. Milline on Fausti suhe Jumalaga? (Vt episoodi, kus Faust on meeleheitel; kus Faust tõlgib piiblit) Faust suhtub vägagi skeptiliselt Jumala ja tema olemasolusse. Ta ei väida end olevat ateist aga ei ütle ka kindlalt, et oleks usklik (rääkides Margaretega). Näidendi alguses on episood, kus doktor üritab hakata Uut Testamenti tõlkima oma emakeelde. Siin ongi näha, kuidas Faust ei nõustu sellega, mis kirjutatud püharaamatusse. Tõlkides küll sõna-sõnalt, tunneb mees, et midagi on valesti ja hakkab tunnetuslikult muutma. „“Alguses oli sõna,“ seisab siin. Ju olengi ma ummikus, mis piin! Nii palju ma sõnale tähtsust ei anna.“ Faust hakkab
eKr. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudi Seadus peab aga juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on juutideks hakatud pidama ka isikuid, kelle isa on juut ja ema mittejuut ning juutidena ka üles kasvanuid. (2012) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda eksituses olevaks juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning temast saab apostaat. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. (2012) Juudid jagunevad omakorda askenazi ning sefaradi juutideks, kellest esimesed moodustavad ligi 90% praeguse aja juutidest. Nende keeleks on jidis ja nemad on elanud varem või ka praegu Kesk-Euroopas (Saksamaal, Valgevenes, Ukrainas, Leedus, Poolas või endise Austria-
Tulemuseks oli inimene, kes olles ka täiesti kirjaoskamatu, tundis ühiselu reegleid, allus üldnõutavatele kõlbelistele normidele ja püüdis end vastavalt nendele võimalikult turvaliselt sisse seada, püüdis vastavalt käituda. Samal ajal püüdis ta ennast ka maha rahustada. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Ta võis olla mingi võimude poolt taunitava ususekti liige, ta võis olla kuulutatud ketseriks, kuid ta ei olnud ateist. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Siit aga ilmneb üks suurimaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas - see on karistamatuse puudumine. Piisab võrdlusest tänapäeva ühiskonnaga, kus vaatamata väga paljudele suuremal või vähemal määral efektiivsetele pedagoogikavooludele, ei ole üle saadud karistamatuse tundest inimeste väärtushinnangutes. Tänapäeval on arvamus "Kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi!" üsna tavaline ja sügavalt juurdunud. Keskaja ühiskonnas
aimugi. (Inimese suurus on suur selles mõttes, et inimene ise saab oma armetusest aru.) Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole mõelnud Küsimused Seneca Kirjade kohta: Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on nagu tee õnneni ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ja see toob õnneliku elu. Filosoofia on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset
Isa oli endiselt kõikumatu oma otsuses teha pojast õpetaja, ning 1822. aastal lahkus Scuberti kodust jäädavalt. Siis kirjutaski ta oma ainsa kirjanduslikus laadis töö "Minu unenägu" hingevalust sündinud read: "Niisiis, süda tulvil piiritut armastust nende vastu, kes minust ei hoolinud, lahkusin ma jälle kodunt. Läksin oma laule laulma, ja nüüd pikkadeks aastateks." Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega. Mõned neist olid tõeliselt andekad, eriti luuletaja Grillparzer ja kunstnik von Schwind, kes on maalinud ilmekaid pilte Schuberti keskkonnast ja kaasaegsest Viini elust. Ühe teise sõbra- Mayrhofer`i kaudu tutvud Schubert kuulsa laulja Vogl`iga, kes varsti muutub
see polnud ju tema oma. Kuid Holden siiski heitis Ely voodisse, ilma nõusolekut saamata. Ackley jäi mõne sekundi pärast magama. Holden kuulis, kuidas Stradler oma tuppa tagasi läks. Siis tuli mõte Holdenil kloostrisse astuda. Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha. Ackley vastas, et katoliiklane peab kindlasti olema. Kuid kahjuks oli Holden ateist. Siis ütles, ta siiski ei astu siis kloostrisse, sest ta võib sattuda sellisesse kloostrisse, kus on valed mungad, kes on kretiinid ja muidu tohmanid. Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb
Eessõnas vabandas Byron, et luuletused on alaealise omad ja pole seetõttu ehk eriti kõrgetasemelised. Londonis võeti luulekogu lugejate poolt hästi vastu oli kiitust ja kriitikat, mis äratas rahva huvi. Byron oli loomult edev ja tähelepanu meeldis talle väga. Kui ühes Edinburgh`i ajalehes ilmus õel ja isiklik kriitika Byroni luuletuste kohta, heietas ta isegi enesetapumõtteid. Cambridge ajal sai temast veendunud ateist, ta oli lahke ja lugupeetud. Armastas ekstravagantsusi: oma toas pidas Byron taltsutatud karu, keda väga armastas. Esikkogu hea vastuvõtt võimaldas tal välja anda ka uustrüki. Sel ajal tundis ta selgelt, et on sündinud luuletajaks. Byron oli romantik, kes kajastas oma elu ja mõtteid loomingus. Ta võttis endale pidevalt erinevaid rolle, et huvitavam oleks ja kajastas neid siis luules. Kohati ta lausa kujundas oma elu selle järgi, et lugejatel seda huvitavam jälgida oleks.
1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas 11 ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati
). Mussolini perekond 1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja
tegevus... Miks just kristlik? Paraku on kristlus olnud viimastel sajanditel siinkandis levinuim religioon ja ühtlasi käepäraseim eetikasüsteem. Kaplanaadi süsteem on oikumeeniline. See tähendab seda, et üks kaplaniteenistus koondab kaplaneid võimalikult paljudest uskkondadest. Kaplan, sõltumata sellest, millist usku ta ise on, teenib kõiki usuliste või parem oleks öelda vaimsete huvidega inimesi. Kui ka ateist tahab mõnda maailmavaatelist küsimust arutada, siis ... vahet pole. Nõnda püütakse kaplaneid tööle võtta proportsionaalselt, lähtuvalt ühe või teise usutunnistuse pooldajate hulgast rahva seas. Kiriku poolt kureerib kaplanaati Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud: 11
( Tarvitas oopiumi) Millega tegeles Macalisteri poeg teel tuletorni juurde? ( Püüdis kala, söödaks võttis tüki juba püütud kalast ning viskas selle kala vette tagasi, kellelt oli tüki lõiganud.) Mille järgi olid Ramsay'id oma lastele nimed pannud? ( Inglise kungliku perekonna järgi) Mida tahtis James teha kui isa rikkus mõnda hetke oma türanniaga? ( Võtta nuga ja talle südamesse lüüa.) Millise hüüdnime panid lapsed Charles Tansley'ile ? ( Ateist ) 10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel 4. Inimene ja inimsuhted. Inimese usku endasse ja enesekidlastust saavad mõjutada teda ünbritsevad kaaskondlased ja nende Inimese usku endasse ja enesekidlastust saavad mõjutada teda ünbritsevad kaaskondlased ja nende öeldud sõnade mõju. Hästi on sõna jõudu näha Woolfi romaanis "Tuletorni juurde". Lily Briscoe kardab, et öeldud sõnade mõju. Hästi on sõna jõudu näha Woolfi romaanis "Tuletorni juurde". Lily Briscoe kardab, et
Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse maailmavaatest, et kui inimene ei oska või ei suuda, ei ole osanud oma küsimustele vastuseid leida, on ta neid otsinud valest allikast. Ateist käsitleb religiooni kui eksitust. Nt Lenin religioon on objektiivse reaalsuse moonutatud peegeldus inimeste peades. Mateeria on objektiivne reaalsus. Võitlev ateistlik maailmavaade. 2. religioon kui leiutis midagi sellist, mida olemasolevas maailmas ei ole, mille inimene mõtleb välja. Inimene leiutab selle, arvates et see on kasulik. Uskmatu, aga leiab olevat vajaliku. 3. religioon kui avastus - avastus on protsess mille käigus leitaks üles juba
Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Masendavast mõjust, mida avaldavad Schubertile kodused lahkhelid, kõnelevad tema kirjavahetus vendadega ja heliloooja enese ainus kirjanduslik teos autobiograafiline allegooria "Minu unenägu". Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega. Mõned neist olid tõeliselt andekad, eriti luuletaja Grillparzer ja kunstnik von Schwind, kes on maalinud ilmekaid pilte Schuberti keskkonnast ja kaasaegsest Viini elust. Ühe teise sõbra Mayrhofer`i kaudu tutvud
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud ju...
1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest; 7) kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määravad riigi kohustusi inimeste vastu. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi inimõiguste rikkumine, siis
Lermontovi ,,Meie aja kangelase" eeskujul kirjutas Joyce oma kangelasromaani ,,Stephen Hero", kus on autobiograafilisi jooni: võttis aluseks iseenda noorema versiooni ja kujutas tolle aja Iirimaad, mis allus Suurbritanniale. Iiri verd Joyce ei tahtnud end siduda kolonialistide ega põlisiirlastega, mistõttu lahkus Pariisi, et õppida meditsiini, aga jäi hätta, naasis koju, kus nägi ema suremas. Ema palus, et poeg tema surivoodil palvetas (ema oli väga vaga), aga Joyce keeldus, sest oli ateist. Ta abiellus ja oli keeleõpetaja mitmetes Euroopa riikides, oli musikaalne, kirjutab proosat, luulet ja näidendeid. Kirjutas vihasena novellikogu ,,Dublinlased", romaanid ,,Kunstniku noorpõlveportree", ,,Odysseus". ,,Dublinlaste" ilmumise ajal oli ta vaesuses ja vihane, mis sai pahameele osaliseks, sest kujutas iirlasi trööstituna. Selles on naturalismi ja sümbolismi jooni. Joyce tõi kirjandusse mõiste EPIFAANIA järelhelk/selguse hetk, millel algul oli usuline taust.
rahvale, Kohus peale surma. Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine
mõistlike inimeste juurest... Tuleb olla kergemeelne, tühine ja hoiduda tegemast kasulikke, kohustuslikke ja vajalikke asju... Olla poet, hull ja võimalusel mängida, mängida igal maalil, selline on elu ideaalis. Dali Salvador Dali sündis 1904.a 11. mail Figuerase väikelinnas Girona provintsis keskklassist advokaadi ja notari peres. Perekond oli olemuselt lõhestatud: isa oli vabariiklane ja ateist, ema aga katoliiklane. Tal oli ka samanimeline vend, kuid too suri lapsena. Dali sai aga oma nime surnud venna järgi. Loominguline anne avaldus varakult. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on tema isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee ning kuus aastat hiljem on 14-aastase poisi esimene avalik näitus. Ta õppis 1916.aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. 1919
"oleks raske eristada oma (Rogozhin on) armastust vihkama." Rogozhin siis ütleb, et Nastasya armastab Myshkin, aga ta armastab teda nii palju, et ta ei taha korrumpeerunud temaga olles koos temaga. Seega on ta pöördunud talle (Rogozhin) jonni. Tähelepanu hiljem juhitakse kohutav värvimine surnud Kristus rippus Rogozhin maja. Vaadeldes maali, Myshkin ütleb: "Võib kaotada oma usk vaadates seda maali." Seejärel retells four kohtab ta oli koos usuga. Esimene puudutab ateist, teine hõlmab vaimne inimene, kes tapab oma sõbra eest käekella. Ettekandja need kaks lugu, Rogozhin kommenteerib: "Üks ei usu Jumalasse üldse, ja teine on nii pühendunud ta kärpeid inimeste kõri koos palvetades." Myshkin jätkab siiski, ja räägib hõberistil ta ostis purjus sõdur, ja ema põetamine lapsega, kes ütles: "Noh sir, nagu ema rõõmustab, kui ta märkab oma lapse naeratus esimest korda, nii et Jumal
tentsi konkreetsete küsimustega. Kui kaua aega tagasi mammutid eksisteerisid ja mis ajast peale on nad välja surnud ehk ei eksisteeri enam? Kas eksisteerib algarv 23 ja 29 vahel? Kas see saar on asustatud ehk kas eksisteerib sellel mõni inimolend? Isegi kui me räägime, et inimesed ehitavad sildu või maju, siis me räägime sellest, et nad annavad majale või sillale eksistentsi, lõhkudes aga võtavad neilt eksistentsi. Kui teist ja ateist vaidlevad Jumala eksistentsi üle, ei tarvitse nad jõuda ühele meelele; kuid eksistentsi ja mitte-eksistentsi mõistet kasutavad nad ühtmoodi. [1836] Sellest hoolimata tekib ka n-ö õhtul eksistentsi ja mitte-eksistentsi mõistetega vähemalt niisama palju tuntud probleeme. Kuidas saab kuulutada midagi mitte-eksisteerivaks, näiteks alg-arvu 23 ja 29 vahel, või siis mammutit 20. sajandil, kui ometi ei ole, s.t ei eksisteeri midagi, millele saaks seda või mis tahes muud predikaati omistada
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab ...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
