St näites, et arsti juures ei saanud eesti keeles hakkama. 1940-ndate teist poolt iseloomustab ka metsavendlus. Nimelt oli terve rida mehi, kes varjas ennast NL-i repressioonide eest. On välja toodud, et neid on 10-40 tuhat. Neid oli kahte sorti: varjajad (loodeti uue sõja teket) ja NL vastu tegutsejad. Metsavendlusele mõjus halvavalt 1949 märtsi küüditamine. (talumehed toetasid seni). Peale küüditamist oli hirm, ei julgetud toetada, teisalt astuti kolhoosi ja ei jätkunud endalegi toitu. Kodanlik natsionalism on ebamäärane mõiste need inimesed, kes selles süüdistati, tähendas, et nad idealiseerivad varasemat EV-d ja ei panust omalt poolt sotsialistliku ühiskonna ülesse ehitamisel. See tähendas ühelt poolt juht kohtade kaotamist kui loomingu inimeste puhul ei lastud avaldada. Pärast EKP-e 8. pleenumit oli kõige suurem hirmuõhkkond. Eksisteeris ka koolinoorte vastupanuliikumine
Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust. Juhan Sütiste (18991945), elulähedusliikumise olulisemaid poeete,
Andrea Ainjärv Omariikluse rõõmud ja mured Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid
mindi liiale 2.3.3. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 2.3.3.1. Ratsionalism jõudis Saksamaalt Baltikumi 18. sajandi keskpaigas 2.3.3.1.1. Jutlused muutusid sisult õpetlikuks 2.3.3.1.2. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja Baltikumi pärisorjust 2.3.3.1.3. Kirjutati raamatuid ja astuti samme talupoegade olukorra parandamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel) 2.3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda 2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja
eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused.
Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Aulakoosoleku nõudmised · Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist · Isevalitsuse kukutamist · Vabariigi loomist · Maa kuulutati rahva omandiks · Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama · Otsustati eirata nekrutikohustust · Astuti välja venestamise vastu · Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga
kangelaste eluga. Too näiteid. 2. W. Blake _ Kes oli William Blake? Inglise romantik, varane romantismi geenius ?_ Mida Blake kirjutas? ,,Kogemuste laulud" _ Milline on tema tuntuim luuletus?tiiger 3. Järvekoolkond _ Keda kutsutakse järvepoeetideks?Wordsworth, Coleridge, southey _ Mis järvepoeete mõjutas? Elasid ühes kohas, Prantsuse revulutsioon, ja hilisem Napoleoni poliitika ?_ Kes ja kus avaldasid inglise romantismi manifesti? Mille vastu manifestis välja astuti?Wordsworth ja Coleridge, nõuti lihtsa elu väärtustamist, igapäevasest ilu otsimist, irratsionaalse poole püüdlemist. Parim keskkond luuletajale on maa, loodus 4. F. Hölderlin _ Mis maa kirjanik Hölderlin oli? Saksa _ Mis oli tema luuleloomingu eeskujuks? Antiik kreeka kirjandus _ Mida kujutas hümnides? Täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast armastust. 5. P. B. Shelley _ Mis on Shelley eluloos huvitavat? Ta põgenes 13 aastase tüdrukuga ja
mai 1940 toimus esimene maavõistlus - Budapestis võideti Ungari 1:0. Iseolemise aeg jäi aga lühikeseks, sest peatselt okupeeris riigi Saksamaa ja seejärel sattus piirkond taas Jugoslaavia kontrolli alla. 1987. aastal tuli Jugoslaavia meeskond juunioride maailmameistriks ning selle meeskonna horvaatidest liikmetest tõusid tähtedeks Zvonimir Boban, Robert Prosinecki, Davor Suker ja Robert Jarni. 1991. aasta juunis sai Horvaatia taas iseseisvaks ning 1992.aastal astuti FIFA liikmeks. 1998. aasta MM-il Prantsusmaal, võitsid horvaadid veerandfinaalis Saksamaad 3:0, poolfinaalis jäädi alla Prantsusmaale 1:2, kuid pronksimängus võideti Hollandit 2:1. MM-turniiri edukaimaks väravakütiks tõusis Davor Suker 6 tabamusega. 2006. aastal ei läinud Horvaatial nii hästi ja nad jäid oma alagrupi 3 kohale, see tähendab seda ,et nad ei saanud edasi veerandfinaali.
6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade (Riia, Tln, Trt) esindajad Maapäevade otsus ei olnud kellelegi kohustuseks. 9. Wolter von Plettenberg- Saksamaal sündinud Liivi ordumeister. Ta ühendas Vana- Liivimaa sõjajõudusid, samuti püüdis ületada sealseid sisemisi lahkhelisid. 1501.a.
Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel. Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. 6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783. Põhjused: 1) vabadusetahe Inglismaa surus piiranguid peale 2) sõda algas juhusliku relvastatud kokkupõrkega, enam polnud võimalik saavutada rahumeelset kokkupõrget
XX sajandil mõjutas Eestit kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ja pidime vastu võtma ning langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Ja kuigi sõjast on möödunud ligi kuuskümmend aastat, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti poliitikud on kartnud oma maa turvalisuse pärast kogu aeg. Eesti asukohta, Läänemere idaosas, loetakse poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimaks ohuallikaks on peetud sõjaliselt aktiivset Venemaad, kes on kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järj...
miljoni krooni ulatuses. 1938. aastaks rahuldati neist üle 5000 avalduse. Seega vabastati rohkem kui 5000 talundit oksjonihirmust. 2. 1930. aasta 12. juulil võttis Riigikogu vastu teraviljakaitseseaduse, mis muutis rukki ja rukkijahu impordi riigi monopoolseks õiguseks, st. importi piirati (riigil ainuõigus). Sellega seoses loobuti teravilja sisseveost 10-15 miljoni krooni ulatuses. 3. Kehtestati fikseeritud ja doteeritud hindade süsteem ning astuti samme põllumajandussaaduste ekspordi/impordi korrastamiseks. 1933. aasta märtsis võttis Riigikogu vastu veel mitu seadust leevendamaks ränga majanduskriisi tagajärgi: Otsustati lubada maakinnisvara sundmüüki ainult talvekuudel 1. oktoobrist 1. märtsini, et takistada talundite sundvõõrandamist ajal, mil see põllumajanduslikust seisukohast põhjustaks suuri segadusi ja kahjusid. 23
Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline
1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks. 1966 sai Fidzi piiratud autonoomia. 10. oktoober 1970 kuulutati Fidzi iseseisvaks, kuid ta jäi Rahvaste ühendusse. Samal aastav võeti vastu esimene põhiseadus. 1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidzi vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja. Fidzi poliitika on ebastabiilne. Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal. Aastast 1970 on Fidzi ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud
portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal.1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ning osales Eesti Asutava Kogu valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Järgnevalt oli Tõnisson IV Riigikogu liige; 19231925 ja 19321933 Riigikogu esimees, 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 välisminister. * 19311932 oli Tõnisson teatava üllatusena oma vana rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. * 19321935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ning Tööerakonna ühinemisel moodustunud Rahvusliku Keskerakonna juht.
III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. Saarlased võtsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. 1221 üritati Tallinnat vallutada, kuid see ebaõnnestus. 1222 kasutati kiviheitemasinaid. Algas eestlaste üldine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. 1223 tungiti Viljandi linnusesse sakslastele kallale, saavutati võit. Peagi olid ka Tartu ja Otepää vabad. Vaenlaste vastu astuti välja üle kogu maa. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus oma valdusesse saada kogu maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe. Sakslased alustasid taas retki Lõuna-Eestisse, teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased. 1223 jõudis Tartusse vürst Vjatsko, eesmärgiga luua Eestisse Venemaale alluva vürstkonna. Ugalased pidid maad andma, sest nad teadsid, et üksi nad sakslastele vastu panna ei suuda
taastetüübile. Rahvaarv kasvas 19. sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge r^nnnrK^/7/ 19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla statistikaosakond (komitee) reorganiseeriti sed) oli 1881
Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine.
VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda................................................................................................................5 Dien Bien Phu lahing.........................................................................................
valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Nende ideede mõistmine eeldas haridust ja teadmisi. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi
Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. PRANTSUSMAA Rene Descartes((1596-1650)
panna aluse Päikesesüsteemi Liidule. Nähti, kuidas Aeg saatis sündivad lapsed Maa poole teele. Samal ajal kui Tyltyl ja Mytyl Siniste lastega tutvusid püüdis Valgus Sinilinnu kinni ning peitis selle oma kuue alla. Tyltyl keras Teemanti, et lahkuda. Kuues vaatus Üheteistkümnes pilt (Hüvastijätt) Jõutakse laste kodu juurde. On möödunud aasta ning lapsed ei tunne kohe oma kodu ära. Jäetakse Leiva, Suhkru, Tule, Vee, Valguse, Koera ja Kassiga hüvasti ning astuti väravast sisse. Sinilindu nad oma teekonnal ei leidnudki: Mälestustemaa lind läks mustaks, Öö linnu surid, Metsast ei saadud lindu kätte ning Tulevikuriigi lind muutus punaseks. Arvati, et äkki polegi Sinilindu olemas. Kaheteistkümnes pilt (Ärkamine) Kui ema lapsed hommikul kell kaheksa äratas rääkisid nad talle oma seklustest. Ema arvas, et lapsed on haigeks jäänud. Külla tuli naabrinaine Berlingot, kes haldjaga sarnanes. Jutuks tuli
kommunistidest pääses vabadusse. Rakosi kuulus eriti paindumatute stalinistide hulka ning oma valitsemisaastate jooksul jõudis ta hukata suure rühma opositsionääridest kommuniste ning saata paljusid vangilaagritesse. Rakosi tagantati ning rehabiliseeriti postuumselt. Kommunistid, keda Rakosi ajal oli represseeritud vabastati.] NSV Liidu valitsus eesotsas Nikita Hrustsoviga nägi Ungaris kaotamises ohtu sotsialismileerile ning seega viis Hrustsov oma väed Ungarisse. Astuti välja totalitarismi vastu. Tekkis vastuseis, esimestel sõjajärgsetel aastatel, seda põhjustes isiksuse allutamine riigile ning kõikide maade ühtlustamine Nõukogude malli järgi. Klassivõõraks ja vaenulikuks elemendiks tembeldatud opositsioone hakati maha suruma massiliselt ja julmalt. Nõnda toimus totalitarismi vastased väljaastumised 1956. aastal Ungaris. 5. Millised sündmused andisd alust kasutada 1970. aastate iseloomustamiseks mõistet ,,pingelõdvendus"
sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. a. talvel Laiusel viibis. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu, osalt aga ka lootuses pääseda mõisatööst. Varsti tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt kaasa võetud jahipüssid, vikatid ja hangud, aga ka väljajagatud relvastus vanade püsside ja mõõkade näol oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja
ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Jüri Vilms- kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.
· elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G
kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused Naiste olukord Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd. Pere eest hoolitsemise kõrval käisid nad ka tööl tehastes ja kaevandustes. Aitas oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele
Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused, neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava mõisas ja veidi hiljem Harjumaal. Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu. Varsti tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt kaasa võetud jahipüssid, vikatid ja hangud, aga ka väljajagatud relvastus vanade püsside ja mõõkade näol oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni
Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu
kindralsuperintendent. Taastati või ehitati üles kirikud. Eestimaa kubermangus oli väga suur teene kirikuolude parandamisel J. Ihering'il, Liivimaa kubermangus aga J. Fischeril. Rajati Tartu Ülikool, mis valmistas ette põhiliselt kirikuõpetajaid, mitte ei harinud tavalisi talupoegi. Oli nõue, et siinsed kirikuõpetajad pidid oskama eesti (või läti) keelt, hoolimata sellest, et nad olid rahvuselt sakslased. Peeti nõiaprotsesse, astuti ebausu vastu välja. 3. Milline oli luteri kiriku, kohaliku aadli ja keskvõimu roll talurahva hariduses? Luteri kiriku roll: Kiriku teha oli talurahvale Piibli tarkuse õpetamine. Kirikuõpetajad pidid kindlasti oskama kohalikku keelt, et õppeedukus sujuks. Kohaliku aadli roll: aadlid polnud eriti huvitatud talupoegade harimisest. Kohustuseks oli talurahva koolide rajamine, mis oli aadlite jaoks ebameeldiv kohustus. Aadlid ei lasknud talupoegi minna õppima Forceliuse
ambu käsitlema - algasid uued sõjakäigud - 1223 suurem eestlaste rüüsteretk Ümera piirkonda sakslased ründasid ootamatult ja võitsid - 1223 suvel sakslaste ja abiliste 8000-meheline vägi Viljandi linnuse alla pikaajaline äge piiramine, linnust ei vallutatud, eestlased olid sunnitud rohkete langenute ja veepuuduse tõttu alistuma ja ristiusu taas vastu võtma Koostöö venelastega - astuti ühendusse Novgorodi ja Pihkvaga venelased saatsid abivägesid (paigutati tartu, Viljandi jt linnustesse) ja jagasid vara (relvi jms) - Jaroslav 1223 Eestisse - Saarlased meelitasid venelasi 20000-mehelist väge Tallinna piirama Jaroslav kuulis, et sakslased oli venelasi poonud vene väed piirasid 4 nädalat Tallinna, ei suutnud vallutada, venelaste vägi lahkus, rüüstasid Eestit
Stalin hävitas palju Vene kultuuri ja arhitektuuri, kirikuid, et kaotada religioon. Stalini ajal olid ka küüditamised, mis näitas millise poliitika ta omastab ja kuidas ta riiki juhib – vägivaldselt ja suure ainuvõimuga. T a tahtis saavutada kommunismi ühes riigis, mis oli vastandlik Lenini ja Marxi internatsionaalsele kommunismile. Samuti kaotas ta ka NEPi ja tugevdas plaanimajandust. Tema ajal muutus Nõukogude Liit üheks maailmavõimuks ning astuti ka Külma sõtta peale teist maailmasõda. 28. Nõukogude Liidu majandusmudel Nõukogude Liidus oli aluseks sotsialistlik majandussüsteem, oli plaanimajandus, tootmine ja jagamine oli tsentraliseeritud ja juhendatud valitsuse poolt, kõik oli riigi omandis. Algselt oli sõjakommunism, kus tööstus riigistati, taheti eemalduda rahast, eraettevõtlusest ja vabast turust. Uus majanduspoliitika – NEP – võeti kasutusele 1921, vabaturg taastati ja sai olla
Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste,
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956
· 1882 esitleti seal ooper ,,Parsipfal" · Suri 13. Veebruar 1883 puhukusereisil Veneetsias · Oli suurimaid ooperi indovaatoreid · Pidas imeliseks muusikalist draamat · Loobus esimesena numbriooperitest · Tema tähtsamateks ooperiteks on: ,,Tännhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Niebelungide sõrmus", ,,Parsipfael", koomiline ooper ,,Nünbergi meisteelauljad" JOHANNES BRAHMS(1833-1897) · 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid · Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Rahvusvaheliste suhete alused Iseseisev töö Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................
Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilise huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Eesti otsis toetust ka Lääne suurriikidelt, mida ei saadud. Balti liit: ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923. a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti- Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon, mille pärast oli aset leidnud rida konflikte. Liitu kuulusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Rahvasteliit: pärast 1924. a. mässukatse läbikukkumist loobus Nõukogude Liit vandenõude organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt
Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti, et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks. Tähtis valdkond oli ka haridus. Rõhk asetati teaduse ja majandusvaldkondade õpetamisele praktiliste tegevuste läbi. Lapsed pandi mängima propagandast moonutatud mänge. 8 Lee, 2002 9 10-aastaselt astuti pioneeriorganisatsiooni ja anti tõotus kaitsta kindlalt kommunistliku partei üritust. 1925. a. kuulus sinna iga viies laps ja arv oli tõusuteel.9 Viieteistkümneaastaselt võis laps üle minna komsomoli. Paljudel ei õnnestunud seda sammu astuda ning neid koheldi alaväärsetena. 9 Figes, 2014 10 KOKKUVÕTE Lenini ja Trotski poolt 1921. a
kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus NSVL pani Jaruzelski valiku ette, kas surub ametiliikumise ise maha või tulevad Poola NSVL tankid hiljem selgus, et tegelikult poleks NSVL julgenud Poolat rünnata 13. dets 1981 – Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa vägivallale astuti vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid stiihilised streigid, sõjavägi aga surus maha Solidaarsus hävitati näiliselt, läks põranda alla NSVL võimu autoriteet oli langenud, kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik mujalgi? 44. Lääs võidab külma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks:
õppimine. Jahipidamine väga armastatud, see pärast tuli õppida pistrike ja jahikullidega ümber käimist. Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna, sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased. Õpinguid alustati nii vara, sest siis oli laps kõige mõjutavam ning seda said mõjutada mõtlema rüütelikult. Paazist järgmine aste oli skvaier. Varem õpitut hakati edasi arendama. Relvade õppimisest ja kasutamis põhitõdest astuti sammu võrra kõrgemale ning hakati relvade käsitlemist lihvima. Harjutati vibulaskmist vastu puutulpa, nad pidid olema võimalised tegema hirvele lõppu peale. Musklijõu treenimiseks harjutati kaks korda raskemate relvadega kui lahinguväljal. Turviste puhastamisest mindi üle selle kandmisele. Skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loolik osa. Rüütlite elus oli tähtsal kohal lahinguturniir, selle jaoks harjutati piigi hoidmist
Keiserlikult Saksamaalt ja enamlikuks muutunud Venemaalt lähtuvat ähvardust tajudes kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele -- Vanematekogule -- volitused täieliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud. Otsustav samm astuti päeval, mil enamlased juba lahkusid Tallinnast ning pealetungivad saksa väeosad olid jõudmas linna lähistele. Iseseisva riigi loomisest anti avalikult teada 24. veebruaril 1918. aastal, kuid Eesti Vabariigi tegeliku sünnini kulus veel üle üheksa kuu. Riigiks saamiseks ei piisanud ainult selgest tahteavaldusest, Eesti rahvusriigi idee elujõudu tuli alles tõestada nii kodus kui ka väljaspool. Esmalt oli põhjust loota Entente'i riikide
Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid. Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust
42. 1978. aastal ilmus romaan, mis jutustab balti aadlikust Timotheus von Bockist, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja selle eest hulluks kuulutati. Selle romaani lugeja mõistis, et samasuguse probleemi ees kas kõnelda võimudele tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aegses Eestis. Kes oli selle romaani autor ja mis oli selle pealkiri? Jaan Kross ,,Keisri hull" 43. 1980. aastal kirjutasid eesti haritlased alla avalikule kirjale, milles astuti välja laste õiguste kaitseks ja tauniti venestamist. Mis kirjaga oli tegu? Kes oli kirja peamine algataja? Nimeta kolm ajakirjandusväljaannet, kuhu kiri saadeti? Milline sündmus ajendas eesti haritlasi avalikku kirja kirjutama? Nimeta kaks haritlasi tegutsema pannud probleemi Eesti NSV ühiskonnas? ,,Neljakümne kiri", Jaan Kaplinski ,,Pravda", ,,Rahva Hääl", ,,Sovetskaja Estonija" Televisiooni- ja raadiotöötajate vahelise jalgpallimatsi järel toimunud populaarse ansambli
Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Inglise-Saksa mereväeleleping, millega ingl. oli valmis andma Läänemere Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei. 1920 pandi piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa aktiviseerus. 1934 sõlmiti suured lootused Balti liidule, kuid seda liitu ei suudetud luua. Ainus reaalne Eesti, Läti, Leedu vahel leping, mis sai Balti Antandi aluseks. samm Balti liidu poole astuti 1923 a, mil kirjutati alla Eesti-Läti Neutraliteedipoliitika, väldib sõda Balti regioonis. Saksamaale üritati kaitseliidulepingule, kuid see ei omanud suurt tähtsust. Eesti sai 22 sept, 1921 läheneda, kuid see ei õnnetunud. Eesti balansseeris Vene ja saksa vahel. Rahvasteliiduliikmeks. 1. dets riigipöördekatse: 1. dets 1924 üritati relvastatud riigipöördekatset.
vabatahtlikena kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. a. talvel Laiusel viibis. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu, osalt aga ka lootuses pääseda mõisatööst. Varsti tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt kaasa võetud jahipüssid, vikatid ja hangud, aga ka väljajagatud relvastus vanade püsside ja mõõkade näol oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete
Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42) Sama aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamise poole- loodi kontakte välisriikide saatkondadega Petrogradis ja moodustati välisdelegatsioon. Ka baltisakslased olid aktiviseernunud ning enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra, algas mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine. Samal ajal algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast, Punaarmee oli aga liialt nõrk, et sakslastele vastupanu osutada. (Laur 1997: 42) 19
rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamisla...
Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia Peterburi Konservatooriumis professor Ovanes Nalbandjani viiuliklassis. Koos astuti mitmetesse orkestritesse ja elati tagasihoidliku elu. Pärast 1917. aasta revolutsiooni Artur Lemba jätkas muusikategevust. Hiljem pääsesid nad koos Sofiaga punaarmeelaste sümfooniaorkestrisse ja seal said ka parema elujärje peale. Sofiaga mindi vaatamata suurele armastusele lahku ja Lemba abiellus oma teise naise Mariaga, kes 1962. aastal suri. Päris elu lõpuaastatel abiellus ta kolmandat korda oma kolmanda naise Valentinaga. Lapsi Artur Lembal ei olnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
