Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2
Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused: Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise : Halikarnassose mausoleum- · Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline · Kattis kõrge püramiiditaoline katus · 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline · Loeti üheks maailmaimeks · Paraadlikud haudehitised-mausoleumid(mausolos) · Artemisia (tema naine) maetakse sinna Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse maailma kujutamine
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja. Riigikassa. 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal: Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. Loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Provintsid Provintside valitsemise taktika oli ,,Jaga ja valitse". Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid. Idaprovintsid: Lääneprovintsid o Süüria, Hispaania,
Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar Muhammadit tunnustati kui riigipead Muhammad suri aastal 632 Muhammadi tüli juutidega seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa. Pärast Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif ning alles siis algab tõeline islami kujunemine. 12 aasta jooksul pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria, Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele. Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel Põhja-Aafrikast kuni Atlandi ookeanini, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan. See hiiglaslik maa-ala püsis ühtse riigina aastani 750 soodustas islami levikut ja islamiusu järgijate arvu kasvu; pärast seda sõjaline ekspansioon aeglustus.
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kang...
ühendamisel. Keisri käes oli kõrgem sõjaväeline võim- imperium. Selle alusel kuulus talle kürgem sõjaväeline ja tsiviilvõim. Oli sõjavägede ülemjuhataja ja omas võimu provintside üle. Oli mitte ainult esimene senator, vaid ka esimene mees riigis. Rooma esimene keiser oli Augustus. Varase keisririigi ajal oli rooma riik endiselt res publica ja väliselt jätkus kõik nagu enne, ent sisuliselt oli võim koondunud ühele isikule. Augustus oli aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning võis kasutada vetoõigust senati ja teiste magistraatide otsuse suhtes. Ta kandis imperaatori tiitlit, millest edaspidi sai ainuvalitsejate peamisi nimetusi. Keiser, mida augustus enda puhul samuti kasutas, tulenes Caesarist, kelle lapsendatud poeg ta oli. Alguses ei olnud keisrivõim päritav ja järgmine keiser võltus senatist. Praktikas soovis aga iga keiser pärandada võimu oma pärijale ja senat ei saanud vastu hakata. Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond
Nehemja osa oli esmalt linnamüüri parandamine. Kuidas ta seda tegi? - Nehemja oli palunud, anunud mitu päeva. Ta oli palunud, nutnud, paastunud. Ja Jumal pani Nehemja südamesse soovi minna Jeruusalemma, et ehitada üles varemetes müürid. Ta läks oma kuninga juurde, kelle veinikallajana ta teenis ja kuningas andiski talle loa minna esivanemate maale. Kuningas andis talle kaasa veel mida Nehemja palus. On öeldud, et Nehemjast sai Jeruusalemmas asevalitseja. Jõudes Jeruusalemma ei rääkinud ta alguses midagi oma plaanidest. Ta tõusis öösel, läks ja vaatas linnamüüri ja selle olukorda ja siis ta teatas neile (juutidele, preestritele, suurnikele ja ülematele), mis on kavas. Ja kuulajad ütlesid - võtkem kätte ja ehitagem. Aga olid ka vastased ja siin on toodud üsna mõjukad vastased, kes algusest peale Nehemja saabumisest peale olid vaenulikud. Nimetatud on kolme meest hooronlast Sanballat, kes oli Samaaria ja Juuda
c) Põliselanike maksukoormus suurenes- kõige suuremasse sõltuvusse langesid Sakala ja Ugandi elanikud, Saaremaa ja Läänemaa alistusid soodsatel tingimustel Üleminek muinasajast keskaega keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel (lk 58). Rüütlitest läänimehed ja läänikord (lk 66). Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu 2) Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast 3) Liivi orduriik - Valitses Liivi ordumeister (ilmalik), sõltub Saksa ordumeistrist (Sakala, Järvamaa, Kagu-Eesti, Liivimaa alad) juhtkeskus oli Võnnus 4) Riia piiskopkond - Riia peapiiskop oli sakslane, sõltus Rooma piiskopist 5) Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia
muinsuste paremikku. 3 reljeef tahvlitaoliselt pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuurteos 4 Aton tõlkes: päikeseketas 5 Teeba antiikmaailm tunneb kaht Teebat: üks Kreekas, teine Egiptuses. Egiptuse Teeba Niiluse kaldal oli Keskmise ja Uue riigi ajal Egiptuse pealinn; praeguseni meelitavad seal turiste Luxori ja Karnaki templid. Niiluse teisel kaldal paikneb kuulus vaaraode matmispaik Kuningate org 6 regent monarhistliku riigi asevalitseja (näit. monarhi alaealisuse korral) 7 sedööver pr. k chef d'oeuvre; meistriteos MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Oletame, et Nofretete sündis a 1370 eKr. Mitu aastat tagasi ta sündis? 2. Egiptlaste nimed olid ikka mingi tähendusega. Mida tähendab nimi Nofretete? 3. Kuidas on võimalik, et Nofretete näojooned sedavõrd teiste egiptlaste nägudest erinesid? Ehk oli ta välismaalane? 4. Millest me näeme, et vaarao Ehnaton Nofretetet oma teistele naistele eelistas? 5
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
· Esimene vaheperiood umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia) · Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal
Korraldati maapäevi, mille kõrval tegutses ka maanõukogu Kõrgemaiks kohtuinstantsiks oli ülemmaakohus, edasi võis kaevata maapealikule või kuningale. Tähtsamaid kriminaalõiguslikke asju arutasid maapäeva poolt valitud meeskohtunikud 15. Võimukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Eestimaa oli säilitanud kindlate alimstumislepingutega oma õigused. Riigivõimu organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval väejuhatajad. Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride oli veel hulk foogte, lossipealikke, kelle ülesandeks oli politseiline ja finantsiline korraldus. Liivimaal seati ametisse ülema võimuorganina kuberner, kuid varsti nimetati see kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi,
keelena. 6. KRISTLUSE LEVIK Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus . Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimelineiseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus . Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse,
2.1. Vana-Babüloonia riiklik korraldus 18. saj. e.m.a. Vana-Babüloonia riiklik korraldus (18.saj.e.m.a.) Kuningas Ülempreestrid Nubanda Alaline sõjavägi (redu, bairu) paleevalitseja Templite nõukogud, Kuningakohus Maakaitsevägi ühtlasi templikohtud (vabad kogukondlased) Põhja asevalitseja Lõuna asevalitseja (Sippari linn) (Larsa linn) Piirkonnakohtud Linnakohtud Sikkanaku Sikkanaku piirkonna asevalitseja piirkonna asevalitseja Rabianum Rabianum
esimesed polised hakkasid tekkima 8. saj eKr.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Prokuraator oli Rooma asevalitseja provintsides, kellel oli piiramatu võim ja kes oli tavaliselt endine magistraat. Ta oli kõrgeim ametnik, väepealik ja kohtunik. Väljaspool oma provintsi piire oli ta eraisik tavaliste Rooma kodanikuõigustega. Asevalitseja ei saanud riigilt palka ja enamik neist kasutas oma ametit rikastumiseks. Nad pressisid rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Ühe asevalitseja kohta öeldi: "Vaesena saabus ta rikkasse provintsi ja rikkana lahkus ta vaesest provintsist."
Teine erakorraline magistraat oli magister equitum (ratsaväe ülem). Tema oli varase vabariigi ajajärgul diktaatori esimene abiline, kelle nimetas ametisse diktaator sõjaolukorras. Rooma vabariigis kujunes välja ajapikku kindel ametite järgnevuse süsteem kursus honorum (karjääri redel). See nägi välja selline et selleks et saada kõrgemale ametile tuli alustada madalamast ametist (kvestor rahvatribuun/ediil preetor konsul). Kuigi tavaliselt oli provintsi asevalitseja prokonsul siis mõningate väiksemate provintside puhul võis ta kanda nimetust procurator. Provintside valitsemine sõltus ka sellest, kas tegemist oli senati või keisri provintsiga. Rooma välispoliitikavarase vabariigi ajal Ka pärast viimase kuninga kukutamist jätkus Rooma sõda etruskitega. Clusiumi kuningas nimega Porsenna tahtis taastada Roomas kuningavõimu, see tal aga ei õnnestunud. Etruskite ülemvõim jäi ilmselt taastamata seetõttu, et ka teised
Grupid andsid Jeesuse õpetust edasi läbi oma mõtlemise prisma ja usuliste eelduste. Uue testamendi teadlased on üksmeelsed selles, et Jeesus kuulutas jumalariigi tulekut. Taustaks on juutluse messia-ootus ja apokalüptiline mõtteviis, mida esindavad ilmutusraamatud. Praegune ajastu vastandub tulevasele ajastule. Praegu on maailm ja inimkond patu ja kurjuse valitsuse all. Juutide messia-ootus seisneb ootuses uue maailma järele, kus pole pattu. Messias on jumala asevalitseja maa peal. Juutluses pole siiski õpetust surnute ülestõusmisest. Juutluse surmajärgsus sarnanes Vana-Mesopotaamia omaga (allilm). Kristluses saavad surnud tagasi teadvuse ja uue keha. Judaismis lõppeb inimese-jumala suhe surmaga. Kristluses pole kindlat maailmalõpuaega määratud. Jeesuse vaenlased üritasid Jeesust lavastada poliitiliseks messiaks. Kuigi Jeesuse õpilaste hulgas oli selliseid ootusi, ei jaganud ta ise neid ootusi. Jeesus ei kasuta enda
Lõpuks ütles ta: "Liisk on langenud!" - ja liikus vägedega edasi. Väljend "ületada Rubico" tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda. Octavianus saab Augustuseks impeeriumi algus Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta imperaatori ehk käskija tiitlit. Caesari lapsendatud pojana kandis ta oma kasuisa nime, mis muutus keisri tiitliks. Keisri määrusega anti kodakondsus kõigile riigi vabadele meestele. Pax Romana Rooma rahu Pax Romana ehk 'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis. Pax Romana oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
1. Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes. 2. Kolme tsivilisatsiooni (islami, katoliiklik ja õigeusklik maailm) vahel süvenes vaen. 3. Kaubateede ümberpaiknemine, eeskätt Vahemere idaosast Vahemre lääneossa. Itaalia kaubalinnad tõusid esile (olulisemad Veneetsia ja Genova). 15. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL Varakeskajal linn: 1. Usukeskus piiskopi residentsid 2. Võimukeskus valitseja või asevalitseja residentsid Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldus: Põllumajanduses toimuv murrang toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid. Vabanes tööjõudu tekib selline inimeste kiht, kellest võivad saada linnaelanikud. Linnaelu taasteke on seotud käsitöö ja kaubanduse elavnemisega. Pannakse uuesti alus
isalt pojale). J. Bodin pakkus välja raamatus ,,Kuus raamatut riigist" Analüüsib kolme erinevat valitsusvormi: demokraatia (rahva võim ebakindel), aristokraatia (paremate võim lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim eluaegne). Absolutism Prantsusmaal 2 olulist valitsejat: Louis XIII (1610-1643) ja Louis XIV (1643-1715). Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul). Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu tegi ikkagi kõike riigi huvides: 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu).
4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Ares - Zeusi ning Hera poeg; sõjajumal Athena Zeusi peast sündinud tütar; sõjajumalanna, sõjameeste kaitsja
et ühe munga elu korraldada. Sealt tuleb ka mungareeglite pikkus – 73 peatükki. Lisaks on seal jumalateenistust ja kloostri kõrgemat korda puudutavaid reegleid. Palvetajatöö – ora et labora – palveta ja tööta, on munkluse alusnormiks. Frangi riik. Merovingide dünastia ja Clodovechi pöördumine rajavad tugeva kristliku aluspõhja Euroopale. Esialgu on raskuskese Loode-Gallias. 468. aastal alistab Roomaliku asevalitseja ja asub Gallia ala tervikuna valitsema. 497. aastal sõdib ta alemannidega ja asuala laieneb veelgi. Sellesse aega jääb ka Clodovechi pöördumine. Ühest küljest põrkub germaanlaste maailm kristliku maailmaga. Germaanlastel on vereõigus olulisel kohal, mis aga ei olnud kristlusega kooskõlas, seetõttu ei toimunud pöördumine kergekäeliselt. Oli vaja imet – lahing alemannidega – Clodovechi armee esialgu põgeneb, viimases hädas pöördub kristliku Jumala
Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati I sajandil e. Kr. Rooma ülemvõimule ka Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitasid neid sellest tulenevalt erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist. Ka Juudamaa valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning tavapärasest suuremad võimalused oma maa siseasjade otsustamisel. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse juudamaa asevalitseja – prokuraatori. Piirkonna lõplik liitmine Rooma riigiga leidis aset veelgi hiljem. Kõigest hoolimata püsis juutide hulgas sügav rahulolematus käesoleva olukorraga ja juba sajanditepikkune ootus Taaveti soost Messia järele, kes teeks lõpu Iisraeli rahva hädadele, taastaks muistse hiilguse ja kehtestaks maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses I sajandil p. Kr. Juudamaal juudi soost rändjutlustaja Jeesus.
võimusüsteemi kahe augustuse ja kahe tseesariga. Pärast augustuse surma pidi võimule tulema tema tseesarist poeg, kuid reaalselt polnud augustused ja tseesarid omavahel sugulased ja võimuvõitluse probleem säilis. 297. aastal nõudis Diocletianus kõigilt sõjaväelastelt ja oma palee ametnikelt endale ohverdamist, ning kes ei ohverdanud, jäi oma ametist ilma. Esimene kristlaste vastane edikt andis D välja 303. aastal, usutakse, et edikti taga oli pigem asevalitseja Galerius (ja tolle võimuahne ema). Edikt nõudis kirikute maha lammutamist, jumalateenistuste keelamist, pühakirjade hävitamist ja kõigilt kristlastelt õigusliku kaitse äravõtmist. Teine edikt samal aastal nõudis vaimulike vangistamist, kolmas edikt nõudis taaskord riigi jumalatele ohverdamist. 304. aasta neljanda ediktiga ähvardati kõiki ohverdamisest keeldujaid surmanuhtluse või kaevandusse orjaks saatmisega. Kristlasi piinati väga julmalt, kõik piinamismeetodid olid lubatud. 306
Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). Rahvakoosoleku võim vähenes: Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. Tegelik võim oli keisri käes: Koondas endale tähtsamad ametid konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat.
Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). Rahvakoosoleku võim vähenes: Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. Tegelik võim oli keisri käes: Koondas endale tähtsamad ametid konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat.
Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik – võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus – senati antud aunimi (“suursugune”), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). Rahvakoosoleku võim vähenes: Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. Tegelik võim oli keisri käes: Koondas endale tähtsamad ametid – konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid – alistatud maad väljaspool Itaaliat.
tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping. - Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga. - Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit. - Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel. Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia. Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu.
astus. See ei tähendanud aga veel kuninga enese jumalikustamist. Vaid üksikud Akkadi ja mõned sumeri kuningad nõudsid alluvatelt enda austamist jumalana. sellest ei kujunenud aga reeglit. Kuningat peeti küll jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid Egiptusele omane komme teda ennast jumalaks pidada Mesopotaamias ei juurdunud. Kõik Mesopotaamia suurriigid kujunesid vallutuse teel. Tugevama ülemvalitseja võimule alistatud kuningad jäid seejuures nii mõnigi kord asevalitseja staatuses oma valdustes võimule. Teistel juhtudel pmäärati asevalitsejad aga vallutajate aristokraatia hulgast. Asevalitsejate kohus oli hoida võimualune ala sõnakuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel oma väega suurematele sõjaretkedele. Tavapärane Mesopotaamia impeeriu koosnes seega keskvõimule alistatud vasallriigikestest. Selline korraldus oli paratamatult ebapüsiv. Lootes oma endist sõltumatust taastada tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles
Nt Rwanda ja Luba Lunda. Buganda (suahiili keeles Uganda) asus Victoria järve põhjakaldal. Selles riigis ei ole pärimust vallutusest. Kui inglased 19. sajandi keskpaigas sinna jõudsid, oli tegemist rangelt tsentraliseeritud absoluutse monarhiaga. Pealinnas oli u 40 000 elanikku, valitseja palee oli 4 km2 pindalaga. Kuningas oli polügaamne. Riigis oli bürokraatlik valitsusüsteem. Kuningas määras peaministri konsulteerides oma ema ja õdedega. Olid olemas piirkondade asevalitseja, teedeehitus oli korgel tasemel, postisüsteem, tugev armee (u125 000 meest), Victoria järvel laevastik. Ladina-Ameerika tsivilisatsioonid Ameerikas oli kaks peamist originaaltsivilisatsiooni. Mõlemas ei kujunenud välja olulisemat karjakasvatust ega ka loomset transporti (seega ka mitte künnipõllundust). Ka metalli kasutus oli mõlemas piirkonnas suhteliselt sekundaarne. Metalle küll kasutati (vaske ja pronksi) kuid sellel
superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende huvide eest. 1562 hakkas kehtima Taani kirikuseadus, nüüdsest kaebused arutlusel Kuressaare lossikohtus, millest vajadusel võtsid osa ka vaimulike esindajad. Kohapeal tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad. Mõisate ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule. 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Keskvõimu teostas Eesti kuninga esindaja asevalitseja, kes nimetati kuberneriks (määras ja tagandas kuningas). Liivimaal oli pideva sõjaohu tõttu kindralkuberner, Eestile see ei meeldinud. Hiljem määrati Eestisse kuberner, kes oli võimu poolest võrdne kindralkuberneriga, kuberneri kõrval asehaldur. Kuberneri kõrval 2 assistentnõunikku, hulk foogte ja lossipealikke, viimase ülesandeks politseiline ja finantsiline korraldus, kurjategijate kohtu ette toimetamine ja karistuse nõudmine. 1257.a. kogunes Eestimaa Maapäev
Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka lähedal Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis end koos Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse, liitis selle Roomaga Rooma vabariigi lõpp. Octavianus võttis endale uue nime Augustus (30 eKr 14 pKr), pikk rahuperiood, arenes majandus. Hoidis häid suhteid kõigiga. Pax Romana Rooma rahu: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek Imperaator provintside asevalitseja ja väepealik, edaspidi sai sellest ainuvalitseja nimetus Leegion peamine väeüksus, koosnes umbes 5000 mehest, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel.
Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus föderaatidena. Odoaker (elas 433- 493; valitses 476-493 )Germaani väepealik, kes teenis Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati germaani palgasõdurite toetusel Itaalia kuningaks. Alates 477 allus ta vormiliselt Ida-Roomale, kui Itaalia asevalitseja ja sõjaväe juht. 488-490 idagoodid vallutasid Theoderich I juhtimisel Itaalia. 490-493 pidas Odoaker Ravenna (Lääne-Rooma pealinn) linnas idagootide piiramisele vastu. Lõpuks leppis Theoderich temaga kokku, et nad hakkavad Itaaliat ühiselt valitsema, kuid mõne päeva pärast lasi Theoderich Odoakeri tappa. Ihukaitse-kukutas476-IR-Theoderich-kokkulepe-mõrvamine Theoderich Suur (elas 454- 526;valitses 471-526)Oli pärit Amaalide suguvõsast ja üles
Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste ja loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. saj II poolel e.Kr alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis olid puudunud Kreeka kunstist. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Kirjelduste kohaselt oli see kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ning seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutud üha olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Taani kuningas vajas ka raha sellep, et Taani kuningas õde oli antud Saksa Keisri pojale mehele, kaasavara oldi võlgu talle. Tookord see tehing teoks ei saanud, Taanis oli vastuseis sellisele kokkuleppele, aga 1346. see müügitehing sai teoks. Saksa Ordul oli huvi P-Eesti omandada, oli mitmel korral P-Eesti asjadesse sekkunud. Vb sel ajal kui Paides toimusid läbirääkimised 4. mail ülestõusnute saadikute, vb sel ajal oli Taani kuninga asevalitseja millegi pärast Paides, nt vangis?. Eestile pretendeeris ka Rootsi kuningas Magnus Eerikson - Rootsi kuningas väitis, et Eesti peab Rootsile kuuluma. Hiljem Magnus ei loobunud oma pretentsioonidest, 1350-51 veetis mitu kuud Tallinnas, Riias ja Haapsalus, annetas Padise kloostrile ulatusliku maavalduse Soomes. Ülestõusu üheks tulemuseks Saarema ja P-Eesti laastamine, aga kas tulemuseks aab lugeda talupoegkonna olukorra halvenemist, seda ei tea
terrori õhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani. Teiste hulgas hukkus 1581. aastal ka kodutüli käigus tsaari enda käe läbi surmavalt viga saanud poeg. Viinud riigi täieliku laostumiseni, suri Ivan Julm 1584. aasta kevadel südamerabandusse. Tsaari ainsaks järeltulijaks oli füüsiliselt kidur ning kohtlane poeg Fjodor [158498]. Taas vallandus võimuvõitlus, millest väljus võitjana tsaari naisevend, tatari päritolu opritsnik Boriss Godunov, kellest sai Fjodori kõrval asevalitseja. Segaduste aeg Godunovil õnnestus Venemaa seisundit märgatavalt parandada. Talupoegade sunnismaiseks muutmisega upitati jalule mõisamajandus. Edukad läbirääkimised Poolaga kõrvaldasid mõneks ajaks välisohu. Rootsi vastu peetud võidukas sõda (159095) andis Venemaale tagasi Liivi sõjas kaotatud Ingerimaa linnused. Oluliseks Godunovi poliitika saavutuseks oli ka Konstantinoopoli patriarhilt nõusoleku saavutamine kuulutada senini Konstantinoopolile allunud Moskva metropoliitkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
