Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3).
5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad)
Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk, vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest.(TSÜS§51,lõige1) asendatavad on nt rahaühikud, äriühingu väärtpaberid, seeria viisiliselt toodetavad asjad, teatud aasta käigu konjakid, veinid. Asendamatud asjad on tellia erisoovide kohaselt valmistatud asjad kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jms. Vallas asju jagatakse ka ära tarvitatavateks ja tarvitamamatuteks
pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. Katuses olevate aukude asukohta on kige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides. Laastu-, sindli- ja kimmkatuse lappimise hlbustamiseks leotatakse nii asendatavad tükid kui ka aukude ümbrus.
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5
Füsioloogiliseks ülesandeks reguleerida glükoosi taset veres Põletikuvastane toime Toimemehhanism Tsütoplasmas asuvad retseptorid Kompleks > rakutuum Seostub DNAga ja reguleerib geenide jäljendi loomist Seotud haigused Addisoni tõbi Cushingi sündroom Farmakokineetika Hea imendumine Barjääride läbimine Sünteetiliste pikem toimeaeg Kliinilise toime avaldumine (28h) Kliiniline kasutamine Individuaalne annus Kõrvaltoimete sageduse suurenemine pärast 10. ravipäeva Üksteisega asendatavad Kasutamine üldiselt Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud Koos antimikroobse raviga: NÄIDUSTUSED Ägedad ja kroonilised mitte mädased põletikud Silmaohatis Postoperatiivne ravi VASTUNÄIDUSTUSED Herpes simplex Side ja sarvkesta viirushaigused Seenhaigused Tuberkuloos Mädased põletikud KÕRVALTOIMED Silmasisese rõhu tõus > glaukoom Sarvkesta rebenemine Kipitus, torkimine, põletustunne, ebamugavus
Third level o Väike Fourth level Fifth level Süsteemid kübemetest (motes) Moodustavad võrgu Ei vaja toimimiseks lisa infrastruktuuri Vähene konfigureerimine Lihtsalt asendatavad Suhteliselt odavad Spontaanvõrgud (ad-hoc) Iga võrguseade on ruuter Võimaldab laiendada võrgu leviala ilma üksikute seadmete leviala suurendamiseta Avatud võrguarhitektuur Seadmete omavaheline toimimine, konfiguratsioon pole eelnevalt määratud Swarm intelligence Iseorganiseeruv multi-agent süsteem intelligentse käitumisega Agendid on toimivad lihtsa algoritmi järgi Intelligentsus avaldub agentide vahelisest koosmõjust Puudub ,,suur plaan" Arupuru tsiviilrakendused Jälgimine
Kirjeldage reaktsioonid, mida katalüüsivad glutamaadi dehdrogenaas, glutamiini süntetaas ja glutamiini süntaas. Nende reaktsioonidega toimub anorgaanilise lämmastiku sisenemine orgaaniliste ühendite koosseisu. Glutamaadi dehüdrogenaas kasutab NADPH redutseerivaid ekvivalente ammooniumi sidumiseks - ketoglutaraadiga. Glutamiini süntetaas on põhiline ensüüm mida kasutatakse ammooniumi fikseerimiseks. Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub
Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees
Tähendus sellel puudub, välja arvatud juhul kui see langeb tähendusliku üksusega kokku: öö, esiee. Seega ei ole häälik keeleline märk. Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, abstraktsed, diskreetsed objektid foneemid. Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, millel harilikult tähendus puudub, nt vigasiga, merimari, kammkann jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad üksused on foneemid) Fonoloogia keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kandakanga /nk/, vene keeles Moskva koolkond loeb I ja õ samaks foneemiks. Iga keeleüksus peab sisaldama distinktiivtunnuseid, mille abil seda teistest eraldada, muud funktsioonid ei ole kohustuslikud
Stiilide, maitsete, harjumuste muutus Ootuste muutus Nõudluse muutus Nõudlus muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Nõudluse suurenedes liigub nõudluskõver vasakule, vähenedes paremale. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides) Tabel 1 Anna Atsi Priidu Henri Liitri hind nõudlus nõudlus nõudlus nõudlus kokku
Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid · Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen · Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millest koosnevad valgud? Amonihapetest · Kus toimub valkude süntees? Ribosoomides · Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma? Asendamatuid (8) - ainult toidust, osaliselt asendamatud (3) - sünteesime ebapiisavalt, asendatavad (9) - ise sünteesime. · Nimeta valkude neli struktuurivormi. Primaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaarstruktuur, Kvaternaarstruktuur. · Nimeta kolm valkude põhifunktsiooni. Ensümaatiline, Struktuurne, Transport · Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin, Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen. Kvaternaarne - hemoglobiin · Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded
K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid
· Kõigi aminohapete süsinikuskeletid lähtuvad GLÜKOLÜÜSI, TKT või PENTOOSFOSFAATSE RAJA intermediaatidest · Kõigi aminohapete NH2 - rühmad pärinevad GLUTAMAADILT AMINOHAPPED ON PALJUDE BIOMOLEKULIDE PREKURSORITEKS AMINOHAPPED JAOTATAKSE · ASENDAMATUD (nn essentsiaalsed): Arg, His, Iie, Leu, Lys, Met, Phe, Thr, Trp, Vai Miks asendamatud? Sest, et imetajatel puudub mõni vastavate metaboolsete radade ensüümidest. · ASENDATAVAD (nn mitte-essentsiaalsed): Ala, Asn, Asp, Cys, Glu, Gln, Gly, Pro, Ser, Tyr AMINOHAPETE BIOSÜNTEESI LÄHTEAINED NB! Enamik organisme (taimed, mikroorganismid) võimelised sünteesima kõiki aminohappeid Sünteesi lähteained Aminohapete arv · -ketohapped -KETOGLUTARAAT 4 OKSALOATSETAAT 6 PÜRUVAAT 3 · 3-fosfoglütseraat 3
· Varufunktsioon (karu- talveunes vajab toiduvaru- kogub naha alla rahvakihi) · Bioregulatoorne funktsioon (rasvad reguleerivad ainevahetuslikke protsesse 3. Valgud (ehk proteiinid)- koosnevad aminohapetest. Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu. 8 aminohapet on asendamatud, ülejäänud 12 on asendatavad ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained. Valgu omadused määrab ära aminohappeline järjestus ehk valgu primaarstruktuur. Valgu molekulide struktuurid: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus ( o-o-o-o-o- ) · Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti
-Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1)
Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Lämmastikubilanss
Sünteesi käigus lülituvad valkude koosseisu. Inimese jaoks on põhiaminohappeid 20, aga tegelikult on kokku 21. 2) Harvaesinevad aminohapped. Esinevad kas vabalt, ei saa minna valkude koostisse või tekivad valkudes olevate aminohapete keemilisel muutmisel. Kokku ligikaudu 200. rohkem leidub neid taimedes ja bakterites. Aminohapete füsioloogiline klassifikatsioon: 1) asendamatud aminohapped igaljuhul peab saama toiduga, sest inimorganism ei sünteesi. Neid on 8. 2) osaliselt asendatavad aminohapped organism sünteesib kuid teatud eluperioodil mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega
puit veel 3 - 4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40 50O - vajadusel kasutada termosämbrit). Laastukatust üldjuhul ei tõrvata. Laaste võib värvida nn. rootsi punasega (värvida iga paigaldatud kiht eraldi) või keeta eelnevalt raudvitriõli lahuses. Enne varem tõrvatud katuse korduvtõrvamist tuleb selle pind korralikult puhastada. Lahtised tõrvajäägid puhastada terasharjaga kuni püsiva aluseni. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid võimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaalilähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. Katuses olevate aukude asukohta on kõige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides. Laastu-, sindli- ja kimmkatuse lappimise hõlbustamiseks leotatakse nii asendatavad tükid kui ka aukude ümbrus. 5. KOKKUVÕTE Tänapäeval on aina populaarsemaks saanud loodussõbralik eluviis, millest on sõltuv ka katusekatte materjali valik
Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett VALGUD Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat ) Erinevaid aminohappeid on 20 Nende koostises on : · Asendamatud aminohapped neid on 8 , organism ei tooda neid ise , vaid saame neid söögiga · Osaliselt asendamatud neid on 3 · Asendatavad neid toodab organism ise , neid on 9 Valgustruktuur 1. järku struktuur , so aminohapete järjestus N : A-H-T-L-G 2. Järku struktuur keerdumine heeliksiks . 3.-järku struktuur valgu kokkukeerdumine gloobuli e fibrill 4. järku struktuur mitme valgu ühinemisel , kaks heeliksit kokku . Valgu struktuuri saab muuta : · Denaturatsioon kõrge temp
radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8). · Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisse kuulub süsiniku, vesiniku ja hapniku kõrval lämmastik. · Areen on süsiniku ühendid, mille molekulis esineb bensseenituum. · Fenool e. hüdroksülenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga.
· Leidub kõigis loomsetes toiduainetes (muna, subproduktid, rasvane liha); taimsetes üldiselt mitte Valgud: · Valgus on rakkude põhikoostisosa ja neid on vaja rakkude (saab ainult toidust): 1. Ehitamiseks 2. Parandamiseks 3. Elutegevuseks (hingamine, pärilikkus) · Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse: 1. Asendamatud (peab saama toiduga) 2. Asendatavad (organism sünteesib ise) · Valke, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid nim. TÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (piim, muna, liha, kala, kartul, soja) · Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained) · Täiskasvanud inimese valkude vajadus ööpäevas 50-100 g (1g = 4,1 kcal) Mineraalained: · Üle 70 keemilise elemendi
1. Toiduainete valiku põhimõtted. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: · Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. · Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna...
Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast
, vaid asendab need kvantitatiivselt määratavate suurustega nagu pikkus, aeg, voolutugevus, etc. Iga suurust iseloomustab tema mõõt - kujund, mis koosneb mõõtarvust, piirveast ja ühikust. Suuruse ja mõõtühiku tähistamiseks kasutatakse kokku lepitud tähist ja mõõtarvu. Nähtuste ja esemete kirjeldamiseks kasutatakse füüsikas ainult arve. Valemites ja seadustes olevad tähised, sümbolid peavad olema alati asendatavad arvudega. 2. Füüsika seadused kujutavad endast matemaatilisi seoseid nimetatud suuruste vahel. 3. Iga füüsika seaduse juurde kuulub ka sõnaline kirjeldus, mis viitab pýhjuslikule seosele. Matemaatiline valem on indiferentne/mõjuta, kui teda pole kirjeldatud. Valemit peab saamamatemaatiliselt teisendada, kusjuures kõik leitud kujud on samaväärsed (SI mõõtsüsteemis). Kasutatud kirjandus ,,Õppimine", ,,Kirjalikud tööd", ,,Eksamid ja nendeks valmistumine" ning ,,Lõputööd ja
· Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape). 2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks. Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad: · Asendamatud aminohapped - need on aminohapped, mida peame toiduga saama (keerulise struktuuriga ained, mida sünteesivad taimed ja bakterid). · Asendatavad aminohapped - aminohapped, mille organism sünteesib ise. 3) Valkude koostis, teke, denatureerumine. Valgud tekivad aminohapete liitumisel. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Denatureerimine - valgustruktuuri muutumine, valk sadeneb valge massina (denatureerimine võib olla põhjustatud nt - kõrgest temperatuurist (muna praadimine). 4) Milliste ainete reageerimisel tekivad rasvad? Rasvade jaotus: a) päritolu järgi looduses, b) struktuuri järgi.
Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130...150 mm. Vedrud paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80...100 mm. Pehmete elementide vetruvateks osadeks on kokkusurutavad vedrud, vedruplokid, elastsetest materjalidest kattega või asendatavad padjad käsnkummist või penopolüuretaanist. Tugitoolid, toolid ja tumbad liigitatakse jäikadeks, poolpehmeteks ja pehmeteks. Pehmuse määravaks teguriks on iste. Jäikadeks on toolid ja tugitoolid punutud istmetega, poolpehmeteks toolid ja tugitoolid, millede istmed omavad katet elastsetest materjalidest paksusega 20...40 mm vastavalt alusest (jäigast või elastsest). Pehmeks loetakse tooted, mille
mõne rahuliku tempoga aeroobse treeningu ( ujmine, kõnd). Maksimum 4 treeningut nädalas, kestvusega kuni 1 tund. PÕHITEADMISED TOITUMISEST On olemas: toitained ( valgud, rasvad, süsivesikud) toiduained (makaronid, leib, kartulid jne.) VALGUD 1g-4kcal Organismi ehitusmaterjal. Eriti olulised lihaste arendamisel. Jagunevad: Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2- 3 korda nädalas, võiks olla valgukogus 1g, 4-6 korda nädalas treenijal 1,5-2g keha 1 kg kohta. Kui salenemisel pole toidu valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada
kaksiksidet, kuivavad õhus; nende pinnale tekib tahke kelme(rasvhappe radikaal oksüdeerub ja polümeriseerub). Kuivavaid õlisid(linaseemneõli) kasutatakse värnitsa ja õlivärvide valmistamiseks. Oliiviõli on mittekuivav õli. 7 RASVADE KASUTAMINE Rasvad on energiarikkad toitained. Nad on söest energiarikkamad ja on selle omaduse poolest lähedased bensiinile ja naftale. Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad. Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Denaturatsioon - valgu kõrgemate struktuuri- tasemete lagunemine; Põhjused: kiirgused, kõrge või madal temperatuur, raskemetallid, tugevad happed ja alused, mehhaaniline toime Pöörduvus: võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu Renaturatsioon - valgu kõrgemate struktuuri- tasemete taastumine Hüdrolüüs -valgu lagunemine aminohapeteks Uued mõisted Asendamatu aminohape (neid ei suuda organism ise toota, neid peab saama toiduga) Asendatavad aminohapped (neid suudab organism ise sünteesida) Fibrillaarsed valgud (niitja kujuga valgud) Globulaarsed valgud (keraja kujuga valgud) Lihtvalk (koosneb ainult aminohapetest) Liitvalk (aminohapped + teised org. ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin)
kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
• Lui Vutoon võtab endale “naiseks” kumminuku Kinky Kim’i • Tegevustik keerleb teoses ümber peategelase igapäevase elu ümber kui tal on kõik asjad olemas käeulatuses ja mis ta selle kõigega peale hakkab Tähtsamate tegelaste iseloomustus • Peategelane Lui Vutoon on noor turundusjuhihakatis • Teose probleemistik • Teose algus peegeldab tarbimiskultuuri võlusid, luksust ja mugavust- “elusolendid oleks justkui asendatavad asjade poolest” • Autor püüab näidata, et inimene saab asendada armastust kumminukuga • Meis kõigis sügaval peidus olevad ürgsed ellujäämisoskused hakkavad Luis vaikselt pinnale ronima ning tarbimisloom (taand)areneb korilaseks/jahimeheks. Ainus probleem on, et Luis puuduvad igasugused koguja/talletaja omadused ning saabuva(te) talve(de) ees muutub ta üha kaitsetumaks. Lui ei ole sipelgas, vaid rohutirts, kes elab ainult tänases päevas. Täna tuleb tarbida
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt
11. On energiaallikad. Valkude lhustamisel vabanevat lmmastikuvaba jki kasutatakse ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hbimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud
- kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB! Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening - Kiirusliku vastupidavuse treening - Vastupidavustreening · Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis >Aminohapped (valkude algosad) jagunevad: - asendatavad aminohapped (= sünteesitakse organismis) - asendamatud aminohapped (= toiduga saadavad) · Õigest toitumisest (sh treeningu ajal) 2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees; - Dissimilatsioon valkude ja teiste orgaaniliste ainete lõhustamine energia saamise ja laguproduktide eemaldamise eesmärgil. Superkompensatsiooniseadus
2. Harvaesinevad aminohapped, mid on ligi 200, esinevad vabalt, peamiselt taimedes ja bakterites või tekivad valkude koostises põhiaminohapetest. Füsioloogiline jaotus, inimese tasemel 1. Asendamatud aminohapped, peab igaljuhul toiduga saama, need määravad toidu kvaliteedi valgu tasemel, inimesele on neid 8 2. Osaliselt asendamatud - organism sünteesib, kuid mitte piisavalt, teatud eluperioodil on neid juurde vaja (imikueas). Neid on 3. 3. Asendatavad. Organism sünteesib neid ise lähteainetest piisaval hulgal. Neid 9. Osade aminohapete sünteesi puudumise eelis on see, et loomad hoiavad energiat ja ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1
Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis,
ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest. Võivad minna üle ühelt isikult teisele õiglusjärglusega(tehing või seadus) 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjadekohta kehtivaid sätteid. asju liigitatakse : kinnis ja vallasasjad, asendatavad asjad ja äratarvitatavad asjad) Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik ebaseadulik, heauskne või pahauskne Omand in isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)
teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel
meelepäraseid marju jne. Kohvi joomine tuleks ära jätta või tarbida seda ilma suhkruta. (Sugar cravings – why we crave sweets and how to stop it.2019) 2 Valgud peaksid toidulauast moodustama umbes kuuendiku, sest nendel on oluline osa organismi kasvamisel, ehitusel ja arenemisel. Valgud osalevad ka immuunsüsteemi tugevdamisel, ainete transpordil, sisalduvad osades hormoonides. Valgud koosnevad aminohapetest, mis on asendatavad või asendamatud. Asendatavaid aminohappeid saab organism ise sünteesida, asendamatuid peab saama toiduga. Loomsetes valguallikateks on asendamatute aminohapete kogus parem, kuid tuleb riskida suurema rasvasisaldusega. Taimsetes valguallikates jääb (teraviljatooted, kaunviljad, pähklid) aga tihti puudu asendamatutest aminohapetest. Väikese koguse muna ja piimatoodete putrudes jne kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c)
Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV
türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin) 2) Asendatavad aminohapped (alaniin, asparagiin, aspartaamhape, tsitruliin, tsüsteiin, glutamiinhape, glütsiin, hüdroksüglutamiinhape, norleutsiin, proliin, seriin, türosiin, proliin) Füüsikalised omadused: Vesilahustes on valgud sõltuvalt lahuse pHst kas katioonidena, anioonidena või kaksikioonidena Dissotsieeruvad Omavad vähemalt ühte kiraalset tsentrit ja on seega optiliselt aktiivsed. (v.a. glütsiin) Konfiguratsiooni mõttes jagatakse (CahnIngoldPrelog):
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on sarnased, kuid üksteist täielikult asendatavad (näit erinevad seebisordid). See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoli- aspekti. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla. Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Lühiperioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. Kui harus saadakse kasumit, tuleb harru uusi firmasid, mis vähendavad iga turul olnud firma senist turuosa.
võlgnike makseperiood Financial statements arveldusaruanne Fixed assets kasutusomand, põhikapital Indirect costs kaudsed kulud Fixed cost kindle kulutus Insolvency maksujõuetus Flexible budget jooksev eelarve Intangible assets mittemateriaalsed väärtused Fungible assets asendatavad varad Interim dividend üleminekuboonus Internal rate of return seesmine protsent G Inventory inventarinimistik, kauba loend Gearing võlgnevustase Investment appraisal investeeringu Giltedged securities kindlad hindamine väärtpaberid Goal congruence konkurentsi eesmärk
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
5. linnale ja maailmale 6. 7. kahtlevalt suhtuma millegisse. 8. Oh ajad, oh kombed. 9. erakorralisele menetlusel kuroteod 10. kordamine on õppimise ema. 11. täies koosseisus. 12. kuningas ei ole seadus vaid seadus on kuningas. 13. õigus on headuse ja õigluse teadus. 14. 15. 16. 17. kiitusega 18. loodus arvestab Contractus IV kääne TEKST VII 1. kehalised asjad; kehatud asjad; 2. Vallas või liikuvad asjad; kinnised asjad; 3. Asdendatavad asjad; mitte- asendatavad asjad. 4. maha jäetud asjad 5. looduse poolt kõigile määratud asjad; 6. riik, vabariik; riigi asjad; avalikuks kasutamiseks asjad; 7. asjad jumaliku seaduse all; religioosed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad; 8. matuse kolleegium, ühing; preestrite kolleegiumid 9. auväärt senaatorid; 10. usu hea uskne valdamine; ülekohtune valdamine 11. õiglane valdamine; ebaõigluslik valdamine 12. harilik ääremärkus; 13. ühiskondlikud viljad; tsiviilviljad/looduslikud viljad 14
2) kõrgemate loomade puhul võib konfliktitasand nihkuda selliselt, et organism A ja B konkureerivad ulmi e territooriumi pärast, sellisel juhul reageerivad nad üksteise olemasolulule mitte sellele, kuidas nad ressurssi on tarbinud. Teisel juhul on ruum konkreetselt ressurss. RESSURSSIDE KLASSIFIKATSIOON (Tilmani süsteem). Toetudes ressursidele, mis on organismidele individuaalsed tähtsad ning mis on asendatavad, võib koostada paari kaupa võetud ressursside klassifiaktsiooni. PILT: ühele teljele on kantud üks ressurss (r1) ja teisele teine vajalik ressurss (r2). Kõik need jooned, mis on tähistaud B- ga, siis kui ressursse on nii palju, kui selle Lehekülg 13 joone peal, siis mingisugust juurdekasvu pole 0- punkti isokliin. A isokliin on selline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
