Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lipiidid (0)

1 Hindamata
Punktid
Lipiidid
K. Port
Spordibiokeemia loengumaterjal
2015
• Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid 
mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte 
vees vaid n. etanoolis)  lahustites
• Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga 
molekulide rühmad:
– Neutraalsed  rasvad  (glütserool +  rasvhapped )
–  Steroidid
– Vahad
– Rasvades lahustuvad  vitamiinid  (A, D, K)
• Rasvhapped
– Küllastunud ja küllastumatud
• Asendamatud (essentsiaalsed) ja  asendatavad toitained
• “ tervislikud ” rashvhapped
•  Ioodi arv
•  Loomsed ja taimsed rasvad
•  Reserv - ja protoplasmaatilised  lipiidid  
Neutraalsed rasvad

Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega
 
– Ester moodustub kui hüdroksüül 
CH2OH
(-OH) reageerib karboksüül- happega  
(-COOH)

Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid
H
C
OH
– Homoglütserolipiid
– Heteroglütserolipiid
CH2OH
glycerol
 
 Estri moodustumine: 
 
                         O                         O 
   R'OH  +  HO-C-R"          R'-O-C-R'' +  H2O 
Raku membraanid
O

Kui C3 reageerib fosforhappega, 
moodustub glütserofosfolipiid (raku 
O
H2C
O
C
R2
membraanide oluline  komponent )

Fosforhape reageerib 
R
C
O
CH
O
1
(esterifitseeritakse) omakorda mõne 
H
O
P
O
kõrvalgrupiga –X mille tulemusel 
2C
tekivad spetsiaalse rakendusega 
O
lipiidsed kompleksid
phosphatidate

X võib olla näiteks
• Seriin
•  Koliin
O
• Etanoolamiin
O
H2C
O
C
R2
• Glütserool
R
C
O
CH
O
1
• Inositool
H
O
P
O
2C
X
O
glycerophospholipid
Näited “protoplasmaatilistest*” 
lipiididest

*Membraanide koosseisu 
O
kuuluvad lipiidid
O
H2C
O
C
R2
R
C
O
CH
O
1

Fosfatidüülinositool osaleb lisaks 
H
O
P
2C
O
rakkude vahelises infovahetuses
O
H

Fosfatidüülkoliin – ajurakkude 
OH
OH
H
OH
membraanikomponent
OH
H
phosphatidyl- 
H
H
inositol 
H
OH
 
 
O
 
 
O
H2C
O
C
R2
R
C
O
CH
O
1
CH3
H
O
P
O
2C
CH2
CH2
N
CH3
O
CH3
phosphatidylcholine 

Aju massist on lipiidide osakaal ca 
60%

Enamus pika ahelaga  omega -3 RH 
asuvad aju  koosseisus

Enamus sellest on docosahexaeno  hape
(DHA) (EPA on ajus vähe)

Omega 6 ahel:

Linoleenhape[18:2w6] muutub Gamma-
linoleenhappeks [18:3w6] muutub 
Dihomogammalinoleenhappeks (DGLA) 
[20:3w6] muutub Arachidoonhappeks
(AA) [20:4w6] muutub Adreenhappeks
[22:4w6] ja Docosapentaeenhappeks
[22:5w6]

Omega 3 ahel

Alpha -Linolenenhape [18:3w3] muutub 
Stearidoonhappeks (SDA) [18:4w3 
muutub Eicosatetraeenhappeks
[20:4w3] to Eicosapentaeenhappeks
(EPA) [20:5w3] muutub 
Clupanodoonhappeks [225w3] muutub 
Docosahexaeenhappeks (DHA) [22:6w3]

Aju kasutab DHA sünaptiliste 
membraanide, silma võrkkesta ja 
mitokondrite ehituses
PUFA - polyunsaturated fatty acids 

Ilma DH-ta on aju funktsionaalse  
terviklikkuse säilitamine häiritud
Kui asendamatud toitained
• Membraane 
moodustava 
glütserofosfolipiidi 
kompleksis on tavaliselt 
erinevad rasvhapped 
(pikkus, küllastatus)
Rakumembraan
Steroidid
Heidi  Krieger  ja Andreas 
Krieger

AAS kasutajal ca 10x suurem risk 
enneaegseks surmaks  (Thiblin 2012, 
Rootsi krimilabor)
Muutub vasaku vatsakese 
morfoloogia
Koronaarveresoontes lipiidide 
ulatuslik ladestumine
AAS mõju käitumisele (Fred 
Nyberg, 2012, Karolinska U): 
depressioon, bipolaarsus
agressiivsus,  enesetapud  etc
Neerupealsed
• Säsi
– ad-renaliin (epi-nefriin)
– fight-or- flight
– Stardieelne seisund
• Koor
– zona glomerulosa (väline 
kiht)
• Mineralokortikoidid
(aldosteroon)
– zona fasciculata (keskmine)
• Glükokortikoidid ( kortisool )
– zona reticularis (sisemine)
• Anaboolsed steroidid
( testosteroon )
Tasakaal
10
9
8
7
T/K  suhtarv
6
5
Testosteroon
4
Kortisool
3
2
1
Trenn
0
Enne
Pärast
Taastumine
Vasakule Paremale
Lipiidid #1 Lipiidid #2 Lipiidid #3 Lipiidid #4 Lipiidid #5 Lipiidid #6 Lipiidid #7 Lipiidid #8 Lipiidid #9 Lipiidid #10 Lipiidid #11 Lipiidid #12 Lipiidid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JevgeniaVjalova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lipiidid
6
docx

Lipiidid

LIPIIDID 1. Lipiidid ­ struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape ­ rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape ­ kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida.

Keemia ja materjaliõpetus
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
21
pdf

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 15­16) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5.

Keemia
Org-keemia-kys-vast-II-osa
21
pdf

Org-keemia-kys-vast-II-os a

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 15–16) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5.

Kategoriseerimata
Lipiidid 2016
12
pdf

Lipiidid 2016

17.03.2016 Lipiidid Lipiidid: - on vees mitte- või raskestilahustuvad bioloogilise päritoluga ained, mis lahustuvad orgaanilistes solventides: Lipiidid kloroformis, eetris, kuumas alkoholis

Bioloogia
Alkoholid
3
doc

Alkoholid

Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool ­ CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest ­OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3

Keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

Orgaaniline keemia
Lipiidid
37
ppt

Lipiidid

Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun