Keemia mõisted (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Lõik failist

Keemiamõisted.

Keemiline side – aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks.
Kavalantne side – aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel.
Iooniline side – erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel.
Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
Liitaine – keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest.
Indeks – aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis.
Lagunemisreaktsioon – reaktsioon , milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O
Ühinemisreaktsioon – reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Nt: H2 + Cl2 = 2HCl ; NaOH + HCO2 = NaHCO3
Asendusreaktsioonil – asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluvad teise elemendi aatomeid. Nt: Fe + CuSO4 = FeSO4 +Cu ; CH3 – CH3 + Cl2 = CH3 –CH2Cl + HCl
Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). Tähtsamad oksüdeerijad on hapnik, halogeenid , lämmastikhape, kontsentreeritud väävelhape, kaaliumkloraat jne.
Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Tähtsamad redutseerijad on vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid jt.
Redoksreaktsioon – keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus.
Oksüdeerumine – elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
Redutseerimine – elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
Redutseerimine – elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine.
Oksüdatsiooniaste – arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline.
Metallide korrosiooniks – nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon . Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes.
Lahus – ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Lahusti – aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud.
Lahustunud aine – on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud.
Lahustuvus – suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril).
Küllastunud lahus – nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu.
Küllastumata lahus – nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub.
Kristallhüdraatideks – nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate.
Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel.
Emulsioon – tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega.
Suspensioon – tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit.
Aerosool – tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi.
Vaht – pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines.
Vee karedus – põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad.
Elektrolüütilise dissotsiatsiooni – all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks).
Elektrolüüdid – on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid.
Hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone . Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4.
Alkaan – koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan).
Alkoholid – on süsiniku ühendid, kus süsiniku küljes on hüdroksüülrühm (-OH).
Amiinid – on süsiniku ühendid, kus süsinikuühend seotud süsiniku ahelaga (-NH2)
Alkeenid – on süsiniku ühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kaksikside (-een).
Alküünid – on süsinikuühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kolmikside (-üün).
Aldehüüd – (-CHO) (-aal)
Ketoonid – (-oon)
Karboksüülhape – süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH)
Estrid – on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal ) (R-O-R1) (CH3 – O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat.
Rasvad – on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped.
Aminohaped – on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8).
Valgud – on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisse kuulub süsiniku, vesiniku ja hapniku kõrval lämmastik.
Areen – on süsiniku ühendid, mille molekulis esineb bensseenituum.
Fenool e. hüdroksülenseen – tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga.
Oksiidid – on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
Happed – koosnevad vesinikust ja happejäägist, kusjuures vesinikku on võimalik asendada metalliga.

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Mõningaid mõisteid ja mõistete selgitusi.

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loend

Keemia

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala �

Keemia

doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe

Keemia

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia

docx

Keemia põhimõisted

Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui a

Keemia

doc

Mõisted ja tähendused

1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12

Keemia

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisa

Keemia

doc

Sissejuhatus Keemiasse

liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid, aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks vask Cu, kuld Au, hõbe Ag.

Keemia

Rohkem sarnaseid