Erinevad katusekatte materjalid (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
EV-12
Sigrid Pau
ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli
Väimela 2013

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3
2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4
3. ROOKATUS 5
4. PUITKATUS 7
5. KOKKUVÕTE 10
6. KASUTATUD KIRJANDUS 11

1. SISSEJUHATUS

Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali – kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest.
Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga.

2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS

Alumiinium -tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest  katusepaneel, mis on profileeritud nii, et paneelide omavahelise seostuse tulemusena moodustub äärmiselt vastupidav ja tihe struktuur. Peale 50 aastast uurimus- ja täiustamistööd on saadud kõrgtehnoloogiliselt töödeldud katuseelement, mille struktuur koosneb kaheksast kvaliteetsest kihist . See tagab katusekattele vastupidavuse ka kõige ekstreemsemates ilmastikutingimustes, pakkudes pikaealist, väga tugevat ja
kergesti hooldatavat katust. 
Katusepaneelid on kaetud nii alt kui pealt, ülimalt vastupidavad ning korrosioonikindla kattega .
Võrreldes tavalise plekk -katusega on vihmamüra praktiliselt olematu. Katuseelemendi väikesed mõõdud ja kivipuiste summutavad suurepäraselt vihmast  ning rahest tekkivat krõbinat.
Katusepaneelid hoiavad lund katusel, takistades libisemist ja potentsiaalseid vigastusi või kahjustusi. Seega ei pea kasutama silma riivavaid lumetõkkeid.
Katusematerjali on võimalik valida üheteistkümne loodusliku värvitooni seast, mis harmoneeruvad looduse värvidega ja sobivad nii traditsiooniliste kui kaasaegsete hoonetega.
Materjali pealmine kiht baseerub naturaalsel kivil, on pleekimiskindel ning eksklusiivne. Katusekatte pealmistesse kihtidesse on lisatud ka samblikevastaseid aineid, mis hoiavad ära sambliku tekke 7-10 aasta jooksul (Oleneb puude lähedusest ja muudest asjaoludest). Kivipuiste kaitseb katust kriimustuste eest ning summutab vihmamüra. Viis erinevat profiililahendust, kolm kivi- ja kaks laastuprofiili võimaldavad veelgi suuremat arhitektuurilist vabadust. 
Katus on kerge (6.6kg/m²). Võrreldes betoonkivikatustega kuni 7 korda kergem. Katuseelemendi sobiv gabariit (1260 x 370 mm) ja väike kaal hõlbustavad nii paigaldustöid kui transporti, see võib tähendada märkimisväärset kokkuhoidu katusekonstruktsiooni maksumuse ning materjalikulu pealt. Just kergekaalulisus on see, mis teeb selle materjali väga soosituks katuste puhul, kuhu ei sobi rasked konstruktsioonid . Samuti on mugav kasutada seda moodsat materjali katuste ümberehitusel või arhitektuurselt keerukatel katustel. 
Paigaldamistehnoloogia on jõukohane igale ehitusfirmale või individuaalehitajale. 
Katuse metalsete kihtide kestvuseks on kiirendatud katsete põhjal Eesti tingimustes saadud 90-160 aastat. Kusjuures see on ainult terase eluiga, sest katuse kestvust suurendavad ka kivipuiste ja kattekihid, mis tähendab eeldatavat kestvust 120-190 aastat.
Hea katusekattematerjal peab olema nii tulekindel , et ära hoida süttimist teiste tulekahjude sädemeist, samuti kerge, kuid tugev ja kindlalt seotud, et vältida katuse sissevarisemist tulekahju korral hoone sees. Kuna iga üksik element on tihedalt seotud üleval, all ja mõlemal küljel asuvate elementidega ning omab omakorda horisontaalset kinnitust, mitte vertikaalset nagu enamik teisi katuseid, on vastupidavus tuulele esmaklassiline.

3. ROOKATUS

Rookatused on eestlastele peavarju ja ulualust pakkunud sajandeid . On olnud aegu, kus lammutati ka korras rookatused ja asendati eterniidi või muu parasjagu moes oleva materjaliga. Õnneks on need ajad läbi saamas. Järjest rohkem pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehtsat.
Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. 
Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal , talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. 
Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalisi katuseaknaid. 
Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet , samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. 
Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. 
Kui rookatus on tehtud korralikult. Kui tema kalle on vähemalt 45° ja paksus 28 cm, siis peaks ta kestma 60-80 aastat. Kui rookatuse kalle on alla 45°, siis on tema eluiga samuti lühem ja sõltuvus on ligikaudselt järgmine:
kuni 25° 15 aastat või rohkem 
25-35° 15-25 aastat 
35-45° 25-45 aastat 
üle 45° 45 aastat ja kauem.
Katuse eluiga mõjutab ka puude lähedus (oksad ei tohiks olla lähemal kui 2m katusele), töö ja katuseroo kvaliteet jne. Rookatuse paksus üksinda ei tähenda veel katuse pikka iga, tähtis on veel sidumislattide või armatuuri korralik sidumine ja kaugus katuse pinnast, mis peab olema vähemalt 12 cm ja roovlattide õige vahekaugus , mis sõltub kasutatava roo pikkusest. Kui katuse kalle on 45° ja kasutatakse vähemalt 1.5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm.
Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras):

• Teha katus nii suure kaldega, kui võimalik 
  
• Valida hoolega katusetööde teostaja  
  
• Hoida katus puhas lehtedest ja prahist
  
• Kasutada ainult kvaliteetset roogu katuse tegemiseks. 
  
• Katus peab saama piisavalt tuult ja olema võimalikult vähe varjus, suured puud peaks olema katusest võimalikult kaugel
  
• Katuse hari tuleks uuendada esialgu 5-10 aasta pärast, hiljem iga 15-20 aasta tagant
  
• Väikesed defektid tuleks parandada võimalikult kiiresti
  

Katuseroog
Kasvab märgadel ja niisketel aladel, iga aasta uus taim ja peaks olema iga aasta uuesti lõigatud, et välistada vana üle 2 aasta vana pilliroo sattumist katuseroo sisse. Katuseroo kvaliteedi hindamine on väga raske, see peaks olema tehtud spetsialisti poolt ja siin tuleks usaldada eelkõige katusemeistrite kogemust. Ka kvaliteetse katuseroo saab ara rikkuda mitteprofessionaalse lõikamisega - lõigates kas liiga kõrgelt, jättes maha rookõrre kõige tugevama alumise osa või lõigates nüri vahendiga - lõhkudes ära rookõrre otsad , mis lähevad katuse tegemise käigus veel rohkem lõhki ja hakkavad niiskust koguma. See omakorda viib rookatuse kiirema kulumiseni.
Rookatuse tulekindlus
Roog on looduslik materjal ja põleb hästi. Enamasti on meie kliimas rookatuse pealmine pind kuni 5 cm ulatuses niiske ja ei sütti nii kergesti kui arvatakse. Enamus õnnetusi saab alguse altpoolt, kus rookatus on kuiv ja õied süttivad kergesti, seega tuleks põhitähelepanu suunata korstnate läbiviikudele ja katuse tulekindlaks tegemisele altpoolt.
Rookatuse tulekindlaks tegemisele ja tuleohu vähendamiseks on kaks erinevat lahendust:

Immutamine spetsiaalse vedelikuga Magma Firestop SG-2, mis on saanud kasutusload Hollandis, Inglismaal ja Saksamaal. Immutusvedelik on lõhnatu ja värvitu, tema puuduseks on kallis hind ja see, et iga 5 aasta tagant tuleks katus uuesti immutada. 

Taanis kasutatavad lahendused, mille põhimõtteks on isoleerida katus ülejäänud ehitusest kasutades selleks Rockwool’i kivivilla ja tulekindlat kipsplaati või spetsiaalset tulekindlat kilet katuse alla ja sellisel juhul hävineb ainult rookatus. Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega.

4. PUITKATUS

Puit on suurepärane ehitusmaterjal — see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimpõlvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast.
Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj, kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega.
Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul sai valdavaks rehepeksumasinate kasutamine, millega pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Laudadest ja lõhandikest katuste kõrvale ilmusid nüüd ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused.
Puitkatus on kerge ja vastupidav. Selle keskmine eluiga on ca 40-60 aastat, kuid on teada ka ligi saja aastaseid katuseid. Katuse kestvust mõjutavad nii puidu kvaliteet, paigaldamine, kalle, õhusaaste, päike (intensiivne päikesekiirgus hävitab ligniini ning muudab puidu rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine.
Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged , aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest .
Puitkatuse liigid:

Lõhandikest ehk poolpalkidest katus

Laudkatus

Pilbaskatus

Laastukatus

Sindelkatus

Kimmkatus
Levinumad probleemid puitkatuste juures on:

• Sammal, vetikas , mädanik
  
• Puidu pragunemine ja lõhenemine
  
• Roostetavad naelad
  
• Putukad
  

Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik.
Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. 
Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud.
Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. 
Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli. Nn. heleda männitõrva sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimm -, sindel- või laudkatust, on õige puit tõrvata enne katusele asetamist (kasta kuuma tõrva sisse - u. 70-80O, nõrutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud värske puit veel 3 - 4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40 – 50O - vajadusel kasutada termosämbrit).
Laastukatust üldjuhul ei tõrvata. Laaste võib värvida nn. rootsi punasega (värvida iga paigaldatud kiht eraldi) või keeta eelnevalt raudvitriõli lahuses.
Enne varem tõrvatud katuse korduvtõrvamist tuleb selle pind korralikult puhastada . Lahtised tõrvajäägid puhastada terasharjaga kuni püsiva aluseni.
Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid võimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaalilähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. 
Katuses olevate aukude asukohta on kõige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides. 
Laastu-, sindli- ja kimmkatuse lappimise hõlbustamiseks leotatakse nii asendatavad tükid kui ka aukude ümbrus.

5. KOKKUVÕTE

Tänapäeval on aina populaarsemaks saanud loodussõbralik eluviis, millest on sõltuv ka katusekatte materjali valik. Üha enam kasutatakse taas roo- ja puitkatust just nende taastuva toormaterjali poolest. Paraku inimesed on erinevad ja kõigile ei ole meelepärane ökonoomne elustiil. Nendele on valik üsnagi kirev. Üheks valikuks on kivipuistega teraskatus, mis on eelnevalt referaadis välja toodud. Kõnealune materjal on kvaliteetne, nägusa väljanägemisega, lihtne paigaldada ning korrektselt paigaldatud katuse eluiga on kuni 190 aastat.
Olgu materjalid erineva koostise, päritolu või hinnaga, neil kõigil on sama eesmärk – pakkuda inimesele peavarju ja kindlustunnet ning kvaliteetse katuse pealt kokku hoida poleks tark tegu.

6. KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.heakatus.ee/katus/index.php?id=22
  
• http://www.katuseportaal.ee/rookatus.ht m
  
• http://www.katuseportaal.ee/puit.ht m