Puitkatus (0)

Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja
tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid
inimplvi.
Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete
katustel kasutatud juba alates muinasajast.
Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti
elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest
katustega.
Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses
muudatustega põllumajanduslikus tootmises.
20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest
katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega
kaetud nägusad katused.
Kim
Sindel
Laast
Pilbas
Poolpalk ehk lohandik
Laud
Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna
populaarne katusematerjal.
Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40
a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust
tunduvalt.
Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või
käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40-
60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab
saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm.
Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse
üksteise kõrvale. Kui kimmid on kuivad, jäetakse nende vahele
pilud.
Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab
alumise kihi vahed.
Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka
veesooned.
Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50-
70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast
servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse
sobib täpselt õhem serv.
Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised
Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata.
Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga.
Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu
väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on
kvaliteetsem puit.
Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75
cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse
ka roovi samm.
Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige
okslikum, tehes laastulikamise keerukaks.
Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore
puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud
puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks
sitkemaks.
Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja
pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama,
mis laastukatuse puhul.
Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks,
seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest
st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga
on hinnatud 50-80 aastale.
Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse
puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid,
paadikuurid).
Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu
õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool.
Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega -
alumine kiht laotakse parajate vahedega, õõnestatud pool
ülespoole, pealmine kiht laotakse alumise suhtes ülekattega.
Saelaudadest katuste eelkäijaks olid käsitsi lõhestatud
kisklaudadest katused. Esimene kord kisklaudu asetatakse
siin roovlattidele vertikaalselt.
Vihmavee tkkeks ja lume sissetuiskamise vastu kaetakse
lauad kasethuga, millele laotakse teine kord kisklaudu.
Katusehari kaetakse kuusekoorega ning see omakorda
turbakorraga, mis ei lase kuusekoorel kortsu tombuda.
Saelaudadest katuseid on traditsiooniliselt tehtud 2-3 cm
paksustest männi- vi kuuselaudadest, mida on Eestis
katustele paigaldatud philiselt kahel erineval moel:
horisontaalselt ja vertikaalselt.
Kaldservaga laudadest katus. Tegemist on
käsitsi servatud saelaudadega, millede
servamisnurk on umbes 45°-50°.
Lauad kinnitatakse sarikatele ülestikku
servatud ääred kohakuti. Selliselt toodeldud
laudadega katuselt voolab vesi hästi maha.
Kuna lauad ei asetse tihedalt uksteise vastas,
vib tugeva tuule korral siiski ka vett sisse
pressida. Samas tagavad olemasolevad pilud
katusealuse hea venti-leerituse ja
valgustatuse.
Kolmelauasüsteemis e.
ülekattelaudisega katus.
Vihmavee ära juhtimiseks
hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm
laiused ja 10 mm sügavused sooned.
Lauad kinnitatakse katusele kahes
kihis nii, et esmalt naelutatakse
sobivate vahedega kinni alumised
lauad(sooned ülespoole). Seejärel
naelutatakse teine kiht ülekattega nii,
et pealmised lauad kataksid alumiste
(vee)sooned.
Sammal
Vetikas
Mädanik
Puidu pragunemine ja lhenemine
Roostetavad naelad
Putukad
Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja
katuse kuivamist takistav samblik.
Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja
pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat
redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid.
Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud.
Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab
niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude
rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga
nähtavateks pragudeks.
Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida
tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult
kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning
sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest.
Katuses olevate aukude asukohta on kige kergem määrata
katust vihma ajal altpoolt jälgides.
Laastu-, sindli- ja kimmkatuse lappimise hlbustamiseks
leotatakse nii asendatavad tükid kui ka aukude ümbrus.