Ta oli üllatunud uudiste üle. Agree with I agree with you. Ma olen sinuga nõus. Belong to It belongs to Dick. See kuulub Dickile. Consist of It consists of two parts. See koosneb kahest osast. Depend on It depends on the weather. See sõltub ilmast. Fall in love with He fell in love with Meg. Ta armus Megi. Listen to We listened to the news. Me kuulasime uudiseid. 5 Look after Pat looks after the child. Pat hoolitseb lapse eest. Look at Look at this girl. Vaata seda tüdrukut. Look for I`m looking for my pen. Ma otsin oma sulepead. Seem to It seems to me that he likes you. Mulle tundub, et sa meeldid talle. Speak to I spoke to her
töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propageeris vägivalda ja õhutas mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi. 1904. aastal läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. 1909. aastal, kui Benito Mussolini oli vaba, armus ta 16-aastasesse Rachele Guid'i. Nad hakkasid koos elama kitsas korteris Forli linnas ning abiellusid. Varsti peale abiellumist pandi Mussolini viiendat korda vangi. Selleks ajaks oli ta juba tuntud kui üks andekamaid ja ohtlikumaid Itaalia noori Sotsialiste. Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe ,,La Lotta di Classe" ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks. 1912. aastal määrati ta kohaliku sotsialistide ajalehe "Avanti
Tal diagnoositi düsleksia ning juba esimese aasta jooksul keskkoolis kukkus ta koolist välja. Peale seda pandi ta eriõppega klassi. Kui David oli alles 11 aastat vana, oli suutnud ta pähe õppida terve Uue Testamendi. Seitsmenda Päeva Adventistide avastamine 19-aastaselt oli Davidil suhe ühe 15-aastase tüdrukuga, kes juhtumisi ka rasedaks jäi. Peale seda ühines Koresh Lõuna Baptistide Kirikuga ja hiljem ka Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusega. Seal aga armus ta ära pastori tütresse, samal ajal otsides juhendust ja palvetades avastas ta Piibli Isaiah: 34, mis ütles, et keegi ei peaks ihaldama kaaslast. Ta veendus, et see on märk Jumalalt ning olles veendudes selles läks ta pastori jutule ja ütles talle, et tahab tema tütart omale naiseks võtta. Selle peale viskas pastor ta majast välja ning kuna Koresh oma tahtmist ei jätnud kõrvaldati ta kogudusest. 1981. aastal kolis ta Waco-sse Teksases, kus ta liitus kohaliku Taavetlaste kogudusega.
on haigus, mis võib neidki nakatada. Nii möödusid aastad ning nii Leemet kui ka Hiie tundsid ennast metsas küllalt üksikuna, kuid kumbki ei ilmutanud teise vastu suurt huvi. Hiie oli uje ning kahvatu neiu, kes justkui sulas võsaga ühte. Aga pärast seda, kui Leemet ta ohvriks toomisest päästis ja Hiie pääses oma isa karmikäelise võimu alt, muutus ta tundmatuseni. Hiie silmadesse tekkis sära, ta naer muutus vastupandamatuks ning Leemet armus temasse. Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 6 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba
rikkast perest ja saanud hariduse koduõpetajatelt. Eleanor oli üles kasvanud koos oma ema poolse vanaemaga, sest ta oli oma mõlemad vanemad lapsepõlves kaotanud. Franklin ja Eleanor said kokku kuus last: Anna Eleanor (19061975) James (19071991) Franklin Delano, Jr. (18.03, 1909 7.11, 1909) Elliott (19101990) Franklin Delano, Jr II. (19141988) John Aspinwall (19161981) Franklin Delanol oli ka teine armusuhe, mis on tekitanud palju skandaale. 1913 aastal armus Franklin oma naise sekretäri, Lucy Page Mercer'isse. Lucy oli pikka kasvu, siniste silmadega, helepruunide juustega, jumekas daam. Kuni 1918 aastani polnud Eleanoril sellest suhtest aimugi, kõik tuli aga välja, sest ta leidis juhuslikult Lucy kirjad Franklinile. Eleanor oli pisarais ja raevunud, hiljem ütles ta, et tundis, kuidas ta maailm kokku varises ja ta oli ümbritsetud kõige halvaga. Ka Franklini ema oli kursis oma poja teise suhtega, ja ähvardas poega pärandusest
Kuna niigi väikses elamises on rohkelt inimesi, läks Jull Kristiinelt küsima, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nad lepivad kõrvalasuva Jaaguõue talu perenaise Kristiinega kokku, et saavad kasutada naise lapsepõlvekodu Lahepera, sinna kolib ka Luisi. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada
noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses
otsekui kartes, et külla rändamine on haigus, mis võib neidki nakatada. Nii möödusid aastad ning nii Leemet kui ka Hiie tundsid ennast metsas küllalt üksikuna, kuid kumbki ei ilmutanud teise vastu suurt huvi. Hiie oli uje ning kahvatu neiu, kes justkui sulas võsaga ühte. Aga pärast seda, kui Leemet ta ohvriks toomisest päästis ja Hiie pääses oma isa karmikäelise võimu alt, muutus ta tundmatuseni. Hiie silmadesse tekkis sära, ta naer muutus vastupandamatuks ning Leemet armus temasse. Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 5 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on
piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor Ramilda/Miralda- Mauruse tütar, Indreku armastatu, tema vist Indrekut ka emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda.
nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega. Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali
aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia. Aidi Vallik on filmistsenaariumi "Kuhu põgenevad hinged" kaasautor Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval. Filmi keskseks tegelaskujuks on Aidi Valliku noorsooromaanidest tuntud Ann. Pärast filmi linastumist avaldas Aidi Vallik samadel sündmustel põhineva romaani "Mis sinuga juhtus, Ann?" *Juhan Paju Tervisehädade tõttu tuligi ta 1972. aastal Haapsallu, oli siin kohalike raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977
sokeerida nii käitumise kui ka välimusega. Esinemiskostüümi pluusi, kaelaräti, püksid, keebi õmbles ta endale ise.Tavaliselt oli selleks siis kollane jakk, mille rinnataskus on porgand ja lavale minnes oli tal käes teeklaas. Kuid kuna tema esinemised olid skandaalsed, siis tema ja Burljuk heideti kunstikoolist välja. 4 1915. aasta suvel armus Majakovski Lilja Birki (Lisa 2), kuid tema õnnetuseks oli naine abielus. Naise abikaasaks osutus aga luuletaja enda kirjastaja Osip Birk. Naisel oli luuletaja elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai Majakovski muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse, maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud
Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj
Poiss tahaks meeldida, või tal hakkas häbi et ei tea tõlget, või lihtsalt kõik lapsed nii teevad oma lapsepõlves, teesklevad, et teavad seda mida tõeliselt ei tea. 3 Peresuhted Peategelasel polnud õnnelikku pere. Isat ei olnud, emaga ta ei saanud avameelselt rääkida. Ema uus kavaler Harri ei meeldinud tüdrukule, ning ta oli isa klassikaaslane. Võib olla tüdruk armus 40 aastaliseks meheks just seetõttu et ta meenutas tale isat? Isa oli venelane ning Tema ka. Õrn, hoolas ja tähelepanelik just selliseks ta kujutas oma isat. Elus tihti juhtub nii, et me otsime oma elupartnerit sarnane meie vanematega ja millal mõistame seda meil on hirmus, et jälle elame oma vanematega. Siis võib juhtuda kõik, inimene ise teeb oma valikut. Peategelane seisis raske otsustuse ees ning tegi õige valik. Üllatav käänak
kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud). Percy Bysshe Shelley: Elu: 1. Ta sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana. 2. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. 3. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. 4. Ta oli õnnetus abielus, seejärel armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. 5. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Looming: 1. Esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi". 2. Avaldas koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". 3. Külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette. 4. 1811 avaldas Shelley pamfleti ,,Ateismi paratamatus", mille pärast ta pidi Oxfordist lahkuma. 5
Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut.ee/Eesti/species/5274.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Lõhnav kannike- Viola odorata Etümoloogia Legendi kohaselt armus Zeus kaunisse neidu nimega Io. Varjamaks teda oma armukadeda naise Hera eest, muutis ta Io lehmaks. Maapinnast võrsusid Io toiduks taimed, mis said temalt ka oma nime. Kirjeldus Taime kõrgus on 10–15 cm. Lehed peaaegu ümmargused või neerjad, südaja alusega, lühikarvased. Abilehed munajad, vahel serval lühidalt narmastunud. Tugeva meeldiva lõhnaga umbes 2 cm läbimõõduga õied võivad olla nii lillakas- sinised kui valged
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma
nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega. Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali
lahku öelnud. Ta keeldus ning see viis täieliku suhete katkemiseni isaga. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Seejärel siirdus ta Järvepiirkonda kirjutama, kuid varsti pärast seda külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette. 1813 avaldas ta poeemi "Queen Mab: A Philosophical Poem". See oli mõjutatud briti filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle radikaalset filosoofiat. Shelley, kes oli õnnetus abielus, armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. Juulis 1814 põgenesid nad mandrile, läbides Prantsusmaa ja jõudes Sveitsi. Kuue nädala pärast sai neil raha otsa ja nad naasid Inglismaale. Keats - (1795-1821) ,Ta oli Inglise romantismi poeet, Ta reputatsioon kasvas pärast surma ning ta kasvas juba 19. sajandi lõpuks üheks armastatumatumaks Inglise poeediks. Moliere`i looming, tähtsus. - "Tartuffe" Moliere kirjutas elulähedasi ja vaba vormiga komöödiaid
võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud. Samuti peeti ilusaimaks meheks härra de Nemoursi, kellesse printsess armus. Huvitav on see, et autor kujutab armunud peategelasi kõige ilusamatena. Pärast printsessi ja härra de Clèves'i abielu toimub ball, kus naine näeb esimest korda härra de Nemoursi. Madame de Lafayette'i ajastul oli tavaline, et ballil kohtutakse oma tulevase abikaasaga ning armutakse esimesest silmapilgust. Printsess de Clèves härra de Nemoursile oma armastust välja ei näita, sest tema oli härra de Clèves'iga
Andres rahunesid peale laste minekut maha, Marit tahab Sassi, Andres punnib vastu aga lõpuks on nõus, Mari pidi abiliseks vastu tahtmist tüdruku võtma, Maret läks Sassiga minema, Andres ja Mari nukrutsevad koos, Indrek jääb veel aastaks köstri juurde, Indrek hakkab suure hooga raamatuid lugema, väga ei mõista mis seal kirjas, Indrek meenutab vanu aegu Liisi ja Mareti seltsis, Indrek hakkab asjadest aru saama, Indrek elab köstri juures ja armus ta tütretütresse Millisse, Milli lahkub ja saadab Indrekule kaardi, Indrek jääb veel aastaks kooli ja sai vallakirjutaja abiline olla, Andres lõpuks lubaski tal minna tööle kuna Vargamäele keegi jääda ei taha 38. (448) Käib jälle töö rabamine, Andres paneb Antsu ka tööle aga Marile see ei meeldi, noor Andres on rammus ja visa, Andres katsub Eediga jõudu ja jääb peale, Andres sõbruneb tänu sellelele Eediga,
kratil nad eksiteele juhatada ja siis Rehepapi juurde tagasi. Vanapaar pidi tühjade kätega koju minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel. Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses, et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama
· Kirjanduslik läbimurre näidenditega · Eeskujuks oli Henrik Ibsen · Peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujusid pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama · ,,Pygmalion" o Pühendas teose näitlejannale, kellega teda sidus pikaajaline platooniline armastus o Põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionis, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hinge sisse puhda o Käsitleb ootamatust vaatenurgast kultuuri ja kultuurituse ilminguid ning nende vastuolulisi seoseid o Näitab, et kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega o Tuntuim tõlgendus on ,,Minu veeltlev leedi"
,,Ükski tõusja ei usu, et kukub" ,,Naisi tuleb jumaldada või maha jätta" Francis Scott Key Fitzgerald Suri 1940. 20 sajandi 20 tuntuima hulgas. Nime päris isapoolselt sugulaselt, kes on USA hümni autor. Sündis katoliiklikus peres. Kirjutamisega alustas varakult. 13 aastaselt ilmus esimene tekst kooliajalehes. 1913 läks Printzetoni ülikooli, kus kirjutas esimese romaani ,, Romantiline egoist", mida kiideti aga ei avaldatud. Pettus ja läks sõjaväkke. Armus kohtuniku tütresse Zeldasse, põgenesid New Yorki, et rikkaks ja kuulsaks saada. Ei läinud nii nagu algul sooviti ja Zelda katkestas kihluse. Francis läks koju tagasi ja avaldas romaani teise nimega ,,Teisel pool paradiisi". Siis tuli tuntus ja Zelda abiellus temaga. Kirjutas uue romaani ,,Ilus ja neetu". Sõbrad kutsusid neid ,,Oma generatsiooni printsiks ja printsessiks". 1924 kolisid Prantsusmaale, kus suhtles Hemingwayga. Romaan ,,Sume on öö". Lõpetas peateose ,,Suur Gatsbi"
Linna saabumine semstvoarst, 9 versta kaugusel, näpitsprillid, koolera, ,,kui veel elukarikast ma pisaraid ei joonud..." Aasta pärast migreen, Kiisu, abieluettepanek, konsevatoorium, surnuaed. 4 aasta pärast praksis, rikkus, hingeldustõbi, vältimine, töö. Veel mõne aasta pärast täiesti paks, praksis, mõist, viha, haigus. Jonõts oli hästi haritud, tark mees, kellel olid hiilgavad võimalused teha karjääri arstina. Kahjuks armus ta valesse neidu. Neiu ei olnud veel piisavalt küps temajaoks ning Jonõts saab haiget tänu sellele, et neiu läheb konservatooriumisse õppimia mis põhjustas neiu emale kui ka Jonõtsile palju peavalu. Jonõts ei taha tunnistada, et neiu talle haiget tegi ning ta kibestub. Muutub aastate möödudes paksemaks ja jõukamaks. Ta põlgab ka oma vanu tuttavaid ning ei taha nendega mingit tegemist teha. Jonõtsil tekivad mitmed
Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Tõenäoliselt aastatel 17731775 kirjutas Goethe draama "Faust" algvariandi. Ühtekokku tegeles ta selle näidendiga ligi 60 aastat. "Fausti" esimene osa valmis 1806. aastal ja ilmus 1808. aastal. "Fausti" teise osa lõpetas ta 1832. aastal ning see ilmus pärast tema surma. Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid. Goethe on
James Vane näitleja Sibyli vend. Lea Doriani majapidaja. Lord George Fermon sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik. Lord Henry Wotton ehk Harry paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik. Margaret Devereux romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma. Mr Hubbard punase põskhabemega väike raamimeister. Parker Basili teener. Sibyl Vane näitleja, kes Dorian Graysse armus. Teatri direktor paks ja kileva häälega juut. Victor Doriani teener. Raamatu tegevuskäik lühidalt Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Doriani enesehinnangu aina kõrgemale. Basil seletab Henryle, kuidas ta ei taha
Kohtuprotsess kujunes pikaks ja piinarikkaks ning lõppes fiaskoga: kirikuvõimud ei andnud Mariele lahtutust. Marie Underi ja Karl Hackeri ametlik lahutus sai teoks alles 1923. aastal Eesti Vabariigi seaduste alusel, seekord juba tsiviilasjana. Marie ja Artur kohtusid Estonia teatri avapidustustel 1913. Under oli 30-aastane abielus naine ja Artur Adson 24-aastane vallaline noormees, kultuurihuviline maamõõtja, kellel enesel polnud esialgu mingeid kirjanduslikke ambitsioone. Artur Adson armus Marie Underisse ja hakkas armastuse mõjul esmakordselt luuletama. Tunded Adsoni vastu andsid inspireerisid Underit sedavõrd, et ta kirjutas valmis suure osa luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932. aastal ostsid Under ja Adson omale krundi ja ehitasid maja Nõmme linnaossa Tallinnas. Marie ja Adson reisisid palju. Eestis algas tsensuur. Kirjanikel ei lastud avaldada oma töid. Okupatsiooni ajal oli Underi ainus töö tõlkimine. 1944. aastal põgenes Marie Under koos Artur Adsoniga Rootsi.
1774. 1775 aasta talvel ja kevadel jäis Mozart isaga Münchenis, kus lavastati tema koomiline ooper ,,Valeaednik" ning peale selle kirjutas ta seal 6 klaverisonaati. 1777. aastal palus Mozart peapiiskopilt luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi. Ta sai loa, kuid seekord isa kaasa ei tulnud ning reisile läks ta emaga. Suures vaimustuses sealsest muusikast, pakkus Mozart end koguni õukonna teenistusse, kuid see pakkumine lükati tagasi. Seal armus Mozart ka kirglikult 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest teinuks ta primadonna, kuid seepeale sai ta isalt tulivihase kirja, milles saatis too ta edasi Pariisi, kus hiljem 3. juulil ta ema suri. Mozartil oli emaga tihe hingeline side, kuid siiski see polnud reisi raskeim kogemus. Tagasiteel kohtas ta taas Aloysiat, kellest oli saanud ooperialulja Münchenis ning teda võeti väga jahedalt vastu. Mozarti reis oli igati
thessalooniklastele). Teised kirjad esindavad lihtsalt tema koolkonda. Pauluse autorlus annab kirjadele lihtsalt suuremat kaalu. Tollal oli kombeks, et kirjadele oma õpetaja nimi alla kirjutatakse, sest edastatakse tema ideid ja vaateid. Pauluse kirjad õhutasid noori kogudusi ühinema üheks kirikuks. Pauluse kirjas roomlastele sõnastab ta oma peamised õpetused Jumalast, Kristuse lunastustööst, inimeste patust ja õigeksmõistmisest, uuest elust Jumala armus, juutide- paganate seosest Jumala päästeplaanis ja palju muud. Kiri on adresseeritud konkreetsetele lugejatele, kellest Paulus lootis abilisi ja kaastöölisi. Pauluse ja korintlaste vahel oli ilmselt suurem kirjavahetus kui meieni on säilinud. Korintose linn oli tollal tuntud oma kõlvatu eluviisi poolest ning inimeste uuele elule 2 suunamine ei käinud nii lihtsalt
aastal, seletas ta eetri liikumise nähtust ümber raske aatomi ja ta üritas liigitada eetrit kui keemilist elementi, mis on intergaaside grupist 7 kõrgemal. See hüpotees oli üks osa Mendelejevi projektist laiendada Newtoni mehaanikat keemiasse, lootuses ühendada loodusteadusi, hiljem lükati see teooria aga ümber. (Dmitri Mendeleev, Britannica) 4. MENDELEJEVI VIIMASED AASTAD 1881. aastal armus Dmitri Mendelejev Anna Ivanova Popovasse ja tegi talle abieluettepaneku. Dmitri ähvardas, et kui Anna kavatseb keelduda, siis ta sooritab enesetapu. Tema lahutus Feozvaga jõustus alles kuu hiljem pärast Popovaga abiellumist. Arvatakse siiski, et pärast lahutust oli ta endiselt kahe naise pidaja. Teises abielus sündis Mendelejevil neli last Ivan, Vassili ja kaksikus Ljubov ning Maria Kuigi Mendelejev oli austatud paljudes erinevates teadusorganisatsioonides üle kogu
2. 24.06.1819 ristimine. 3. 23.01.1820 Edward, Victoria isa suri. 4. 1837 Krooniti kuningannaks. Kohtas teist korda Albertit ja 5. 1839 armus temasse. Victoria tegi abielu ettepaneku Albertile (kuna ta oli 6. 15.10.1839 kuninganna, ei saanud Albert talle teha abielu ettepanekut) 7. 10.02.1840 Abiellus Albertiga.
........................................................14 10. Kasutatud allikad.................................................................................15 11. Lisa 1................................................................................................16 2 ' 1. SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogiast on tuntud piltilus ja uhke noormees Narkissos, kelle isa oli jõejumal Kephissos ja ema jõenümf Leiriope. Narkissosesse armus veetlev mäginümf Echo, keda Amor oma noolega tabas. Et Amor oli unustanud sihtida Narkissost, ei leidnud Echo armastus vastuarmastust. Echo ei olnud võimeline ka oma armastust avaldama, sest ta sai lausuda vaid viimaseid kuuldud sõnu. Narkissos nägi vees enda peegelpilti ja armus sellesse. Ta ei suutnud vee äärest enam lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada. Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa, kummardudes allika kohale, silmad kogu aeg veepeeglil
õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab
tumepunasteks. Kohe märkas ta puu all liikumatut keha. Ta näg, et see on Pyramos. Ta alus mehel silmad avada, too tegi seda ja suri. Thisbe haaras sama mõõga ning tappis ka ennast. Pilet 9 - Orpheus ja Eurydike Pilet 10 - Pygmalion ja Galatea Pygmalion oli skulptor, kes oli paadunud naistevihkaja ja kinnitas endale, et ei abiellu kunagi. Ometi lõi ta kuju, ideaalse naise, mille tegemiseks pani ta tööle kõik oma oskused. Kuju muutus nii pärisinimese sarnaseks, et Pygmalion armus sellesse lootusetult ära. Ta oli õnnetu, sest kuju ei saa teda vastu armastada. Ta silitas kuju käsi, riietas teda, tõi talle kingitusi ja võttis ta ka ööseks voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris.
õnnelik. Sama Goirot'is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot
Tüdruk oli natuke veidra iseloomuga. Ta käis öösiti ranniku ääres kõndimas ja tuli alles hommikul koju.Nipernaadile hakkas see Maret meeldima ja ta rääkis tüdrukule ,et tal on rikas tädi Peipsi äärest.Nipernaadi maksis tüdruku isale oma kuupalga ,et ta saaks seal ööbida ja viibis mitu päeva seal.Esimene lumi tuli maha.Jaanus läks metsa puid raiduma.Ta muutus armukadedaks ,kuna Nipernaadi viibis tüdruku juures.Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
*Kuningas Diomedese inimsööjate märade röövimine; *Amatsoonide kuninganna Hippolyte maagilise vöö röövimine; *Kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse; *Hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga; *Kerberose toomine Hadesest Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste
Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj
observatooriumi. Teisel korral oli valitsus keeldunud nõustumast Gaussi lahkumisega Göttingenist ja andnud talle tuleviku kohta esialgu küll ainult lubadusi. Selline oli siis olukord tollal ja niisugused olid põhjused, miks maailma suurim matemaatik, nagu Gaussi nimetas laplace, jäi tartusse tulemata. 19.sajandi algusaastad olid Gaussi elus kõige õnnelikumad. Lühikese ajaga oli ta saavutanud tunnustuse kui silmapaistev matemaatik ja astronoom. Ühtlasi armus ta neidu, keda nimetas maapealseks ingliks. Tema unistuste printsessiks oli Johanna, ühe Braunschweigi tollal juba surnud parkali ainus laps. Kujult graatsiline ja loomult rõõmsameelne tüdruk oli sündinud 1780.a. Hertsog oli suurendanud gaussile antavat toetusraha ja naisevõtuks polnud mingit takistust. Noorik oli oma jah-sõnaga viivitanud neli kuud, kaheldes, kas tema, lihtne neiu, sobib abikaasaks nii kuulsale teadlasele nagu Gauss. Pulmapidu toimus 1805.a
luuleteoreetiku Martin Opitzi uusi poeetikapõhimõtteid, mõjutades nii ka tärkavat eestikeelset juhuluulet. Niehuseni elu Eestis Koos kohalike literaatidega ja sõpradega saatkonna liikmete hulgast asutas Paul Fleming Tallinnas kirjandusliku lamburiühingu, nagu need tollal Saksamaal moes olid. Tallinnaaastaist pärinevad mitmed Flemingi haruldased luuleväljaanded: üks neist on pühendatud Tallinna gümnaasiumile ja teine sõber Reiner Brockmannile tema pulmade puhul. Tallinnas armus Paul Fleming Hamburgist 1633. aastal Tallinna asunud kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636. aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et on neiu südame võitnud. Kui ta aga 1639. aastal Tallinna tagasi tuli, selgus, et Elsabe oli vahepeal abiellunud oma teise austajaga. Flemingi
Arsinoe oma sõbrannast nii räägib. Arsinoe vastab, et sõbranna küll, aga ta ei suuda vaadata kuidas too meest niiviisi petab. Alceste ütleb, et ta tahab fakte petmise kohta, Arsinoe ütleb, et Alceste saadaks ta koju, et seal näitab talle tõendeid. Neljas vaatus I stseen:Philinte räägib Eliante'le, et Alceste ja Oronte poleks peaaegu ära leppinud, kuid siiski see juhtus. Eliante räägib, et tõesti on kummaline see mees. Philinte ütleb, et ta ei saa aru, kuidas Alceste armus ülepeakaela Celimene'isse, et oleks võinud pigem Eliante'sse armuda. Eliante vastas, et ta soovib paarile kõige paremat ja abielu, kuid kui siiski luhta läheks see, siis saaks ta heameelega ise Alceste naiseks. Philinte ütleb, et ta loodab, et Eliante'l tärkavad kord tunded tema(Philinte) vastu ja et saatus neid seoks. II stseen: Alceste tormab sisse ja on endast väljas ning karjub, et armastus on hävinenud, Philinte ja Eliante püüavad teda rahustada, kuid see pole võimalik
Nii asuski Faust oma ohtlikule teekonnale, andes kurradile lubaduse, et tuleb allmaailmast elusana tagasi. Teekonda iseenesest raamatus ei kirjeldatud, kuid kindel võib olla selles, et Faust sai oma ohtliku ülesandega hakkama ning keiser sai oma etenduse Helenast ja Parisest nendest, kelle tõttu peeti antiikmütoloogia põhjal kuulus Trooja sõda ning, kes olid Vana- Kreeka kaks kõige ilusamat inimest. Etendusest endast ei hakka midagi kirjeldama, kuid mis kõige olulisem, armus Faust jäägitult Helenasse. Legendide järgi pidigi Helena kogu oma ilu ja olekuga mehi enda poole justkui magnetiga tõmbama ja nii läks ka Faustiga. Etenduse lõpus Faust minestab, kuna muistne antiikmaailm haihtub hetkega uduks ja Faust ei suuda taluda Helena kaotust. Seetõttu toimetab Mefistofeles Fausti keisririigist minema tema koju. Fausti kodus kohtub kurat Wagneriga, kes on pärast Fausti lahkumist tegelenud inimese loomise katsetega
Tuntuim esindaja Edgar Allan Poe 19.saj keskpaiku, Nikolai Gogol. Oskar Luts Sündis palamuse kihelkonnas. Õppis kohalikus kihelkonna kollis ja Tartu valkoolis. On töötanud apteekri õpilasena Tartus, Narvas, tallinnas ja Peterburgis. Õppis tartu ülikoolis rohu teadust. Võttis osa esimesest maailma sõjast. Peale seda töötas raamatukogus, raamatupoes, 1922. a Kutseline kirjanik Tartus.1912 Ilmus kevade 1, 1913 Kevade 2. Armus Valentina(poolanna). 1918, 1919 ilmus Suvi 1 ja Suvi 2.Oli napsu mees. 1921 Tootsi pulm. 1924 Äripäev. 1936 Sügis. Luts sisendab lugejatele, et elu koosneb alati õppimusest, tööst, armastusest, vihkamisest, võitlusest... Oskar Luts on kirjutanud ka laste jutte 1920.a nukitsamees, Indeslin. Tuntumad Näidendid on: Kapsapea, Soo. Novell Novell on proosa lühivorm, mis ei taotle sündmuste täielikku kujundamist, vaid keskendub kõige olulisemale
noriv, korduvalt kutsuti ta nn vestlusele seltskonnas poetatud väljendite või äraoleku tõttu Peterburist, kahel korral algatati tema vastu poliitiline süüasi jms. 1820ndate lõpul ammutas Puskin oma loomingu peateemad ajaloost (luuletused "Läkitus Siberisse", "Arion", poeem "Poltaava" jt). Kõik need kandsid varjatud vabaduse ideid, kuna Nikolai I oli veelgi suurem despoot kui Aleksander I olnud oligi. Detsembris 1828 armus Puskin Moskvas 16-aastasesse kaunitari Natalja Gontsarovasse ja tegi talle abieluettepaneku. Pruudi vanemad kartsid Puskini halba kuulsust ning vastus oli ebamäärane. 1830. Kordas Puskin ettepanekut ja sai jaatava vastuse. Puskini isa andis pojale väikese mõisa ning septembris 1830 sõitis Puskin Boldinosse asju ajama. Ta lootis paari nädalaga toime tulla, kuid jäi kooleraepideemia tõttu karantiini ja pidi kolmeks kuuks Boldinosse jääma. Seda aega nimetatakse Boldino sügiseks (18
Natasale kõik nii kirju, ta ei tundnud ennast äragi, kui saali peeglisse vaatas, kuna naisi sellistes kleitides oli palju. Pidu läks käima ning Natasa oli väga õnnetu, kui märkas, et teda ei kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et nutma puhkemas, kui poleks olnud pierret, kes andis vürst andreile vihje viia neiu tantsima. Peale vürst andreiga tantsimist kutsusid palju noormehed neiut tantsima. See oli ball, kus vürst andei armus natasasse. Järgmisel päeval tegi andrei visiidi rostovite perekonda ning natasa oli esimene kes talle vastu tuli. Pärast lõunasööki astus natasa vürsti palvel klavikordi ette ja hakkas laulma. Laulmise lõpetanud tuli natasa kohe andrei juurde ja küsis kuidas talle meeldis neiu hääl. Hetke pärast sai ta aru, et seda poleks olnud tarvis küsida. Vürst andrei oli natasasse sügavalt armunud, ning kavatses tema kätt paluda, kuid ennem oli vaja andrei isa
Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval). Karistuseks Jose
teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline programmiline sümfoonia muusikaajaloos ja see sümfoonia on väga seotud berliozi isikliku eluga, selle alapealkirjaks on "episood kunstniku elust". sümfoonia aluseks on see ,et ta armus ühte briti näitlejatari Harriet Smithsoni , aga too ei näitanud ta vastu mingisuguseid tundeid, selle mõjutusel ta kirjutaski selle sümfoonia (1830). sellel sümfoonial on olemas sõnaline programm. sellel sümfoonial on 5 osa: 1. "unelmate kired" 2. "ball" - esimest korda on sümfoonilises muuskas kasutusel 2 harfi .tegemist on valsiga (armastatu petab teda 3. "stsee väljadel" - kujuta ilustat looduspilti, mille keskel toimub midagi koledat- ta armastatu petab teose kangelaks 4
tuvisid Alkidamos Ktysilla isa, ta lubas tütre Ermocharisele naiseks anda, kui murdis oma lubadust, aphrodite karistas isa türtre surmaga, kui muutis tütre valgeks tuviks Pygmalion kujur, kes otsis naist, kelle ilu peituks vooruslikkuses ja lihtsuses, ta ohverdas lehma ja soovis oma unelmate naist, naise nimeks sai Galatea, nad said tütre Paphose Narkissos - ilus mees, kes imetles vaid end ja karistuseks armus ta enda peegelpilti Adonis - mees, kelle armastuse pärast võitlesid aprhodite ja persephonis, aphrodite võitis ning adonis ei võtnud aprhodite nõu kuulda ning suri metssea rünnaku tõttu Leto kandis zeusi kahte last (apollonit ja artemist, sünnitas need Deelose saarel, apollon tappis pytoni ja ehitas koletise haua kohale templi ja oraakli, mis kandis nime delfi püha oraakel ja see ilmutas inimestele kõik võimsa zeusi ja apolloni otsused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
