Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moliere "Misantroop" (5)

4 HEA
Punktid

Misantroop
Moliere
Tegelased:
Alceste - Celimene ’i austaja
Philinte- Alceste’i sõber
Oronte - Celimene’i austaja
Celimene- Alceste’i armastatu
Eliante- Celimene’i nõbu
Arsinoe - Celimene’i sõbratar
Acaste- markii
Clitandre- markii
Basque - Celimene’i teener
Aukohtu käskjalg
Dubois- Alceste’i teener
Tegevus toimub Pariisis, Celimene’i majas .
Esimene vaatus
I stseen : Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja nende pahesid, armastab ta Celimene’i, kellel on samuti mitmeid pahesid küljes, Alceste tunnistab, et see tõesti on nii.
II stseen: Alceste ja Philintega liitub Oronte. Oronte avaldab suurt austust Alceste’i vastu ja pakub talle sõprust, Alceste aga räägib et nii ei saa lihtsalt sõpradeks hakata, enne tuleb üksteist tundma õppida ja vaadata kas tuleks sellest sõprusest midagi välja. Oronte nõustub. Oronte tahab lugeda Alceste’ile oma kirjutatud sonetti , Alceste hoiatab, et tema ütleb otse ausalt välja mida ta sellest arvab, et tema niisama kiitma ei hakka. Oronte on nõus ja loeb selle talle ette, Alceste ütleb et see on madala tasemega ning võlts, et sellel puudub sügav sisu. Oronte ütleb, et Alceste jutt on liiga ülbe ning lahkub.
III stseen: Philinte ja Alceste on jälle kahekesi, Philinte heidab Alceste’ile ette, et ta nii otsekohene oli, kuid Alceste käsib tal vait jääda ja minema minna, Philinte aga ei ole nõus minema.
Teine vaatus
I stseen:Alceste ja Celimene tülitsevad, Alceste heidab Celimene’ile ette, et Celimene on kõigiga lahke ning väidab, et selletõttu ongi Celimene’il nii suur austajate hulk. Celimene peab Alceste’i juttu ülekohtuseks. Alceste küsib, et kui Celimene on kõigiga nii õrn ja hea, kuidas siis tema(Alceste) teistest erineb, Celimene vastab, et on öelnud et armastab teda ja, et ta ei saa aru, kuidas Alceste kahtleb tema armastuses. Alceste räägib, kui suur on tema armuvalu . Celimene ütleb, et Alceste on sapine armunu ja tahab koguaeg tülitseda.
II stseen: Basque teatab Celimene’ile, et Acaste on all.
III stseen: Alceste küsib Celimene’ilt et kas nad ei saa iialgi olla kahekesi ja kas alati peab ta vastu võtma kõiki inimesi. Celimene vastab, et ta peab Acaste vastu võtma, sest tal on õukonnas suur võim ja Acaste hakkaks teda vihkama, kui ta teda vastu ei võtaks. See aga tooks palju halba.
IV stseen: Basque teatab Celimene’ile, et Clitandre on siin. Alceste läheb endast välja ning tahab lahkuda. Celimene palub tal jääda, kuid Alceste ütleb et see on talle liiga raske.
V stseen: Alceste tahab, et Celimene valiks kas tema või Acaste ja Clitandre. Celimene ei ole nõus valima . Celimene, Acaste ja Clitandre räägivad inimesi taga, kui narr üks või teine on. Alceste aga süüdistab neid selles, et kuigi nad neid praegu pilkavad, siis kui keegi pilgatavatest sisse astuks, teeksid kõik head nägu ja võtaksid neid soojalt vastu. See aga oleks võlts. Philinte ja Celimene ütlevad selle peale, et Alcaste’ile ei sobi mitte miski, ta näeb alati kõiges halba, mis teised teevad või arvavad , tahab koguaeg kõigile vastu rääkida.
VI stseen: Basque ütleb Alceste’ile, et väljas on keegi ametnik , Alceste ütleb, et tal pole aega, kuid Celimene palub ametniku sisse saata.
VII stseen: Käskjalg ütleb, et ta peab Alceste kaasa viima, Philine pakub, et Oronte on asja algataja, sest Alcaste kritiseeris tema värsisalme. Alceste läheb kaasa.
Kolmas vaatus
I stseen: Clitandre ja Acaste on kahekesi ja Clitandre küsib Acastelt, et miks tal tuju nii hea. Acaste vastab, et tal on kõik olenas mida tahta- välimus, kõrge positsioon, teda austatakse ja ka naised peavad temast lugu. Clitandre küsib, kas ta tõesti usub, et tal(Acastel) on Celimene’iga lootust, Acaste vastab jaatavalt. Clitandre teeb ettepaneku, et see kes neist kahest saab tõendi, et tal on ülekaal, siis teine peab lahkuma . Acaste on nõus.
II stseen: Celimene küsib, Clitandrelt, et kelle tõld on all. Clitandre ei tea.
III stseen: Basque teatab, et Arsinoe on all. Celimene räägib, et Arsinoe tahab kõigile meeldida, tahab, et kõik teda austaksid. See talle ei meeldi, kui kellegil teisel on austajad ja ta tiirleb koguaeg ümber Alceste. Alceste aga tahab teda( Celimene’i) ning see ajab Arsinoe’d vihale, küll varjab Celimene juures olekul seda, kuid sarjab teda selja taga.
IV stseen: Celimene küsib Arsinoe’lt, mis teda siia tõi. Arsinoe vastas, et tal on üks jutt.
V stseen: Arsinoe räägib, et ta oli seltskonnas ja Celimene’ist räägiti halba, tema aga kaitses teda. Celimene sai aru, et too on silmakirjalik ja valetab ning otsustas talle teravalt vastata. Ta ütles, et temagi oli mõni aeg tagasi seltskonnas ning kuulis kuidas Arsinoest räägiti halba ning, et tema kohe kaitses ja esitas vastuväiteid sellele jutule. Arsinoe ütles, et Celimene on kibestunud. Celimene ütleb, et tema pole süüdi, et ausatajate parv tema ümber on, et tema ei saa panna neid Arsinoe’d tahtma . Arsinoe aga vastas, et Celimene peab nagunii mingit hinda selle eest maksma, et mehed temast huvituksid, et süütus ei tõmba kedagi ligi. Siiski otsustasid nad edasi mitte vaielda , sest see sõnavahetus ei vii neid edasi.
VI stseen: Saabus Alceste ning Celimene palus tal daamile seltsiks olla. Celimene lahkus.
VII stseen: Arsinoe räägib, kui väga ta Alceste’st lugu peab, ta arvab, et õukond peaks midagi tema heaks tegema, ta pakub Alceste’le ka, et tal on tutvusi, kes võivad ta õukonda aidata, kuid Alceste ei soovi seda. Arsinoe räägib ka, et Alceste ei ole armuasjus õigel teel, räägib, et see naine teda petab ja reedab. Alceste ütleb, et see on kõik võimalik, kuid ei mõista miks Arsinoe oma sõbrannast nii räägib. Arsinoe vastab, et sõbranna küll, aga ta ei suuda vaadata kuidas too meest niiviisi petab. Alceste ütleb, et ta tahab fakte petmise kohta, Arsinoe ütleb, et Alceste saadaks ta koju, et seal näitab talle tõendeid.
Neljas vaatus
I stseen:Philinte räägib Eliante’le, et Alceste ja Oronte poleks peaaegu ära leppinud, kuid siiski see juhtus. Eliante räägib, et tõesti on kummaline see mees. Philinte ütleb, et ta ei saa aru, kuidas Alceste armus ülepeakaela Celimene’isse, et oleks võinud pigem Eliante’sse armuda. Eliante vastas, et ta soovib paarile kõige paremat ja abielu, kuid kui siiski luhta läheks see, siis saaks ta heameelega ise Alceste naiseks. Philinte ütleb, et ta loodab, et Eliante’l tärkavad kord tunded tema(Philinte) vastu ja et saatus neid seoks .
II stseen: Alceste tormab sisse ja on endast väljas ning karjub, et armastus on hävinenud, Philinte ja Eliante püüavad teda rahustada, kuid see pole võimalik. Alceste on endast väga väljas ning räägib neile, et Celimene on teda terve aeg petnud Oronte’ga. Alceste ütleb Eliante’le, et tahab Celimene’ile kätte maksta ning selleks tahab ta tema(Elainte) kätt paluda . Eliante kahtleb selles, sest arvab et armastaja raev läheb üle.Alceste aga ütleb, et see alandus ja viha ei lähe kunagi üle.
III stseen: Celimene saabub, Alceste ei suuda oma viha talitseda. Celimene tahab teada, mis lahti on. Alceste süüdistab teda petmises. Celimene jääb väga rahulikuks, ning ütleb et see kiri oli hoopis naisele. Alceste aga jätkab süüdistamist ning Celimene otsustab öelda, et jah kõik on tõsi, sest mis vahet sellel enam on kui teda nagunii ei usuta. Alceste aga ärritub selle peale, et naine kõik omaks võtab, ta ei mõista, miks naine end ei kaitse. Celimene räägib, et see armukadedus on jabur, ja Alceste ei tohiks tema armastuses kahelda. Alceste aga ajab ikka sama juttu.
IV stseen: Dubois saabub ning ütleb Alceste’le, et nad peavad kohe lahkumam sest nad on seal ohus. Alceste küsib, millega asi seotud on. Dubois vastab, et eks ikka kohtuga. Dubois räägib, et üks musta kuuega mees käis Alceste’t otsimas ning tõi talle sedeli, kuid see sedel jäi koju ning nad peavad kohe Alceste’ga sedeli järgi minema. Alceste ütleb Celimene’ile, et ta on veel õhtul tagasi ja nad lõpetavad oma jutu
Viies vaatus
I stseen: Alceste räägib Philiantele, et kohtus jäi tema süüdi ja, et ta on nüüd inimkonnas pettunud rohkem kui kunagi varem, sest õiglus ei loe midagi, pettur mõisteti õigeks. Alceste plaanib minna kõrbesse inimkonna eest ära, Philiante püüab teda ümber veenda, kuid see ei õnnestu. Alceste jääb Celimene’i ootama, et talle oma plaanist rääkida.
II stseen: Oronte palub Celimene’i kätt ja tahab otsekohe vastust teada. Alceste ilmub välja ja ütleb, et ka tema sooviks madaami otsust teada. Oronte ja Alceste räägivad mõlemad, et kui naine valib ühe, siis teine astub kõrvale. Nad nõuavad Celimene’ilt vastust. Celimene ütleb, et ta süda juba teab ammu, kumb on talle kallim neist, kuid ta ei taha teha ühte neist õnnetuks. Ta ütleb, et annab vihjega neile vastuse, kuid Oronte ja Alceste tahavad selget vastust. Eliante tuleb ja Celimene ütleb, et tema olgu kohtunik.
III stseen: Celimene rägib Eliante’le, et mehed kiusavad teda, aga tema ei taha neile haiget teha. Eliante arvab, et ta peaks neile tõtt rääkima.
IV stseen: Acaste, Clitandre ja Arsinoe saabusid. Arsinoe ütleb Celimene’ile, et teda paneb kindlasti imestama, miks too teda jälle tüütama tuli ja, et tal on Celimene’i vastu nii suur lugupidamine, et ta ei usu, et Celimene oleks sellise teoga hakkama saanud, nagu markiid seda väitsid. Nad olidki tulnud sinna, et seal asi ära klaaritaks. Acaste loeb ette kirja, mille ta oli saanud Celimene’ilt. Celimene räägib seal kirjas nii Alceste’st, Oronte’st ja Clitandre’st ainult halba ja kuidas ta neid kõiki ei salli.
V stseen: Oronte ütleb Celimene’ile, et ta oli narr, et uskus teda ning et ta on õnnelik et saab temast lahkuda. Oronte ütleb Alceste’le, et ta võib nüüd rõõmsa südamega Celimene’iga abielluda .
VI stseen: Arsinoe räägib, et ilgemat käitumist pole olemas ning ta ei saa aru kuidas Celimene sai petta nii väärikat inimest nagu seda on Alceste. Alceste aga vastab selle peale, et tal ei ole Arsinoe kaastunnet vaja, et Arsinoe’d ta ei hakka ikkagi tahtma. Arsinoe ütles, et Alceste on liiga ennast täis ja, et nad oleksidki paras paar olnud Celimene’iga.
VII stseen: Alceste ütleb Celimene’ile, et siiamani oli ta vaikselt ja kuulas, mis teistel öelda oli. Celimene ütleb, et Alceste’l on õigus teda vihata ja põlata, teiste ees ta süüd ei tundnud , kuid Alceste’i ees aga küll. Alceste ütleb, et kui väga ta ka tahaks, ei suuda ta Celimene’i vihata. Ta teeb Celimene’ile ettepaneku minna kahekesi koos ära, et nad saaksid jälle lähedasemaks. Celimene aga ei taha seltskonna elust loobuda, kuid ütleb, et oleks nõus talle siinsaamas naiseks tulema . Selle peale aga Alceste vihastub ja ütleb, et kui Celimene’ile kahe südame liidust ei piisa, siis ei saa nad koos olla. Ta ütleb, et nende kahe vahel on kõik jäädavalt läbi.
VIII stseen: Alceste ütleb Eliante’le, et too on väga õrn ja hea ning ta ei tea kedagi temasugust. Eliante ütleb, et annaks oma käe hea meelega Philinte’le, Philinte on seda kuuldes väga õnnelik. Alceste soovib neile kõike head ning ütleb et lahkub, ning ta loodab et leidub maailmas mõni koht, kus valitseb voorus. Philinte tahab talle järele minna, et too ei viiks täide oma soovi.
Moliere-Misantroop- #1 Moliere-Misantroop- #2 Moliere-Misantroop- #3 Moliere-Misantroop- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Vitsut Õppematerjali autor
Igas vaatuses ja stseenis toimuv eraldi kirjutatud

Sarnased õppematerjalid

Misantroop
2
doc

Misantroop

Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma nii nimetatud parimale s

Kirjandus
Misantroop-- Moliere
11
doc

"Misantroop" - Moliere

3. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 4. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673) Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses ,,Misantroop", mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean- Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi

Eesti keel
Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses
18
docx

Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses

2016. Madame Bovary. Tallinn : Varrak 5. Leht, K.; Ojamaa O. 1977. Väliskirjanduse õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus 6. Maupassant. Üksildus (“Solitude”) : http://www.hermitary.com/literature/maupassant.html 7. Nahkur, A., 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kolibri 8. Nahkur, A., 2006. Kirjandus barokist romantismini. Tallinn: Kolibri 9. Nahkur, A., 2007. Kirjandus realismist postmodernismini. Tallinn: Kolibri 10. Sang, A., 1961. Molière. Misantroop. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 11. Talvet, J.,1995. Maailmakirjanduse õpik keskkoolile 1. osa: keskajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri 12. Villon, F., 1997. Testament. Tallinn: Vagabund 13. Толстой, Л.Н.,1983. Предисловие к сочинениям Гюи де Мопассана. Москва: Художественная литература

Ajalugu
Klassitsism ja Renessans
3
doc

Klassitsism ja Renessans

,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju, kuid Orgon on pereisa, kes kehatab ülimat lihtsameelsust, reaalse elu vajadustega sobimatut, kogu perekonda õnnetusse tõukavat naiivsust. ,,Don Juani" *Tema pärines hisplaanlase Tirso de Molina näidendist, kuid enne M'i oli seda uba õutud mitmes itaalia ja prantsuse lavavariantides teisendada ja täiendada. ­Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas. *Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. *Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda. Don Juan on valelik ja silmakiralik, sest nagu ta ise ütleb, ,,Tänapäeval on variseriametil suuri eeliseid", ,,Tark inimene kohaneb oma aja pahedega." Ta teeb nii, nagu ,,teevad teised". *Tema ülbus ja jummalakartmatus on märksa teadlikumad kui Tirso de Molina don Juanil. *M on don Juan oma

Kirjandus
Moliere - Naiste kool
6
docx

Moliere - Naiste kool

NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souc

Kirjandus
Moliere - Tartuffe ehk petis
6
docx

Moliere - Tartuffe ehk petis

TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurd

Kirjandus
Moliere - Don Juan
9
docx

Moliere - Don Juan

DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO ­ Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE ­ külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN ­ don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et k

Kirjandus
Jaan Tätte - Ristumine peateega
6
docx

Jaan Tätte - Ristumine peateega

RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud

Kirjandus




Kommentaarid (5)

uqj profiilipilt
uqj: Open officit ja microsofti tarkvara ei saa mac iosile laadida ehk faile on võimatu avada!
15:48 17-06-2021
liinakas1 profiilipilt
liinakas1: Aitäh, kokkuvõte oli väga hea!
15:56 29-10-2014
KiisuPrintsess profiilipilt
Alice Edel: hea materjal )))
16:56 12-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun